Memleket basshysy N.Nazarbaevtyń Qazaqstan halqyna Joldaýy jarıalandy. Bul týraly Aqorda baspasóz qyzmeti habarlady.
Memleket basshysy N.Nazarbaevtyń Qazaqstan halqyna joldaýy. 2017 jylǵy 31 qańtar
«Qazaqstannyń úshinshi jańǵyrýy: jahandyq básekege qabilettilik»
Qurmetti qazaqstandyqtar!
Men Qazaqstan halqyna jańa dáýir qarsańynda sóz arnap otyrmyn.
Elimiz óziniń 25 jyldyq damý kezeńinen abyroımen ótti. Biz elimizdi maqtan tutamyz. Tabystarymyz ben jetistikterimiz týraly Táýelsizdigimizdiń 25 jyldyq mereıtoıynda atap óttik. Olardy búkil álem biledi jáne joǵary baǵalaıdy.
2017 jyldyń basynan bastap Qazaqstan Birikken Ulttar Uıymy Qaýipsizdik Keńesiniń múshesi boldy.
Bıyl Astanada «EKSPO-2017» halyqaralyq kórmesi ótedi. Mundaı óte mańyzdy álemdik deńgeıdegi is-sharany biz TMD jáne Ortalyq Azıa elderiniń arasynda birinshi bolyp ótkizemiz.
Almatyda Ýnıversıada-2017 sport oıyndary ótip jatyr. Oǵan 57 memleketten 2 myńnan astam sportshy men delegasıa músheleri qatysýda.
Osynyń barlyǵy Qazaqstannyń halyqaralyq arenada joǵary bedelge ıe bolǵanyn jáne saıasatymyzdyń durystyǵyn kórsetedi.
Qazaqstan 2050 jylǵa qaraı álemdegi eń aldyńǵy qatarly 30 memlekettiń qataryna qosylýǵa tıis. Biz osy maqsatqa qaraı tabandylyqpen ilgerileı beremiz.
Jahandyq básekelestiktiń ósýi jáne álemdegi turaqsyzdyq jaǵdaıynda, 2012 jyly halqyma usynǵan «Qazaqstan-2050» strategıasynyń ózektiligi arta túsedi. Biz qıyndyqtardy ýaqtyly boljaı aldyq.
«Nurly jol» ekonomıkalyq saıasatynyń jáne «100 naqty qadam» Ult josparynyń nátıjesinde osynaý qıyn, jahandyq transformasıanyń alǵashqy kezeńinen laıyqty ótip kelemiz. Tek 2014-2016 jyldar aralyǵynda biz ekonomıkany qoldaýǵa qosymsha 1,7 trıllıon teńge jumsadyq. Munyń barlyǵy ekonomıkalyq ósimdi jáne bıznesti qoldaýǵa, 200 myńnan astam jańa jumys oryndaryn ashýǵa múmkindik berdi.
Nátıjesinde, 2016 jyly biz ishki jalpy ónimniń 1% ósimin qamtamasyz ettik. Bul qazirgi kúrdeli jaǵdaıda aıtarlyqtaı mańyzdy.
Álem qarqyndy túrde ózgerip keledi.
Bul – jańa jahandyq bolmys, ony biz qabyldaýǵa tıispiz.
Qymbatty otandastar!
Bolashaǵyn aıqyndap, syn-qaterlerdi kútip otyrmastan, oǵan tabandy túrde qarsy tura alatyn halyq qana jeńiske jetedi.
Álemde kezekti, Tórtinshi ónerkásiptik revolúsıa bastaldy.
Ekonomıkany jappaı sıfrlandyrý tutas salanyń joıylýyna jáne múlde jańa salanyń paıda bolýyna alyp keledi. Bizdiń kóz aldymyzda bolyp jatqan uly ózgerister – ári tarıhı syn-qater, ári Ultqa berilgen múmkindik.
Búgin men Qazaqstandy Úshinshi jańǵyrtý jóninde mindet qoıyp otyrmyn. Eldiń jahandyq básekege qabilettiligin qamtamasyz etetin ekonomıkalyq ósimniń jańa modelin qurý qajet.
