Men dúnıe qýǵan, baılyq jıǵan adam emespin. Bar tapqanymdy qanaǵat etip, aılyqpen kún kórip kele jatqan azamatpyn. Áıelimniń de turaqty jumysy joq. Ózimiz páter jaldap turamyz.
Men otbasymnyń osyndaı jupyny kún keship jatqany úshin Qazaq bıligin kinalamaımyn, ózimniń kemshiligim, jalqaýlyǵym jáne turmysqa qyrsyzdyǵym dep bilem. Sóıte tura, ózimdi baqytty jan, berekeli otbasynyń otaǵasy sanaımyn.
Raıan bıdi óte jaqsy kóredi. Anda-sanda sheshisi kóılek tigip tapqan aqshasymen qyzymyzdy bı úıretetin ortalyqqa aparady. Onyń bir saǵaty bes myń teńge.
Baıbolat Kúnbolat aǵasy qamalyp, Halıda Aqytqan bastaǵan apalary tórt aıdan beri Qytaı genosıdtine ushyraǵan týystaryn joqtap, qasyret shegip, zańsyz mıtıń jasaǵany úshin eki mıllıon teńgege jýyq aıyppul arqalap jatqanda, Raıan Muqıbektiń «taırańdap» bılep júrgeni – ákesiniń, záńgi atasynyń atyna aýyr syn emes pe?!
Búgin osy oıǵa kelip, Raıannyń bı úırenýge jumsaıtyn eki jolǵy aqshasyn sol sherkókirek apalarynyń esepshotyna aýdarýdy sheshtik.
Mán-mańyzyn tolyq túsinip ketpegenimen, bizdiń bul usynysymyzǵa tórt jasqa aldaǵy qyrkúıekte tolatyn Raıan qarsy bolǵan joq.
Qaıta, «Iá!» dep, basyn ızep, kelisimin berdi.
Múmkin, perishtesi sezdirgen shyǵar.
Bireýler shyǵyp, «Ózi jarymaı júrip, osy neme-aq elge aqsha ataǵysh eken. Anaý jyly Serikjan Biláshulyna aıyppul salynǵanda úsh myń teńge berip edi. Endi, mine, kempirlerge tamaq jiberip, shaı berip, odan qalsa on myń teńgesin jyltyńdatyp taǵy shyǵa kelipti. Aldymen óz turmysyn jóndep almaı ma?!» deýi ábden múmkin.
Dese, deı bersin!
Qudaı meni solaı jaratqan. Ata-anamnyń bergen tárbıesi de solaı bolatyn. Jaqyn júrgen Mútálip Ábdrahmanov, Tumanbaı Moldaǵalıev, Hasen Oraltaı, Ómúrbek Tekebaev, Murat Baqtıaruly sekildi aǵalarymnyń úlken býyny kórsetken úlgisi de sol...
Qazaqtyń birtýma aqyny Sabyr Adaıdyń «Ár qazaq – meniń jalǵyzym!» degen sózin mektep balasynan bastap, bizdiń Elbasymyzǵa deıin aıtty. Prezıdent te bul sózdi, daý joq, biledi dep oılaımyn.
Bul sózdi, ásirese, Qytaıdan oralǵan meniń jerlesterim tipti kóp aıtady.
Endeshe, mine, onshaqty jalǵyzyńyz aıazy qaqaǵan qys boıy, jańbyry shylqyǵan kóktem boıy, ystyǵy mı qaınatqan jaz boıy ısi qazaqtyń taǵdyry úshin tikesinen tik turyp, zarlap keledi.
«Adamzat balasynyń basyna bermesin!» dep tileıtin taǵdyr – bul!
Qaıyrymdylyq týraly qasıetti «Quranda» óte kóp aıtylady.
Qolda bolsa, joq-jitikke, qınalǵan jandarǵa shama kelgenshe kómektesip turǵan jaqsy.
Qaıyrymdylyq temasyna toqtalǵanda, qazaqtyń eski baılary jaıly da ańyzǵa aınalǵan áńgime jeterlik.
Mysaly, Ahmet jáne Mustafa Orazaıuldary Memlekettik Dýmanyń Musylman fraksıasyna 2 myń rúbl tólep, Álıhan Bókeıhandy qazaq jurtynyń atynan delegat etip usynady.
Jergilikti úkimet «Qazaq» gazetinde jazylǵan máselelerdi «separatıstik» dep tanyp, 1914 jyly gazettiń bas redaktory A.Baıtursynovty tutqyndalǵanda el-jurt 3000 som (ol kezde bul óte kóp aqsha) tólep, ony túrmeden bosatyp alǵan... Bul áńgimeni oqyǵan qazaqtyń bári biledi.
