QR Prezidentiniń Qazaqstan halqyna Joldaýy (tolyq mátini)
Memleket basshysy N.Nazarbaevtyń Qazaqstan halqyna Joldaýy jariialandy. Bul týraly Aqorda baspasóz qyzmeti habarlady.
Memleket basshysy N.Nazarbaevtyń Qazaqstan halqyna joldaýy. 2017 jylǵy 31 qańtar
«Qazaqstannyń úshinshi jańǵyrýy: jahandyq básekege qabilettilik»
Qurmetti qazaqstandyqtar!
Men Qazaqstan halqyna jańa dáýir qarsańynda sóz arnap otyrmyn.
Elimiz óziniń 25 jyldyq damý kezeńinen abyroimen ótti. Biz elimizdi maqtan tutamyz. Tabystarymyz ben jetistikterimiz týraly Táýelsizdigimizdiń 25 jyldyq mereitoiynda atap óttik. Olardy búkil álem biledi jáne joǵary baǵalaidy.
2017 jyldyń basynan bastap Qazaqstan Birikken Ulttar Uiymy Qaýipsizdik Keńesiniń múshesi boldy.
Biyl Astanada «EKSPO-2017» halyqaralyq kórmesi ótedi. Mundai óte mańyzdy álemdik deńgeidegi is-sharany biz TMD jáne Ortalyq Aziia elderiniń arasynda birinshi bolyp ótkizemiz.
Almatyda Ýniversiada-2017 sport oiyndary ótip jatyr. Oǵan 57 memleketten 2 myńnan astam sportshy men delegatsiia músheleri qatysýda.
Osynyń barlyǵy Qazaqstannyń halyqaralyq arenada joǵary bedelge ie bolǵanyn jáne saiasatymyzdyń durystyǵyn kórsetedi.
Qazaqstan 2050 jylǵa qarai álemdegi eń aldyńǵy qatarly 30 memlekettiń qataryna qosylýǵa tiis. Biz osy maqsatqa qarai tabandylyqpen ilgerilei beremiz.
Jahandyq básekelestiktiń ósýi jáne álemdegi turaqsyzdyq jaǵdaiynda, 2012 jyly halqyma usynǵan «Qazaqstan-2050» strategiiasynyń ózektiligi arta túsedi. Biz qiyndyqtardy ýaqtyly boljai aldyq.
«Nurly jol» ekonomikalyq saiasatynyń jáne «100 naqty qadam» Ult josparynyń nátijesinde osynaý qiyn, jahandyq transformatsiianyń alǵashqy kezeńinen laiyqty ótip kelemiz. Tek 2014-2016 jyldar aralyǵynda biz ekonomikany qoldaýǵa qosymsha 1,7 trillion teńge jumsadyq. Munyń barlyǵy ekonomikalyq ósimdi jáne biznesti qoldaýǵa, 200 myńnan astam jańa jumys oryndaryn ashýǵa múmkindik berdi.
Nátijesinde, 2016 jyly biz ishki jalpy ónimniń 1% ósimin qamtamasyz ettik. Bul qazirgi kúrdeli jaǵdaida aitarlyqtai mańyzdy.
Álem qarqyndy túrde ózgerip keledi.
Bul – jańa jahandyq bolmys, ony biz qabyldaýǵa tiispiz.
Qymbatty otandastar!
Bolashaǵyn aiqyndap, syn-qaterlerdi kútip otyrmastan, oǵan tabandy túrde qarsy tura alatyn halyq qana jeńiske jetedi.
Álemde kezekti, Tórtinshi ónerkásiptik revoliýtsiia bastaldy.
Ekonomikany jappai tsifrlandyrý tutas salanyń joiylýyna jáne múlde jańa salanyń paida bolýyna alyp keledi. Bizdiń kóz aldymyzda bolyp jatqan uly ózgerister – ári tarihi syn-qater, ári Ultqa berilgen múmkindik.
Búgin men Qazaqstandy Úshinshi jańǵyrtý jóninde mindet qoiyp otyrmyn. Eldiń jahandyq básekege qabilettiligin qamtamasyz etetin ekonomikalyq ósimniń jańa modelin qurý qajet.
Qazirgi kezde kóptegen elder osyndai mindetti oryndaýǵa umtylýda. Ósimniń jańa modeline kóshý tásili ár jerde ár túrli ekenine senimdimin. Biz ózimizdiń myqty tustarymyzdy paidalanyp, Táýelsizdigimizdiń 25 jylynda birge qalyptastyrǵan áleýetimizdi joǵaltyp almaýymyz kerek qoi.
Qazaqstannyń Birinshi jańǵyrýy bárimizdiń esimizde. 25 jyl buryn KSRO-nyń qirandysynan shyǵyp, óz jolymyzdy qalai bastaǵanymyz jadymyzda tur. Sol kezde bizdiń býyn irgetasynan bastap qolǵa alyp, álem kartasynda bolmaǵan jańa memleket qurdy.
Josparly ekonomikadan naryqtyq ekonomikaǵa kóshý júzege asyryldy. Bizdiń bárimiz birlesip, sol kezde elimizdi kúireýge, azamat soǵysyna, ekonomikalyq kúizeliske ushyratpaǵanymyz men úshin óte mańyzdy. Qazaqstan bul kezeńde az shyǵyn shyǵaryp, zor jetistikterge qol jetkizdi.
Ekinshi jańǵyrý «Qazaqstan-2030» strategiiasynyń qabyldanýymen jáne jańa elorda – Astananyń salynýmen bastaldy. Onyń nátijeli bolǵany daý týdyrmaidy. Elimiz ekonomikalyq turǵydan artta qalǵan aimaqtan shyǵyp, álemdegi ekonomikasy básekege qabiletti 50 memlekettiń qataryna kirdi.
Tabysty ótken eki jańǵyrý arqyly baǵa jetpes tájiribe jinaqtadyq. Biz endi alǵa batyl qadam basyp, Úshinshi jańǵyrýdy bastaýǵa tiispiz.
Bul jańǵyrý – qazirgi jahandyq syn-qaterlermen kúres jospary emes, bolashaqqa, «Qazaqstan-2050» strategiiasy maqsattaryna bastaityn senimdi kópir bolmaq. Ol Ult jospary – «100 naqty qadam» bazasynda ótkiziledi.