Qazirgi kezde kóptegen elder osyndaı mindetti oryndaýǵa umtylýda. Ósimniń jańa modeline kóshý tásili ár jerde ár túrli ekenine senimdimin. Biz ózimizdiń myqty tustarymyzdy paıdalanyp, Táýelsizdigimizdiń 25 jylynda birge qalyptastyrǵan áleýetimizdi joǵaltyp almaýymyz kerek qoı.
Qazaqstannyń Birinshi jańǵyrýy bárimizdiń esimizde. 25 jyl buryn KSRO-nyń qırandysynan shyǵyp, óz jolymyzdy qalaı bastaǵanymyz jadymyzda tur. Sol kezde bizdiń býyn irgetasynan bastap qolǵa alyp, álem kartasynda bolmaǵan jańa memleket qurdy.
Josparly ekonomıkadan naryqtyq ekonomıkaǵa kóshý júzege asyryldy. Bizdiń bárimiz birlesip, sol kezde elimizdi kúıreýge, azamat soǵysyna, ekonomıkalyq kúızeliske ushyratpaǵanymyz men úshin óte mańyzdy. Qazaqstan bul kezeńde az shyǵyn shyǵaryp, zor jetistikterge qol jetkizdi.
Ekinshi jańǵyrý «Qazaqstan-2030» strategıasynyń qabyldanýymen jáne jańa elorda – Astananyń salynýmen bastaldy. Onyń nátıjeli bolǵany daý týdyrmaıdy. Elimiz ekonomıkalyq turǵydan artta qalǵan aımaqtan shyǵyp, álemdegi ekonomıkasy básekege qabiletti 50 memlekettiń qataryna kirdi.
Tabysty ótken eki jańǵyrý arqyly baǵa jetpes tájirıbe jınaqtadyq. Biz endi alǵa batyl qadam basyp, Úshinshi jańǵyrýdy bastaýǵa tıispiz.
Bul jańǵyrý – qazirgi jahandyq syn-qaterlermen kúres jospary emes, bolashaqqa, «Qazaqstan-2050» strategıasy maqsattaryna bastaıtyn senimdi kópir bolmaq. Ol Ult jospary – «100 naqty qadam» bazasynda ótkiziledi.
Men onyń bes negizgi basymdyǵyn kórip otyrmyn. Olar ekonomıkanyń álemdik ósiminiń orta deńgeıden joǵary qarqynyn qamtamasyz etýge jáne 30 ozyq eldiń qataryna qaraı turaqty túrde ilgerileýge laıyqtalǵan.
Birinshi basymdyq – ekonomıkanyń jedeldetilgen tehnologıalyq jańǵyrtylýy.
Biz sıfrlyq tehnologıany qoldaný arqyly qurylatyn jańa ındýstrıalardy órkendetýge tıispiz. Bul – mańyzdy keshendi mindet.
Elde 3D-prıntıng, onlaın-saýda, mobıldi bankıng, sıfrlyq qyzmet kórsetý sekildi densaýlyq saqtaý, bilim berý isinde qoldanylatyn jáne basqa da perspektıvaly salalardy damytý kerek. Bul ındýstrıalar qazirdiń ózinde damyǵan elderdiń ekonomıkalarynyń qurylymyn ózgertip, dástúrli salalarǵa jańa sapa darytty.
Osyǵan oraı, Úkimetke «Sıfrlyq Qazaqstan» jeke baǵdarlamasyn ázirleýdi jáne qabyldaýdy tapsyramyn.
Bizdiń zańnamamyzdy jańa jaǵdaıǵa beıimdeý kerek.
Komýnıkasıanyń damýy men optıkalyq-talshyqty ınfraqurylymǵa jappaı qoljetimdilikti de qamtamasyz etý kerek. Sıfrlyq ındýstrıany damytý basqa barlyq salalarǵa serpin beredi. Sondyqtan Úkimet İT salasyn damytý máselesin erekshe baqylaýda ustaýǵa tıis.
Jańa ındýstrıalar qalyptastyrýdyń mańyzdy sharty ınovasıany qoldaý jáne olardy óndiriske tezirek engizý bolyp sanalady.