Men Qytaı genosıdine ushyrǵan týystaryn bostýdy talap etip kele jatqan analardy Alash kósemderimen salystyrýdan aýlaqpyn, árıne.
Tek, qazaqtyń basyna qıyn-qystaý kúnder týǵanda qazaqtyń sózin sóıtin, joǵyn joqtaıtyn tulǵalarǵa qazaq baılarynyń jasaǵan jomarttyǵyn, qamqorlyǵyn aıtqym keldi.
Jasyratyn túgi joq, qazir Shyńjańdaǵy qazaqtyń taǵdyryna baılanysty ımperıamen soǵys júrip jatqan tus.
Sol soǵystyń jábirlenýshisi jáne qaharmany osy apalar bolyp tur.
Men zańsyz mıtıńige tis-tyrnaǵymen qarsymyn!
Biraq, Shyńjańdaǵy saıası qysymǵa ushyrǵan qandastarymyzdyń bostandyǵy men quqyǵy qalpyna tolyq kelmeıinshe, Qytaı genosıdine qarsy kúrestiń toqtaǵanyn da qalamaımyn!
Qaı bala úshin de «Ákem men sheshem baı bopty, tórt túligi saı bopty...» jetkiliksiz.
Múmkindigi bar árbir ata-ana, bolashaqta balalary maqtanyp aıtyp júretin, halyqqa bir ıgi is jasap ketkeni durys. Oǵan mıy men shamasy jetpese, eń keminde, balasy uıalatyn, urpaǵynyń betine erteń shirkeý bolyp tıetin teris qadam jasamaýy tıis.
Qudaı kóp kórmesin, men qyzym uıalatyn jumys jasaǵan joqpyn. Kerisinshe, erteń botam aýzyn toltyryp aıtatyn erlikter jasadym dep aıta alamyn.
Alla qoldap, amandyq bolsa, áli talaıdyń tizesin dirildetetin bolamyz!
Biraq, Raıan Muqıbektiń ákesiniń shettegi qazaqtar úshin atqarǵan jumystarymen ǵana maqtanyp otyra bergeni jaraspaıdy. Erteń úlkeıgende meniń osy jazbamdy oqyp, bolashaqta ózi de qaıratkerlikpen qatar, qaıyrymdy tulǵa bolýy kerek!
Meniń qyzymnan kútken úmitim — osy!
Ákesiniń «sóz qýyp» ketip, «tesik qalta» bolyp júrgeni bolmasa, Raıannyń arǵy-bergi atalary bı-záńgi bolýmen birge, aýqatty da kisiler bolǵan.
Sol baılyq pen bıliktiń «kesirinen», Qytaıdyń qyzyl kóz úkimeti jaǵynan olardyń tartqan azaby da az bolmaǵan. Aldy atylyp, arty qýǵyn-súrginnen kóz ashpaǵan...
Al, meniń Raıanym, Alla buıyrsa, erteń baı da bı de bolady!
Mine, mynaý búgingi jasap otyrǵan qaıyrymdylyq sol bolashaqtaǵy ıgiliktiń basy dep bilińizder.
Keshe Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev Alashtyń úsh arasyna arnap Elordanyń tórine keremet eskertkish ornatty.
Ne úshin?!
Birinshiden, olardyń Uly eńbekterine degen qurmet bolsa, ekinshisi jaǵynan jas urpaq úlgi alsyn dep turǵyzdy ol eskertkishti.
Ardaqty aǵaıyn!
Qurmetti týystar!
Qadyrmendi jerlester!
El bolyp, jurt bolyp jumylyp, apalarǵa salynǵan aıyppuldy tólep tastaıyq.
Bul sottyń sheshimine degen qarsylyq emes, anaǵa degen janashyrlyq, ultqa degen jankúıerlik!
Balalaryńyzdyń atynan SADAQA atap, mundaı qasiretti adam balasynyń basyna bermesin dep tileıik!
Sondaı-aq, meniń osy ÚNDEÝİMDİ áleýmettik jeliler arqyly tynbaı taraptyp otyrýlaryńyzdy suraımyn!!!
Qurmetpen,
Aýyt MUQIBEK
05.07.2021
Alakól demalys aımaǵy,
Kóktuma aýyly
??????????????
KASPI GOLD :
4400 4301 5560 4413
IIN: 810115399093
+7 747 242 78 27
BAIBOLAT KUNBOLAT
Baıbolat Kýnbolat