Men onyń bes negizgi basymdyǵyn kórip otyrmyn. Olar ekonomikanyń álemdik ósiminiń orta deńgeiden joǵary qarqynyn qamtamasyz etýge jáne 30 ozyq eldiń qataryna qarai turaqty túrde ilgerileýge laiyqtalǵan.
Birinshi basymdyq – ekonomikanyń jedeldetilgen tehnologiialyq jańǵyrtylýy.
Biz tsifrlyq tehnologiiany qoldaný arqyly qurylatyn jańa indýstriialardy órkendetýge tiispiz. Bul – mańyzdy keshendi mindet.
Elde 3D-printing, onlain-saýda, mobildi banking, tsifrlyq qyzmet kórsetý sekildi densaýlyq saqtaý, bilim berý isinde qoldanylatyn jáne basqa da perspektivaly salalardy damytý kerek. Bul indýstriialar qazirdiń ózinde damyǵan elderdiń ekonomikalarynyń qurylymyn ózgertip, dástúrli salalarǵa jańa sapa darytty.
Osyǵan orai, Úkimetke «Tsifrlyq Qazaqstan» jeke baǵdarlamasyn ázirleýdi jáne qabyldaýdy tapsyramyn.
Bizdiń zańnamamyzdy jańa jaǵdaiǵa beiimdeý kerek.
Kommýnikatsiianyń damýy men optikalyq-talshyqty infraqurylymǵa jappai qoljetimdilikti de qamtamasyz etý kerek. Tsifrlyq indýstriiany damytý basqa barlyq salalarǵa serpin beredi. Sondyqtan Úkimet IT salasyn damytý máselesin erekshe baqylaýda ustaýǵa tiis.
Jańa indýstriialar qalyptastyrýdyń mańyzdy sharty innovatsiiany qoldaý jáne olardy óndiriske tezirek engizý bolyp sanalady.
Úkimetke «EKSPO-2017» nysandarynyń biriniń bazasynda IT-startaptar halyqaralyq tehnoparkin qurýdy tapsyramyn. Ol álemniń barlyq elinen kásipkerler men investorlar tartýdyń platformasy bolýǵa tiis. Bul úshin tiisti infraqurylym jáne salyq jeńildikterin, ońailatylǵan viza men eńbek rejimin qosa alǵanda, qolaily jaǵdai kerek.
Biz joǵary oqý oryndary, Nazarbaev Ýniversiteti jáne «Alataý» innnovatsiialyq tehnologiialar parki bazasynda ózimizdiń ǵylymi jáne innovatsiialyq áleýetimizdi damytýymyz kerek.
Ekinshi keshendi mindet. Jańa indýstriialar qurýmen qatar dástúrli bazalyq salalardy damytýǵa serpin berýimiz kerek.
Bul – ónerkásip, agroónerkásiptik keshen, kólik pen logistika, qurylys sektory jáne basqa salalar.
Birinshi. Eńbek ónimdiligin aitarlyqtai arttyrý kerek.
Bul jerdegi negizgi faktor Tórtinshi ónerkásiptik revoliýtsiia elementterin jappai engizý bolýǵa tiis.
Bul – avtomattandyrý, robottandyrý, jasandy intellekt, «aýqymdy málimetter» almasý, taǵy basqa mindetter.
Úkimetke biznes ókilderimen birge 2025 jylǵa deiin bazalyq salalardy tehnologiialyq turǵydan qaita jaraqtandyrýdyń keshendi sharalaryn ázirleýdi tapsyramyn.
Ekinshi. Basymdyǵy bar salalardaǵy básekege qabiletti eksporttyq óndiristi damytýdy kózdeitin indýstriialandyrýdy jalǵastyrý kerek.
Úkimet aldynda qazirdiń ózinde 2025 jylǵa qarai shikizattyq emes eksportty 2 ese ulǵaitý mindeti tur.
Bul baǵyttaǵy jumysty jandandyrý úshin eksportty damytý men ilgeriletý tetikterin bir vedomstovaǵa shoǵyrlandyrý qajet. Eksporttaýshylarǵa «bir tereze» qaǵidaty boiynsha óńirlerde de qoldaý kórsetý kerek.
Úkimet janynan Eksport saiasaty jónindegi keńes qurýdy tapsyramyn. Oǵan biznes qoǵamdastyǵynyń ókilderi kirýge tiis.
Biylǵy 1 qyrkúiekke deiin Úkimet ákimdermen jáne biznes ókilderimen birlesip, Biryńǵai eksport stretegiiasyn ázirleýi kerek.
Qazaqstan shetel investitsiialaryn tartý isindegi kóshbasshylyǵyn saqtap qalýy qajet.«Astana» halyqaralyq qarjy ortalyǵy el ekonomikasyna qarjy resýrstaryn tartýda mańyzdy ról atqarýǵa tiis.
Biz taýar óndirý men ótkizý, qyzmet kórsetý isin jahandyq jelige beiimdeýimiz kerek. Muny, eń aldymen, transulttyq kompaniialardy tartý arqyly jasaǵan jón.
Qazaqstanda óndirister ashý jónindegi Qytaimen birlesken investitsiialyq baǵdarlamany tiimdi júzege asyrý kerek. Qytai tarapymen ýaǵdalastyqqa qol jetkizildi. Nysandar belgilendi. Naqty jumys isteý qajet.
Bul qazaqstandyqtar úshin 20 myń jańa jumys ornyn ashatyn zamanaýi óndiris bolmaq. Qazir 6 joba júzege asyryla bastady, al 2 joba iske qosyldy. Sonyń biri – gibridtik jáne tolyqtai elektrli JAC avtomobilderin iri qurylǵylardan qurastyratyn zaýyt.
Qajetti infraqurylym qalyptastyrý jaiyn eskerip, eksportqa baǵdarlanǵan elektromobil óndirisin odan ári damytý máselesin pysyqtaýdy tapsyramyn.
Tutastai alǵanda, Qazaqstannyń óz Investitsiialyq strategiiasy bolýǵa tiis. Úkimet ony biylǵy 1 qyrkúiekke deiin ázirleýi kerek.
Halyqaralyq yntymaqtastyq aiasynda ulttyq ekonomikalyq múddelerdi qorǵap, ilgeriletý qajet. Bul, eń aldymen, EAEO, ShYU ishinde Jibek joly Ekonomikalyq beldeýimen ushtasatyn jumystarǵa qatysty. Ol úshin ekonomikalyq diplomatiia jumysyn qaita quryp, jandandyra túsý qajet.