Úkimetke «EKSPO-2017» nysandarynyń biriniń bazasynda IT-startaptar halyqaralyq tehnoparkin qurýdy tapsyramyn. Ol álemniń barlyq elinen kásipkerler men ınvestorlar tartýdyń platformasy bolýǵa tıis. Bul úshin tıisti ınfraqurylym jáne salyq jeńildikterin, ońaılatylǵan vıza men eńbek rejimin qosa alǵanda, qolaıly jaǵdaı kerek.
Biz joǵary oqý oryndary, Nazarbaev Ýnıversıteti jáne «Alataý» ınnnovasıalyq tehnologıalar parki bazasynda ózimizdiń ǵylymı jáne ınovasıalyq áleýetimizdi damytýymyz kerek.
Ekinshi keshendi mindet. Jańa ındýstrıalar qurýmen qatar dástúrli bazalyq salalardy damytýǵa serpin berýimiz kerek.
Bul – ónerkásip, agroónerkásiptik keshen, kólik pen logıstıka, qurylys sektory jáne basqa salalar.
Birinshi. Eńbek ónimdiligin aıtarlyqtaı arttyrý kerek.
Bul jerdegi negizgi faktor Tórtinshi ónerkásiptik revolúsıa elementterin jappaı engizý bolýǵa tıis.
Bul – avtomattandyrý, robottandyrý, jasandy ıntellekt, «aýqymdy málimetter» almasý, taǵy basqa mindetter.
Úkimetke bıznes ókilderimen birge 2025 jylǵa deıin bazalyq salalardy tehnologıalyq turǵydan qaıta jaraqtandyrýdyń keshendi sharalaryn ázirleýdi tapsyramyn.
Ekinshi. Basymdyǵy bar salalardaǵy básekege qabiletti eksporttyq óndiristi damytýdy kózdeıtin ındýstrıalandyrýdy jalǵastyrý kerek.
Úkimet aldynda qazirdiń ózinde 2025 jylǵa qaraı shıkizattyq emes eksportty 2 ese ulǵaıtý mindeti tur.
Bul baǵyttaǵy jumysty jandandyrý úshin eksportty damytý men ilgeriletý tetikterin bir vedomstovaǵa shoǵyrlandyrý qajet. Eksporttaýshylarǵa «bir tereze» qaǵıdaty boıynsha óńirlerde de qoldaý kórsetý kerek.
Úkimet janynan Eksport saıasaty jónindegi keńes qurýdy tapsyramyn. Oǵan bıznes qoǵamdastyǵynyń ókilderi kirýge tıis.
Bıylǵy 1 qyrkúıekke deıin Úkimet ákimdermen jáne bıznes ókilderimen birlesip, Biryńǵaı eksport stretegıasyn ázirleýi kerek.
Qazaqstan shetel ınvestısıalaryn tartý isindegi kóshbasshylyǵyn saqtap qalýy qajet.«Astana» halyqaralyq qarjy ortalyǵy el ekonomıkasyna qarjy resýrstaryn tartýda mańyzdy ról atqarýǵa tıis.
Biz taýar óndirý men ótkizý, qyzmet kórsetý isin jahandyq jelige beıimdeýimiz kerek. Muny, eń aldymen, transulttyq kompanıalardy tartý arqyly jasaǵan jón.
Qazaqstanda óndirister ashý jónindegi Qytaımen birlesken ınvestısıalyq baǵdarlamany tıimdi júzege asyrý kerek. Qytaı tarapymen ýaǵdalastyqqa qol jetkizildi. Nysandar belgilendi. Naqty jumys isteý qajet.
Bul qazaqstandyqtar úshin 20 myń jańa jumys ornyn ashatyn zamanaýı óndiris bolmaq. Qazir 6 joba júzege asyryla bastady, al 2 joba iske qosyldy. Sonyń biri – gıbrıdtik jáne tolyqtaı elektrli JAC avtomobılderin iri qurylǵylardan qurastyratyn zaýyt.
Qajetti ınfraqurylym qalyptastyrý jaıyn eskerip, eksportqa baǵdarlanǵan elektromobıl óndirisin odan ári damytý máselesin pysyqtaýdy tapsyramyn.