Úshinshi. Ekonomikalyq ósimniń turaqtylyǵy úshin eldiń taý-ken metallýrgiiasy men munai-gaz keshenderi óziniń strategiialyq mańyzyn saqtaýǵa tiis.
Álemdik suranys báseńdep ketken kezde jańa naryqtarǵa shyǵyp, ónim jetkizý aýmaǵyn keńeitý kerek. Mineraldyq-shikizattyq bazany keńeitýge basa nazar aýdarylýǵa tiis. Geologiialyq barlaý jumystaryn belsendi júrgizý kerek.
Bul salalardy odan ári damytý isi shikizatty keshendi túrde qaita óńdeýdi tereńdete túsýmen berik ushtastyrylýy tiis.
Jyl sońyna deiin Jer qoinaýy týraly jańa kodeksti qabyldap, salyq zańnamalaryna qajetti ózgerister engizýdi tapsyramyn.
*****
Tórtinshi. Agrarlyq sektor ekonomikanyń jańa draiverine ainalýy kerek.
Qazaqstannyń agroónerkásip kesheniniń bolashaǵy zor.
Kóptegen pozitsiialar boiynsha biz álemde iri agrarlyq eksporttyq ónim óndirýshilerdiń biri bola alamyz. Bul, ásirese, ekologiialyq taza taǵamdarǵa qatysty. «Made in Kazakhstan» brendi sondai ónimderdiń etalony bolýǵa tiis.
Sonymen qatar, astyq ónimderi boiynsha biz Eýraziiada «nan kárzeńkesi» bolýymyz kerek. Shikizat óndirisinen sapaly óńdelgen ónim shyǵarýǵa kóshý qajet. Tek sonda ǵana biz halyqaralyq naryqtarda básekege qabiletti bola alamyz.
Osy maqsattarǵa qol jetkizý úshin Úkimet pen ákimderge mynadai tapsyrmalar beremin:
birinshiden, sýbsidiialardy bólý qaǵidalaryn qaita qarastyryp, birtindep ónimdi saqtandyrýǵa kóshý qajet;
ekinshiden, bes jyl ishinde 500 myńnan astam jeke úi sharýashylyqtary men shaǵyn fermerlerdi kooperativterge tartýǵa múmkindik beretin jaǵdai jasaý kerek;
úshinshiden, ónimniń óńdeý sapasyn jaqsartyp, taýarlardy saqtaýdyń, tasymaldaýdyń jáne ótkizýdiń tiimdi júiesin qurý qajet;
tórtinshiden, eńbek ónimdiligin belsendi túrde arttyryp, óndiris shyǵyndaryn tómendetý kerek;
besinshiden, jerdi paidalaný tiimdiligin arttyrýǵa tiispiz. Sýarmaly egis alańyn 5 jyl ishinde 40%-ǵa keńeitip, 2 million gektarǵa jetkizý qajet;
altynshydan, óndiriste suranysqa ie agrarlyq ǵylymi zertteýlerge salynatyn investitsiia kólemin arttyrý kerek.
Aýyl sharýashylyǵyn ártaraptandyryp, 2021 jylǵa qarai azyq-túlik taýary eksportyn 40%-ǵa kóbeitýdi tapsyramyn.
Bul mindetter agroónerkásip keshenin damytýdyń jańa memlekettik baǵdarlamasy aiasynda iske asyrylýy qajet.
*****
Besinshi. Jańa eýraziialyq logistikalyq infraqurylymdy damytý – mańyzdy basymdyqtardyń biri.
Oǵan qazirdiń ózinde qomaqty investitsiia jumsaldy. Endi odan ekonomikalyq qaitarym ala bastaý qajet.
Úkimetke 2020 jylǵa qarai tranzittik tasymaldyń jyldyq kólemin:
- konteinerlermen tasymaldanatyn júkter úshin 7 ese – 2 million konteinerge deiin;
- jolaýshylardy áýe kóligimen tasymaldaýdy 4 ese – 1,6 million tranzittik jolaýshyǵa deiin arttyrýdy tapsyramyn.
Tranzittik tasymaldaýdan túsetin tabysty 5,5 ese – jylyna 4 milliard dollarǵa deiin kóbeitý qajet.
2015 jyly men «Nurly jol» infraqurylymdyq damý baǵdarlamasyn usyndym. Ótken 2 jyl ishinde baǵdarlama ózin tolyq aqtady.
Biyl respýblikalyq mańyzy bar 4400 shaqyrym avtojol qurylysy men qaita jańǵyrtý jumystary júrgiziledi. Jyl sońyna deiin sonyń kem degende 600 shaqyrymy paidalanýǵa berilip, kezeń-kezeńimen aqyly júie engiziledi.
Elimizdiń kólik jáne tranzit áleýetin tolyq ashý úshin kórshi eldermen úilesimdi is-qimyl qajet. Júkterdiń erkin tranzitin, kólik dálizderin qurý men olardy jańǵyrtý isin qamtamasyz etý kerek. Kólik infraqurylymyn basqarýǵa, qyzmet kórsetý deńgeiin arttyrýǵa jáne ákimshilik kedergilerdi joiýǵa erekshe kóńil aýdarý qajet.
Transkaspii dálizi boiynsha tasymaldaý kóleminiń ulǵaiýyna bailanysty Quryq portyn salýdyń ekinshi kezeńi – avtomobil ótkeli qurylysyn iske asyrýǵa kirisý qajet.
Altynshy. Ýrbanizatsiia úderisi qurylys sektoryn damytý qajettigin alǵa tartyp otyr. Ol otandyq ekonomikanyń tolyqqandy draiverine ainalýǵa tiis.
Jol, turǵyn úi jáne basqa da infraqurylym qurylysyna investitsiia sala otyryp, biz qalalarymyzdyń uzaq jyldarǵa deiin syrtqy jáne tehnologiialyq kelbetin aiqyndaitynymyzdy umytpaǵanymyz jón. Sondyqtan qurylysqa da, qurylys materialdaryn óndirý salasyna da jańa tehnologiialardy engizý kerek. Ol úshin bizde qazir jaqsy múmkindikter bar.
Meniń tapsyrmam boiynsha biyl «Nurly jer» turǵyn úi baǵdarlamasy iske asyryla bastaidy. Ol asa mańyzdy mindetti oryndaýǵa – aldaǵy 15 jylda 1,5 million otbasyn turǵyn úimen qamtamasyz etýge baǵyttalǵan.
Baǵdarlamada turǵyn úi naryǵyn damytýdyń keshendi sharalary kórinis tapqan. Sonyń biri – «Damý» aktsionerlik qoǵamy arqyly memlekettiń sýbsidiia berýi esebinen qurylys salýshylar úshin bank nesiesin arzandatý. Turǵyndar úshin «Qazaqstan ipotekalyq kompaniiasy» aktsionerlik qoǵamy arqyly bankter beretin ipotekalyq nesieni sýbsidiialaý júzege asyrylady. «Turǵyn úi qurylys jinaq banki» salymshylary úshin ákimdikterdiń nesielik turǵyn úi salýy jalǵasady. Oǵan ilgeride bólingen qarjy «revolver» qaǵidaty boiynsha qaita paidalanylady.
Ákimdikter halyqtyń áleýmettik álsiz toptary úshin satyp alý quqyǵynsyz arendalyq turǵyn úi bólý isin damyta beretin bolady. Jappai turǵyn úi qurylysy úshin ákimder tiisti jer telimderin bólýge tiis.
Biz qalalarda jeke turǵyn úilerdiń biryńǵai sáýlet stilinde salynýyna mán beretin bolamyz. Bul úshin memleket qajetti infraqurylym turǵysynan kómek kórsetedi.
Úkimet ákimdermen birlesip, úlken qalalardyń irgeles ornalasqan eldi mekendermen kólik bailanysyn damytý jóninde sharalar qabyldaýy qajet.
Úshinshi keshendi mindet – eńbek naryǵyn jańǵyrtý.
Jańa tehnologiialardyń engizilýine bailanysty dástúrli salalarda eńbek resýrstary bosap qalatyn bolady. Sonymen birge, jańa indýstriia quryp, damytý jumyspen qamtýdyń jáne azamattardyń naqty tabysyn ósirýdiń qosymsha múmkindigi bolýǵa tiis.
Úkimet pen ákimderge eńbekkerlerdiń basqa salalarǵa basqarý aiasynda aýysýy úshin jaǵdai jasaýdy tapsyramyn.
Bizdiń iri kásiporyndar ákimdiktermen birlese otyryp, tiisti jol kartalaryn ázirleýi kerek. Onda qysqartylatyn jumysshylardy qaita daiarlaý, olardy ári qarai jumyspen qamtý úshin birlesip investitsiia salý jaiy qarastyrylýy qajet. Basy artyq jumys kúshi bar óńirlerden basqa jerlerge, sondai-aq, aýyldardan qalalarǵa jumys kúshin utymdylyqpen tartýǵa qoldaý kórsetý kerek.
Úkimet jumyspen qamtý ortalyqtaryn reformalap, barlyq bos jumys oryndary men búkil eldi mekenderde biryńǵai onlain platforma qalyptastyrýy qajet.
Ekinshi basymdyq – biznes-ortany túbegeili jaqsartý jáne keńeitý.
Bizdiń strategiialyq maqsatymyzdyń biri – eldiń ishki jalpy ónimindegi shaǵyn jáne orta biznestiń úlesi 2050 jylǵa qarai kem degende 50% bolýyn qamtamasyz etý.
Bul – óte órshil maqsat, biraq oǵan qol jetkizýge bolady. Ony oryndaý úshin qazirgi kezeńde mynadai qadamdar jasalýy qajet.
Birinshi. Meniń tapsyrmam boiynsha Úkimet biyldan bastap Nátijeli jumyspen qamtý jáne jappai kásipkerlikti damytý baǵdarlamasyn iske asyrýǵa kirisip ketti.
Budan bylai Qazaqstan azamattary óz biznesin júrgizý úshin aýylda da, qalada da 16 million teńgege deiin shaǵyn nesie ala alady.
Shaǵyn nesie berý aiasyn keńeitip, kásipkerlerge kepildik jasaý jáne qyzmet kórsetý tetikterin belsendi paidalaný kerek. Bul sharalardy biznes júrgizý jáne qarjylyq saýattylyqqa úiretý isin uiymdastyrýmen qatar atqarý kerek.
Jappai kásipkerlikti qoldaý tetikterin odan ári jetildirý kerek. Qazaqstannyń ár óńiri jappai kásipkerlikti, sonyń ishinde otbasylyq kásipkerlikti damytý baǵytynda keshendi sharalar usynýǵa tiis.
Jańadan ashylǵan jumys oryndarynyń sany – burynǵysha Úkimet pen ákimder qyzmetiniń tiimdiligin baǵalaýdyń negizgi kriteriiiniń biri bolmaq.
Ekinshi. Úkimet «Atameken» ulttyq kásipkerler palatasymen (UKP) birlesip, biznestiń barlyq shyǵynyn jappai azaitý jóninde sharalar qabyldaýy qajet. Bul ásirese energetika, kólik jáne logistika, sondai-aq, turǵyn úi-kommýnaldyq sharýashylyq salalaryndaǵy qyzmet kórsetý qunyna qatysty.
Memlekettik qyzmetter kórsetý úderisi meilinshe ońtailandyrylýǵa tiis. Qujattardyń merzimi men tizbesin qysqartyp, qaitalanatyn rásimderdi joiý kerek. Bul oraida adamnyń óziniń barýyn qajetsinbeitin tolyq elektrondyq formatqa kóshirý kerek.
Sondai-aq, biznestiń qazirgi qoldanystaǵy retteýshilik júktemesi ósimniń jańa modelin jasaý mindetimen úilespeidi.
Úkimet pen ákimderge biylǵy 1 shildege deiin biznesti qaita retteý jónindegi júieli sharalar ázirleý mindetin júkteimin.
Damyǵan elderdiń ozyq standarttary men tájiribesin engizý kerek.
Bul jumysty ásirese óńirlik deńgeide atqarý mańyzdy.
Ákimder Úkimetpen birlesip, Dúniejúzilik bank reitingi negizinde óńirlerde biznes júrgizý úshin jaǵdaidy jaqsartý jóninde naqty josparlar ázirleý kerek.
Elimizde biznes júrgizýdi jeńildetý jóninen óńirler men qalalar reitingin engizý qajet. Biz úzdikter úshin arnaýly syilyq taǵaiyndaimyz. Ony jylyna bir ret, Indýstriialandyrý kúninde tabys etemiz.