Tutastaı alǵanda, Qazaqstannyń óz Investısıalyq strategıasy bolýǵa tıis. Úkimet ony bıylǵy 1 qyrkúıekke deıin ázirleýi kerek.
Halyqaralyq yntymaqtastyq aıasynda ulttyq ekonomıkalyq múddelerdi qorǵap, ilgeriletý qajet. Bul, eń aldymen, EAEO, SHYU ishinde Jibek joly Ekonomıkalyq beldeýimen ushtasatyn jumystarǵa qatysty. Ol úshin ekonomıkalyq dıplomatıa jumysyn qaıta quryp, jandandyra túsý qajet.
Úshinshi. Ekonomıkalyq ósimniń turaqtylyǵy úshin eldiń taý-ken metalýrgıasy men munaı-gaz keshenderi óziniń strategıalyq mańyzyn saqtaýǵa tıis.
Álemdik suranys báseńdep ketken kezde jańa naryqtarǵa shyǵyp, ónim jetkizý aýmaǵyn keńeıtý kerek. Mıneraldyq-shıkizattyq bazany keńeıtýge basa nazar aýdarylýǵa tıis. Geologıalyq barlaý jumystaryn belsendi júrgizý kerek.
Bul salalardy odan ári damytý isi shıkizatty keshendi túrde qaıta óńdeýdi tereńdete túsýmen berik ushtastyrylýy tıis.
Jyl sońyna deıin Jer qoınaýy týraly jańa kodeksti qabyldap, salyq zańnamalaryna qajetti ózgerister engizýdi tapsyramyn.
*****
Tórtinshi. Agrarlyq sektor ekonomıkanyń jańa draıverine aınalýy kerek.
Qazaqstannyń agroónerkásip kesheniniń bolashaǵy zor.
Kóptegen pozısıalar boıynsha biz álemde iri agrarlyq eksporttyq ónim óndirýshilerdiń biri bola alamyz. Bul, ásirese, ekologıalyq taza taǵamdarǵa qatysty. «Made in Kazakhstan» brendi sondaı ónimderdiń etalony bolýǵa tıis.
Sonymen qatar, astyq ónimderi boıynsha biz Eýrazıada «nan kárzeńkesi» bolýymyz kerek. Shıkizat óndirisinen sapaly óńdelgen ónim shyǵarýǵa kóshý qajet. Tek sonda ǵana biz halyqaralyq naryqtarda básekege qabiletti bola alamyz.
Osy maqsattarǵa qol jetkizý úshin Úkimet pen ákimderge mynadaı tapsyrmalar beremin:
birinshiden, sýbsıdıalardy bólý qaǵıdalaryn qaıta qarastyryp, birtindep ónimdi saqtandyrýǵa kóshý qajet;
ekinshiden, bes jyl ishinde 500 myńnan astam jeke úı sharýashylyqtary men shaǵyn fermerlerdi kooperatıvterge tartýǵa múmkindik beretin jaǵdaı jasaý kerek;
úshinshiden, ónimniń óńdeý sapasyn jaqsartyp, taýarlardy saqtaýdyń, tasymaldaýdyń jáne ótkizýdiń tıimdi júıesin qurý qajet;
tórtinshiden, eńbek ónimdiligin belsendi túrde arttyryp, óndiris shyǵyndaryn tómendetý kerek;
besinshiden, jerdi paıdalaný tıimdiligin arttyrýǵa tıispiz. Sýarmaly egis alańyn 5 jyl ishinde 40%-ǵa keńeıtip, 2 mıllıon gektarǵa jetkizý qajet;
altynshydan, óndiriste suranysqa ıe agrarlyq ǵylymı zertteýlerge salynatyn ınvestısıa kólemin arttyrý kerek.
Aýyl sharýashylyǵyn ártaraptandyryp, 2021 jylǵa qaraı azyq-túlik taýary eksportyn 40%-ǵa kóbeıtýdi tapsyramyn.
Bul mindetter agroónerkásip keshenin damytýdyń jańa memlekettik baǵdarlamasy aıasynda iske asyrylýy qajet.