Úshinshi. Memlekettiń ekonomikadaǵy úlesin ishki jalpy ónimniń 15%-yna deiin, Ekonomikalyq yntymaqtastyq jáne damý uiymy (EYDU) elderi deńgeiine deiin tómendetý ekonomikalyq ósimge tyń serpin berýge tiis.
Budan buryn 2020 jylǵa deiin jekeshelendiriletin 800-ge jýyq kásiporyndy qamtityn tizbe jasalǵan bolatyn. Tiisti jumystar atqarylýda.
Úkimetke sol tizbedegi kásiporyndardy jekeshelendirýdi tezdetip, ony 2018 jyldyń sońyna deiin aiaqtaýdy tapsyramyn.
Iri kompaniialarymyzdy IRO-ǵa daiyndaý jáne oǵan beiimdeý isin de jedeldetý kerek. Yellow Pages qaǵidattaryn engizý memleket úshin ekonomikadaǵy qyzmet túrlerin 47%-ǵa (652-den 346-ǵa) qysqartýǵa múmkindik berdi.
Kelesi kezeńde osy qaǵidattarǵa sai kelmeitin memleket menshigindegi barlyq kásiporyndar men uiymdardy 2020 jylǵa deiin jeke sektorǵa berý nemese joiý qajet. Al ondai kásiporyndar sany birneshe myń bolady.
Árbir baǵdarlama nemese tapsyrmaǵa orai zańdy tulǵalar qurý tájiribesi budan bylai toqtatylýǵa tiis.
Jekeshelendirýdiń jariialylyǵy men tiimdiligin qamtamasyz etý qajet. Sondai-aq memlekettik holdingter rólin qaita qarastyrý kerek.
Úkimetke «Samuryq-Qazyna» holdingin sapaly túrde transformatsiialaý isin júzege asyrýdy tapsyramyn.
Basqarýshylyq jáne óndiristik biznes úderisterin tolyq reviziia men ońtailandyrýdan ótkizý qajet. Nátijesinde ol tiimdiligi joǵary, jinaqy jáne kásibi holdingke ainalýǵa tiis. Menedjment pen korporativti basqarý sapasyn halyqaralyq deńgeige jetkizý kerek.
Memleketke qandai mańyzdy sektorlarda, qatysý úlesiniń qandai mólsherimen jáne ne qaldyratynymyzdy naqty anyqtap alýymyz kerek.
Tabiǵi monopoliialardy jáne strategiialyq mańyzy bar, sonyń ishinde Transulttyq kompaniialar qatysatyn jobalardy iske asyrý mindetin memleketke qaldyrý kerek. Bul jobalar mýltiplikativti nátije berýge tiis.
«Báiterek» jáne «QazAgro» holdingterin de qaita qurý qajet. Olar memlekettik damý baǵdarlamalaryn iske asyrý jónindegi operatorlar bolýǵa tiis. Soǵan orai olardyń fýnktsiialaryn ońtailandyrý kerek. Jeke sektor júzege asyra alatyn nárseniń barlyǵy bizneske berilýi qajet.
Sondai-aq, olarǵa baǵdarlamalardy iske asyrý úshin memlekettik emes qarjy kózderi arqyly qor qalyptastyrýmen ainalysý kerek.
Tórtinshi. Kásipkerlikti damytýǵa memleket-jekemenshik seriktestigi aiasyn keńeitý zor múmkindik beredi. Bul jerde áńgime birqatar memlekettik qyzmetter kórsetý mindetin bizneske berý isine qatysty bolyp otyr.
Bizde qazirdiń ózinde olardy mektepke deiingi bilim berý isine tartý salasynda jaqsy nátijeler bar. Ótken 3 jylda memleket 40 myń orynǵa arnalǵan 189 balabaqsha salsa, jekemenshik sektor 100 myń orynǵa arnalǵan 1300 balabaqsha ashty. Jekemenshik balabaqshalardyń eń kóbi Ońtústik Qazaqstan (397), Almaty (221), Qyzylorda (181) oblystarynda ashyldy.
Men úshin osy sektordaǵy memleket-jekemenshik seriktestiginiń úlgisi óte mańyzdy. Bul asa mańyzdy jalpyulttyq mindetterdiń biri – 3-6 jas aralyǵyndaǵy balalardy mektepke deiingi bilim berýmen 2020 jylǵa qarai júz paiyz qamtý máselesin memleket pen biznes birlese sheship otyrǵanyn kórsetedi.
Memleket-jekemenshik seriktestigin damytý ákimderdiń naqty jáne kásibi jumysyna bailanysty.
Jekemenshik kapital tartý úshin memleket-jekemenshik seriktestiginiń yqtimal barlyq túri men nysanyn paidalaný qajet. Olar – memlekettik múlikti senimdi basqarý, qyzmet kórsetý kelisimsharttary, taǵy basqalar. Bul rette kelisimniń barlyq rásimderin, ásirese shaǵyn jobalarǵa qatysty rásimderdi meilinshe jeńildetý jáne jedeldetý qajet.
Memleket-jekemenshik seriktestigi infraqurylymdy, sonyń ishinde áleýmettik infraqurylymdy damytýdyń negizgi tetigine ainalýǵa tiis.
Turǵyn úi-kommýnaldyq sharýashylyq nysandaryn jańǵyrtý úshin budan ári jekeshelendirý múmkindigin qarastyra otyryp, basqarýǵa jáne kontsessiiaǵa berý qajet. Úkimet bir oryndy shiyrlai berýdi doǵarsyn. Bul baǵytta jumysty jandandyra túsý kerek.
Besinshi. Baǵa men tarif boiynsha ymyralasýǵa jol bermeý qajet.
Úkimetke «Atameken» UKP-men birlesip, básekelestikke kedergi keltiretin normalardy anyqtaýǵa qatysty barlyq zańnamaǵa «reviziia» jasaýdy tapsyramyn.
Úshinshi basymdyq – makroekonomikalyq turaqtylyq.
Mundaǵy basty mindet – aqsha-nesie saiasatynyń yntalandyrýshy rólin qalypqa keltirý jáne ekonomikany qarjylandyrýǵa jekemenshik kapital tartý.
Birinshi. Búginde Ulttyq bank aldynda infliatsiialyq targetteý rejimin damytý jónindegi mańyzdy mindet tur. Orta merzim ishinde infliatsiia deńgeiin kezeń-kezeńmen 3-4%-ǵa deiin tómendetýge qol jetkizýimiz kerek.
Ekinshi. Elimizdiń qarjy sektoryn «qaita jańǵyrtý» qajet.
Ulttyq bankke bank sektoryn qalypqa keltirý jóninde sharalar keshenin ázirleýdi tapsyramyn. Bankterdiń balansyn tiimsiz nesielerden aryltý jumysyn jedeldetip, qajet bolǵan jaǵdaida olardyń kapitalyn aktsionerler tarapynan arttyrýdy qamtamasyz etý kerek. Bankterdiń ahýalyna jedel baqylaý ornatý úshin Ulttyq bankke kóbirek quqyq bergen jón. Ulttyq bank bankterdiń qatelik jiberýin kútpei, olarǵa yqpal etetin sharalar qabyldaý úshin formaldi kózqarastan yqtimal qaterlerge jol bermeitin qadamdarǵa kóshýge tiis.
Sondai-aq, aýditorlyq kompaniialardyń jaýapkershiligin arttyryp, aktsionerlerdiń ashyqtyǵyn qamtamasyz etý, ujymdyq basqarýdy jaqsartý qajet. Osynyń bárin zańnamalyq deńgeide bekitý kerek.
Ekonomikadaǵy qarajat jetispeýshiligi jáne nesieler boiynsha joǵary mólsherleme túitkilderin sheshý maqsatymen Ulttyq bank pen Úkimetke teńge túrinde qoljetimdi orta jáne uzaq merzimge arnalǵan qor qalyptastyrýdy qamtamasyz etý jóninde keshendi sharalar qabyldaýdy tapsyramyn.
Ulttyq bank infliatsiia ǵana emes, sonymen qatar Úkimetpen birge ekonomikanyń ósýi úshin de jaýapty bolýǵa tiis.
Úshinshi. Qor naryǵyn odan ári damytý.
Jekeshelendirý onyń damýyna serpin berýge tiis. Men joǵaryda aityp ótkendei, qor naryǵyna «Samuryq-Qazyna» qory kompaniialarynyń aktsiialaryn ornalastyrý kerek. Halyqtyń jinaǵan óz qarajatyn eń aldymen túrli baǵaly qaǵazdarǵa investitsiialaý múmkindigin odan ári arttyrý qajet.
Biz 2016 jyldyń sońynda zańdastyrý naýqanyn aiaqtadyq. Oǵan elimizdiń 140 myńnan astam azamaty qatysty. Nátijesinde 5,7 trillion teńge, onyń ishinde qarajat túrinde 4,1 trillion teńge zańdastyryldy.
Úkimettiń mindeti – bul qarajattyń ekonomikaǵa, sonyń ishinde jekeshelendirýge qatysý arqyly paida berýin qamtamasyz etý. Sonymen birge, Qazaqstannyń jekemenshik kásiporyndarynyń obligatsiia shyǵarylymdaryn sýbsidiialaý máselesin pysyqtaý qajet.
Úkimetke Ulttyq bankpen birlesip, otandyq qor naryǵyn jandandyrýǵa baǵyttalǵan sharalar qabyldaýdy tapsyramyn.
Kelesi sheshýshi mindet – salyq-biýdjet saiasatyn jańa ekonomikalyq jaǵdaiǵa beiimdeý.
Birinshi. Biýdjet shyǵystarynyń tiimdiligin túbegeili arttyrý qajet.
Biz 2017 jyly memlekettik damý baǵdarlamalaryn qajetti resýrstarmen tolyqtai qamtamasyz ettik. Ministrlikter men vedomstvolardyń qarajatty igerýiniń tiimdiligin tekserý qajet.
Respýblikalyq biýdjettiń 40%-dan astamyn quraityn Densaýlyq saqtaý, Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý, Bilim jáne ǵylym ministrlikterinen bastaý kerek. Onyń qorytyndysy boiynsha maǵan baiandalsyn.
Tiimsiz baǵdarlamalardyń qarajatyn Úshinshi jańǵyrtý mindetterin iske asyrýdy qamtamasyz etetin baǵdarlamalarǵa qaita bólý qajet. Sondai-aq, qarajatty naqty ekonomikaǵa neǵurlym tezirek ári tiimdirek jetkizý úshin biýdjettik rásimderdi jeńildetken jón.
Biz fiskaldyq ortalyqsyzdandyrý saiasatyn jalǵastyrýymyz kerek. Ótken jyldarda ortalyqtan jergilikti jerlerge kóptegen fýnktsiialar men ókilettikter berildi. Endi olardyń jetkilikti qarjylyq derbestigin bekemdei túsý qajet. Sonymen birge, qarjy shyǵysy jónindegi ókilettikterdiń oblystyq deńgeide shoǵyrlanýyna jol bermeý mańyzdy. Olardy ári qarai aýdandyq jáne aýyldyq jerlerge berý kerek. Ákimder óńirlik jáne jergilikti mańyzy bar máselerdi sheshýge tiis, al Úkimet jalpymemlekettik máselelerge den qoiýy qajet.
Ekinshi. Ulttyq qor qarajatyn paidalanýǵa utymdylyq turǵysynan qaraǵan jón.
Ulttyq qordan alynǵan kepildendirilgen transfert kólemi 2020 jylǵa qarai kezeń-kezeń boiynsha 2 trillion teńgege qysqartylýǵa tiis.
Salyq saiasatyn biznestiń «kóleńkeden» shyǵýyna beiimdep, shikizattyq emes sektordaǵy salyqtyq bazany keńeitýge baǵyttaý kerek. Qazirgi salyq jeńildikterin ońtailandyrý qajet. Jalpyǵa ortaq deklaratsiialaý qarsańynda arnaýly salyq rejimin jańasha qarastyrý kerek.
Salyqtyq ákimshilendirý tetikteri jetildirýdi talap etedi. Eń aldymen, munyń qosymsha qun salyǵyn jinaýǵa qatysy bar.
Úshinshi. Úkimet kvazimemlekettik sektordyń syrtqy jáne ishki qaryzdaryna monitoring júrgizý men baqylaý jasaý júiesin qalyptastyryp, onda tártip ornatý kerek.
*****
Tórtinshi basymdyq – adami kapital sapasyn jaqsartý.