*****
Besinshi. Jańa eýrazıalyq logıstıkalyq ınfraqurylymdy damytý – mańyzdy basymdyqtardyń biri.
Oǵan qazirdiń ózinde qomaqty ınvestısıa jumsaldy. Endi odan ekonomıkalyq qaıtarym ala bastaý qajet.
Úkimetke 2020 jylǵa qaraı tranzıttik tasymaldyń jyldyq kólemin:
- konteınerlermen tasymaldanatyn júkter úshin 7 ese – 2 mıllıon konteınerge deıin;
- jolaýshylardy áýe kóligimen tasymaldaýdy 4 ese – 1,6 mıllıon tranzıttik jolaýshyǵa deıin arttyrýdy tapsyramyn.
Tranzıttik tasymaldaýdan túsetin tabysty 5,5 ese – jylyna 4 mıllıard dollarǵa deıin kóbeıtý qajet.
2015 jyly men «Nurly jol» ınfraqurylymdyq damý baǵdarlamasyn usyndym. Ótken 2 jyl ishinde baǵdarlama ózin tolyq aqtady.
Bıyl respýblıkalyq mańyzy bar 4400 shaqyrym avtojol qurylysy men qaıta jańǵyrtý jumystary júrgiziledi. Jyl sońyna deıin sonyń kem degende 600 shaqyrymy paıdalanýǵa berilip, kezeń-kezeńimen aqyly júıe engiziledi.
Elimizdiń kólik jáne tranzıt áleýetin tolyq ashý úshin kórshi eldermen úılesimdi is-qımyl qajet. Júkterdiń erkin tranzıtin, kólik dálizderin qurý men olardy jańǵyrtý isin qamtamasyz etý kerek. Kólik ınfraqurylymyn basqarýǵa, qyzmet kórsetý deńgeıin arttyrýǵa jáne ákimshilik kedergilerdi joıýǵa erekshe kóńil aýdarý qajet.
Transkaspıı dálizi boıynsha tasymaldaý kóleminiń ulǵaıýyna baılanysty Quryq portyn salýdyń ekinshi kezeńi – avtomobıl ótkeli qurylysyn iske asyrýǵa kirisý qajet.
Altynshy. Ýrbanızasıa úderisi qurylys sektoryn damytý qajettigin alǵa tartyp otyr. Ol otandyq ekonomıkanyń tolyqqandy draıverine aınalýǵa tıis.
Jol, turǵyn úı jáne basqa da ınfraqurylym qurylysyna ınvestısıa sala otyryp, biz qalalarymyzdyń uzaq jyldarǵa deıin syrtqy jáne tehnologıalyq kelbetin aıqyndaıtynymyzdy umytpaǵanymyz jón. Sondyqtan qurylysqa da, qurylys materıaldaryn óndirý salasyna da jańa tehnologıalardy engizý kerek. Ol úshin bizde qazir jaqsy múmkindikter bar.
Meniń tapsyrmam boıynsha bıyl «Nurly jer» turǵyn úı baǵdarlamasy iske asyryla bastaıdy. Ol asa mańyzdy mindetti oryndaýǵa – aldaǵy 15 jylda 1,5 mıllıon otbasyn turǵyn úımen qamtamasyz etýge baǵyttalǵan.
Baǵdarlamada turǵyn úı naryǵyn damytýdyń keshendi sharalary kórinis tapqan. Sonyń biri – «Damý» aksıonerlik qoǵamy arqyly memlekettiń sýbsıdıa berýi esebinen qurylys salýshylar úshin bank nesıesin arzandatý. Turǵyndar úshin «Qazaqstan ıpotekalyq kompanıasy» aksıonerlik qoǵamy arqyly bankter beretin ıpotekalyq nesıeni sýbsıdıalaý júzege asyrylady. «Turǵyn úı qurylys jınaq banki» salymshylary úshin ákimdikterdiń nesıelik turǵyn úı salýy jalǵasady. Oǵan ilgeride bólingen qarjy «revolver» qaǵıdaty boıynsha qaıta paıdalanylady.
Ákimdikter halyqtyń áleýmettik álsiz toptary úshin satyp alý quqyǵynsyz arendalyq turǵyn úı bólý isin damyta beretin bolady. Jappaı turǵyn úı qurylysy úshin ákimder tıisti jer telimderin bólýge tıis.
Biz qalalarda jeke turǵyn úılerdiń biryńǵaı sáýlet stılinde salynýyna mán beretin bolamyz. Bul úshin memleket qajetti ınfraqurylym turǵysynan kómek kórsetedi.
Úkimet ákimdermen birlesip, úlken qalalardyń irgeles ornalasqan eldi mekendermen kólik baılanysyn damytý jóninde sharalar qabyldaýy qajet.
Úshinshi keshendi mindet – eńbek naryǵyn jańǵyrtý.
Jańa tehnologıalardyń engizilýine baılanysty dástúrli salalarda eńbek resýrstary bosap qalatyn bolady. Sonymen birge, jańa ındýstrıa quryp, damytý jumyspen qamtýdyń jáne azamattardyń naqty tabysyn ósirýdiń qosymsha múmkindigi bolýǵa tıis.
Úkimet pen ákimderge eńbekkerlerdiń basqa salalarǵa basqarý aıasynda aýysýy úshin jaǵdaı jasaýdy tapsyramyn.
Bizdiń iri kásiporyndar ákimdiktermen birlese otyryp, tıisti jol kartalaryn ázirleýi kerek. Onda qysqartylatyn jumysshylardy qaıta daıarlaý, olardy ári qaraı jumyspen qamtý úshin birlesip ınvestısıa salý jaıy qarastyrylýy qajet. Basy artyq jumys kúshi bar óńirlerden basqa jerlerge, sondaı-aq, aýyldardan qalalarǵa jumys kúshin utymdylyqpen tartýǵa qoldaý kórsetý kerek.
Úkimet jumyspen qamtý ortalyqtaryn reformalap, barlyq bos jumys oryndary men búkil eldi mekenderde biryńǵaı onlaın platforma qalyptastyrýy qajet.
Ekinshi basymdyq – bıznes-ortany túbegeıli jaqsartý jáne keńeıtý.
Bizdiń strategıalyq maqsatymyzdyń biri – eldiń ishki jalpy ónimindegi shaǵyn jáne orta bıznestiń úlesi 2050 jylǵa qaraı kem degende 50% bolýyn qamtamasyz etý.
Bul – óte órshil maqsat, biraq oǵan qol jetkizýge bolady. Ony oryndaý úshin qazirgi kezeńde mynadaı qadamdar jasalýy qajet.
Birinshi. Meniń tapsyrmam boıynsha Úkimet bıyldan bastap Nátıjeli jumyspen qamtý jáne jappaı kásipkerlikti damytý baǵdarlamasyn iske asyrýǵa kirisip ketti.
Budan bylaı Qazaqstan azamattary óz bıznesin júrgizý úshin aýylda da, qalada da 16 mıllıon teńgege deıin shaǵyn nesıe ala alady.
Shaǵyn nesıe berý aıasyn keńeıtip, kásipkerlerge kepildik jasaý jáne qyzmet kórsetý tetikterin belsendi paıdalaný kerek. Bul sharalardy bıznes júrgizý jáne qarjylyq saýattylyqqa úıretý isin uıymdastyrýmen qatar atqarý kerek.
Jappaı kásipkerlikti qoldaý tetikterin odan ári jetildirý kerek. Qazaqstannyń ár óńiri jappaı kásipkerlikti, sonyń ishinde otbasylyq kásipkerlikti damytý baǵytynda keshendi sharalar usynýǵa tıis.
Jańadan ashylǵan jumys oryndarynyń sany – burynǵysha Úkimet pen ákimder qyzmetiniń tıimdiligin baǵalaýdyń negizgi krıterııiniń biri bolmaq.
Ekinshi. Úkimet «Atameken» ulttyq kásipkerler palatasymen (UKP) birlesip, bıznestiń barlyq shyǵynyn jappaı azaıtý jóninde sharalar qabyldaýy qajet. Bul ásirese energetıka, kólik jáne logıstıka, sondaı-aq, turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq salalaryndaǵy qyzmet kórsetý qunyna qatysty.