Birinshi. Eń aldymen, bilim berý júiesiniń róli ózgerýge tiis. Bizdiń mindetimiz – bilim berýdi ekonomikalyq ósýdiń jańa modeliniń ortalyq býynyna ainaldyrý. Oqytý baǵdarlamalaryn syni oilaý qabiletin jáne óz betimen izdený daǵdylaryn damytýǵa baǵyttaý qajet.
Sonymen birge, IT-bilimdi, qarjylyq saýattylyqty qalyptastyrýǵa, ultjandylyqty damytýǵa basa kóńil bólý kerek. Qala men aýyl mektepteri arasyndaǵy bilim berý sapasynyń alshaqtyǵyn azaitý qajet.
Úkimetke tiisti usynystar berýdi tapsyramyn.
Atap aitqanda, úsh tildi oqýǵa kezeń-kezeńmen kóshý máselesi boiynsha usynystar ázirlensin.
Qazaq tiliniń basymdyǵy saqtalady. Onyń ári qarai damýyna zor kóńil bólinedi. Sonymen qatar, búginde aǵylshyn tili – jańa tehnologiia, jańa indýstriia, jańa ekonomika tili. Qazirgi kezde 90% aqparat aǵylshyn tilinde jariialanady. Árbir eki jyl saiyn olardyń kólemi 2 ese ulǵaiyp otyrady. Aǵylshyn tilin meńgermei, Qazaqstan jalpy ulttyq progreske jete almaidy.
2019 jyldan bastap 10-11 synyptarda keibir pánderdi aǵylshyn tilinde oqytatyn bolamyz. Bul máseleni tiianaqty oilanyp, aqylmen sheshý qajet.
Mektepterdiń jáne muǵalimderdiń deńgeii, ásirese aýyl men qalada ártúrli. Bilikti pedagogtardyń jetispeý problemasy da bar. Sondyqtan, osynyń barlyǵyn eskerip, aǵylshyn tilin kezeń-kezeńmen engizýimiz kerek.
Tiisti usynystar berýdi tapsyramyn.
Meniń bastamam boiynsha biyl «Barshaǵa arnalǵan tegin kásiptik-tehnikalyq bilim berý» jobasy iske asyryla bastady.
Tegin oqytýmen eń áýeli jumyssyz jáne ózin ózi tiimsiz jumyspen qamtyǵan jastar, sondai-aq kásiptik bilimi joq eresek adamdar qamtylýy tiis. Kásiptik bilim berý júiesinde, men aitqandai, ekonomikadaǵy jańa óndirister úshin mamandar daiyndaýǵa den qoiý kerek.
Ol úshin kásiptik standarttar eńbek naryǵynyń talaptaryna jáne eń úzdik álemdik oqý-óndiristik tájiribelerge sáikes jańartylýy qajet.
Sonymen qatar, joǵary bilim berý júiesi sapasyna erekshe nazar aýdarylady. Joǵary oqý oryndarynyń kadrlyq quramyna, materialdyq-tehnikalyq jabdyqtalý deńgeiine, bilim berý baǵdarlamalaryna qatysty baqylaý men talap kúsheitilýi qajet.
*****
Ekinshi. Bilim berý júiesimen qatar densaýlyq saqtaý júiesi de ózgerýge tiis.
Biylǵy 1 shildeden memlekettiń, jumys berýshilerdiń, azamattardyń ortaq jaýapkershiligine negizdelgen mindetti meditsinalyq saqtandyrý júiesi (MMSJ) engizile bastaidy. Bul júieniń tiimdiligi álemdik tájiribe arqyly dáleldengen.
Meditsinalyq saqtandyrý júiesine qatysýshylarǵa keń aýqymdaǵy meditsinalyq qyzmetter usynylady. Oǵan halyqtyń áleýmettik álsiz toptarynyń qatysýyna memlekettik qoldaý kórsetiledi.
Úkimet qajetti deńgeide densaýlyq saqtaý salasyn aqparattandyrýy kerek. Básekelestikti damytý úshin jeke menshiktegi meditsina mekemelerine MMSJ júiesi aiasynda teń jaǵdai týǵyzý kerek.
Úkimetke jáne ákimderge keń aýqymdy aqparattyq-túsindirý jumysyn júrgizýdi tapsyramyn.
Sondai-aq, zańnamalyq turǵydan barlyq dári-dármektiń baǵasyn retteýdi engizý qajet.
Úshinshi. Áleýmettik qamtamasyz etý salasyna qatysty.
Meniń tapsyrmam boiynsha 2017 jylǵy 1 shildeden bastap 2,1 million zeinetker úshin zeinetaqy 2016 jylǵy deńgeiden 20%-ǵa deiin arttyrylady.
Budan bólek, bazalyq zeinetaqy taǵaiyndaý 2018 jylǵy 1 shildeden bastap jańa ádisteme boiynsha júzege asyrylady. Onyń kólemi zeinetaqy júiesine qatysý ótiline bailanysty belgilenedi.
Osy ósimniń barlyǵy 2018 jyly bazalyq zeinetaqynyń jańa mólsherin 2017 jylmen salystyrǵanda 1,8 ese arttyrýǵa múmkindik beredi.
Elimizde jyl saiyn 400 myńǵa jýyq bala týady, bul – 1999 jylǵy deńgeiden 2 ese derlik joǵary. Mundai jaqsy úrdisti aldaǵy ýaqytta da saqtaý kerek.
Meniń tapsyrmam boiynsha 2017 jylǵy 1 shildeden bastap bala týǵanda beriletin bir rettik járdemaqy kólemi 20%-ǵa ósiriledi.
Eń tómengi kúnkóris shegin de qaita qarastyrý kerek. Ol qazaqstandyqtardyń naqty tutynýshylyq shyǵystaryna sáikes kelýge tiis. Bul qadam 2018 jylǵy 1 qańtardan bastap bazalyq zeinetaqy, múgedekterge jáne asyraýshysynan airylǵan otbasylarǵa arnalǵan járdemaqy, múgedek bala tárbielep otyrǵandarǵa beriletin ataýly kómek pen járdemaqy kólemin 3 million adam úshin ósirýge múmkindik beredi.
2018 jylǵy 1 qańtardan bastap ataýly áleýmettik kómek kórsetý shegin eń tómengi kúnkóris sheginiń 40%-ynan 50%-ǵa deiin ósirip, onyń jańa formatyn engizý kerek. Bul rette jumys isteýge qabiletti adamnyń bári tek jumyspen qamtý baǵdarlamasyna qatysý sharty arqyly ǵana qoldaýǵa ie bolýǵa tiis.