Memlekettik qyzmetter kórsetý úderisi meılinshe ońtaılandyrylýǵa tıis. Qujattardyń merzimi men tizbesin qysqartyp, qaıtalanatyn rásimderdi joıý kerek. Bul oraıda adamnyń óziniń barýyn qajetsinbeıtin tolyq elektrondyq formatqa kóshirý kerek.
Sondaı-aq, bıznestiń qazirgi qoldanystaǵy retteýshilik júktemesi ósimniń jańa modelin jasaý mindetimen úılespeıdi.
Úkimet pen ákimderge bıylǵy 1 shildege deıin bıznesti qaıta retteý jónindegi júıeli sharalar ázirleý mindetin júkteımin.
Damyǵan elderdiń ozyq standarttary men tájirıbesin engizý kerek.
Bul jumysty ásirese óńirlik deńgeıde atqarý mańyzdy.
Ákimder Úkimetpen birlesip, Dúnıejúzilik bank reıtıńi negizinde óńirlerde bıznes júrgizý úshin jaǵdaıdy jaqsartý jóninde naqty josparlar ázirleý kerek.
Elimizde bıznes júrgizýdi jeńildetý jóninen óńirler men qalalar reıtıńin engizý qajet. Biz úzdikter úshin arnaýly syılyq taǵaıyndaımyz. Ony jylyna bir ret, Indýstrıalandyrý kúninde tabys etemiz.
Úshinshi. Memlekettiń ekonomıkadaǵy úlesin ishki jalpy ónimniń 15%-yna deıin, Ekonomıkalyq yntymaqtastyq jáne damý uıymy (EYDU) elderi deńgeıine deıin tómendetý ekonomıkalyq ósimge tyń serpin berýge tıis.
Budan buryn 2020 jylǵa deıin jekeshelendiriletin 800-ge jýyq kásiporyndy qamtıtyn tizbe jasalǵan bolatyn. Tıisti jumystar atqarylýda.
Úkimetke sol tizbedegi kásiporyndardy jekeshelendirýdi tezdetip, ony 2018 jyldyń sońyna deıin aıaqtaýdy tapsyramyn.
İri kompanıalarymyzdy İRO-ǵa daıyndaý jáne oǵan beıimdeý isin de jedeldetý kerek. Yellow Pages qaǵıdattaryn engizý memleket úshin ekonomıkadaǵy qyzmet túrlerin 47%-ǵa (652-den 346-ǵa) qysqartýǵa múmkindik berdi.
Kelesi kezeńde osy qaǵıdattarǵa saı kelmeıtin memleket menshigindegi barlyq kásiporyndar men uıymdardy 2020 jylǵa deıin jeke sektorǵa berý nemese joıý qajet. Al ondaı kásiporyndar sany birneshe myń bolady.
Árbir baǵdarlama nemese tapsyrmaǵa oraı zańdy tulǵalar qurý tájirıbesi budan bylaı toqtatylýǵa tıis.
Jekeshelendirýdiń jarıalylyǵy men tıimdiligin qamtamasyz etý qajet. Sondaı-aq memlekettik holdıńter rólin qaıta qarastyrý kerek.
Úkimetke «Samuryq-Qazyna» holdıńin sapaly túrde transformasıalaý isin júzege asyrýdy tapsyramyn.
Basqarýshylyq jáne óndiristik bıznes úderisterin tolyq revızıa men ońtaılandyrýdan ótkizý qajet. Nátıjesinde ol tıimdiligi joǵary, jınaqy jáne kásibı holdıńke aınalýǵa tıis. Menejment pen korporatıvti basqarý sapasyn halyqaralyq deńgeıge jetkizý kerek.
Memleketke qandaı mańyzdy sektorlarda, qatysý úlesiniń qandaı mólsherimen jáne ne qaldyratynymyzdy naqty anyqtap alýymyz kerek.
Tabıǵı monopolıalardy jáne strategıalyq mańyzy bar, sonyń ishinde Transulttyq kompanıalar qatysatyn jobalardy iske asyrý mindetin memleketke qaldyrý kerek. Bul jobalar mýltıplıkatıvti nátıje berýge tıis.