Besinshi basymdyq – institýtsionaldyq ózgeristerge, qaýipsizdikke jáne sybailas jemqorlyqpen kúreske qatysty.
Birinshi. Úkimet úshinshi jańǵyrtý aiasynda EYDU-nyń ozyq tájiribeleri men usynymdaryn implementatsiialaý jumysyn qamtamasyz etýge tiis.
Ekinshi. Biz jeke menshikti qorǵaýǵa, quqyq ústemdigine jáne barshanyń zań aldynda teńdigin qamtamasyz etýge baǵyttalǵan reformalar júrgizýdemiz. Bul jumysty jalǵastyrý kerek.
Úkimetke «Atameken» UKP-men jáne azamattyq qoǵamdastyqpen birlesip, jeke menshik quqyǵyn qorǵaýdy kúsheitýge qatysty búkil zańnama reviziiasyn júrgizýdi tapsyramyn.
Sonymen qatar, ákimshilik jáne qylmystyq zańnamany izgilendirgen jón. Ákimshilik aiyppuldar ádiletti jáne quqyq buzý deńgeiine sáikes bolýǵa tiis.
Kásipkerlik salasynda quqyq buzǵany úshin salynatyn sanktsiiany tómendetý jumysyn odan ári júrgize berý kerek. Qoǵamǵa qaýiptiligi joǵary emes ekonomikalyq qylmys quramyn kriminaldyq sipattan aryltý kerek.
Sot júiesine degen senimniń artýyna qol jetkizý qajet. Sýdialardyń jumysyna zańnan tys kez kelgen yqpaldy joiý mańyzdy.
Úshinshi. Qaýipsizdik ahýaly qýatty jáne áreket ete alatyn memlekettiń ólshemine ainalyp keledi.
Qazirgi zamanda adamzat terrorizmniń beleń alýymen betpe-bet kelip otyr. Bul rette destrýktivti kúshterdi qarjylandyratyndarǵa, sheteldik terroristik uiymdarmen bailanys jasaityndarǵa qarsy kúres júrgizý isi negizgi másele bolyp sanalady.
Dini ekstremizmdi nasihattaýdyń aldyn alý, ásirese internet pen áleýmettik jelide onyń jolyn kesý jumysyn júrgizý kerek. Qoǵamda, ásirese, dini qarym-qatynas salasyndaǵy radikaldy kózqarasqa bailanysty kez kelgen áreketke «múlde tózbeýshilikti» qalyptastyrý kerek.
Bas bostandyǵynan aiyrý oryndarynda sottalǵandardy teologiialyq turǵydan saýattandyrý qyzmetteriniń maqsatty jumysy uiymdastyrylýǵa tiis. Óskeleń urpaqty rýhani-adamgershilik rýhynda tárbieleý úshin qosymsha qadamdar jasaý kerek.
Bul iske memlekettik emes sektordy jáne dini birlestikterdi belsendi túrde tartý qajet.
Osy sharanyń bári meniń tapsyrmam boiynsha ázirlenip jatqan, 2017-2020 jyldarǵa arnalǵan Dini ekstremizm men terrorizmge qarsy áreket jónindegi memlekettik baǵdarlamada eskerilýge tiis.
Kiberqylmyspen kúrestiń ózektiligi barǵan saiyn arta túsýde.
Úkimet pen Ulttyq qaýipsizdik komitetine «Qazaqstan kiberqalqany» júiesin qalyptastyrý sharalaryn qabyldaýdy tapsyramyn.
Tórtinshi. Biz eldegi sybailas jemqorlyq deńgeiin tómendetý baǵytynda eleýli qadamdar jasadyq. Alaida, basty nazar kóbine sybailas jemqorlyqtyń saldarlarymen kúresýge aýdarylyp otyr.
Sybailas jemqorlyqtyń sebepteri men alǵysharttaryn anyqtap, olardy joiý jumysyn kúsheitý qajet.
Mańyzdy máseleniń biri – satyp alý salasyn jetildirý.
Úkimetke memlekettik satyp alý júiesin ortalyqtandyrylǵan qyzmet qaǵidaty boiynsha engizýdi tapsyramyn.
Kvazimemlekettik sektorda, tabiǵi monopoliia jáne jer qoinaýyn paidalaný salalarynda da satyp alý sharalaryn ótkizý ádisterin túbegeili qaita qarastyrý kerek.
Sybailas jemqorlyqpen kúreste kóp nárse búkil qoǵamnyń belsene atsalysýyna bailanysty. Áleýmettik jeliniń, ózge de media-resýrstardyń damýy jaǵdaiynda, sybailas jemqorlyqqa qarsy is-áreket barysynda ony jalpy jurtshylyqtyń jek kórýi kúrestiń qýatty quralyna ainalýǵa tiis.
Qurmetti qazaqstandyqtar!
Osy Joldaý arqyly elimizdiń ár azamatyna jańa jaǵdaidaǵy damý baǵytymyz jónindegi óz kózqarasymdy jetkizgim keldi.
Úkimetke «Qazaqstannyń ulttyq tehnologiialyq bastamasy» dep atalatyn Eldi úshinshi jańǵyrtý jónindegi 2025 jylǵa deiingi damýdyń strategiialyq josparyn ázirleýdi tapsyramyn.
Bizde ýaqyt talabyn laiyqty qabyl alyp, elimizdi odan ári jańǵyrtý jónindegi mindetterdi oryndaýdan basqa jol joq.
Bizdiń uly halqymyz biregei tarihi múmkindikti tolyqtai paidalana alatynyna senemin.
Qymbatty dostar!
Qazaqstan – jas, kóp ultty, bolashaǵyna senimdi jáne qarqyndy damyp kele jatqan memleket! Biz táýelsiz Qazaqstannyń 25 jyldyq damý jolynan óttik. Aldaǵy 25 jylda budan da biik belester kútip tur.
Memleket qurý jolynda teńdessiz, mol tájiribe jinap, jańa kezeńge qadam basyp otyrmyz. Aldymyzda qandai qiyndyqtar kezdesse de, olardy eńsere alatynymyzǵa senimdimin. Bizdiń basty kúshimiz – birlikte.
Qazaqstandy keiingi urpaq úshin budan da ósip-órkendegen elge ainaldyramyz!