«Báıterek» jáne «QazAgro» holdıńterin de qaıta qurý qajet. Olar memlekettik damý baǵdarlamalaryn iske asyrý jónindegi operatorlar bolýǵa tıis. Soǵan oraı olardyń fýnksıalaryn ońtaılandyrý kerek. Jeke sektor júzege asyra alatyn nárseniń barlyǵy bızneske berilýi qajet.
Sondaı-aq, olarǵa baǵdarlamalardy iske asyrý úshin memlekettik emes qarjy kózderi arqyly qor qalyptastyrýmen aınalysý kerek.
Tórtinshi. Kásipkerlikti damytýǵa memleket-jekemenshik seriktestigi aıasyn keńeıtý zor múmkindik beredi. Bul jerde áńgime birqatar memlekettik qyzmetter kórsetý mindetin bızneske berý isine qatysty bolyp otyr.
Bizde qazirdiń ózinde olardy mektepke deıingi bilim berý isine tartý salasynda jaqsy nátıjeler bar. Ótken 3 jylda memleket 40 myń orynǵa arnalǵan 189 balabaqsha salsa, jekemenshik sektor 100 myń orynǵa arnalǵan 1300 balabaqsha ashty. Jekemenshik balabaqshalardyń eń kóbi Ońtústik Qazaqstan (397), Almaty (221), Qyzylorda (181) oblystarynda ashyldy.
Men úshin osy sektordaǵy memleket-jekemenshik seriktestiginiń úlgisi óte mańyzdy. Bul asa mańyzdy jalpyulttyq mindetterdiń biri – 3-6 jas aralyǵyndaǵy balalardy mektepke deıingi bilim berýmen 2020 jylǵa qaraı júz paıyz qamtý máselesin memleket pen bıznes birlese sheship otyrǵanyn kórsetedi.
Memleket-jekemenshik seriktestigin damytý ákimderdiń naqty jáne kásibı jumysyna baılanysty.
Jekemenshik kapıtal tartý úshin memleket-jekemenshik seriktestiginiń yqtımal barlyq túri men nysanyn paıdalaný qajet. Olar – memlekettik múlikti senimdi basqarý, qyzmet kórsetý kelisimsharttary, taǵy basqalar. Bul rette kelisimniń barlyq rásimderin, ásirese shaǵyn jobalarǵa qatysty rásimderdi meılinshe jeńildetý jáne jedeldetý qajet.
Memleket-jekemenshik seriktestigi ınfraqurylymdy, sonyń ishinde áleýmettik ınfraqurylymdy damytýdyń negizgi tetigine aınalýǵa tıis.
Turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq nysandaryn jańǵyrtý úshin budan ári jekeshelendirý múmkindigin qarastyra otyryp, basqarýǵa jáne konsesıaǵa berý qajet. Úkimet bir oryndy shıyrlaı berýdi doǵarsyn. Bul baǵytta jumysty jandandyra túsý kerek.
Besinshi. Baǵa men tarıf boıynsha ymyralasýǵa jol bermeý qajet.
Úkimetke «Atameken» UKP-men birlesip, básekelestikke kedergi keltiretin normalardy anyqtaýǵa qatysty barlyq zańnamaǵa «revızıa» jasaýdy tapsyramyn.
Úshinshi basymdyq – makroekonomıkalyq turaqtylyq.
Mundaǵy basty mindet – aqsha-nesıe saıasatynyń yntalandyrýshy rólin qalypqa keltirý jáne ekonomıkany qarjylandyrýǵa jekemenshik kapıtal tartý.
Birinshi. Búginde Ulttyq bank aldynda ınflásıalyq targetteý rejimin damytý jónindegi mańyzdy mindet tur. Orta merzim ishinde ınflásıa deńgeıin kezeń-kezeńmen 3-4%-ǵa deıin tómendetýge qol jetkizýimiz kerek.
Ekinshi. Elimizdiń qarjy sektoryn «qaıta jańǵyrtý» qajet.
Ulttyq bankke bank sektoryn qalypqa keltirý jóninde sharalar keshenin ázirleýdi tapsyramyn. Bankterdiń balansyn tıimsiz nesıelerden aryltý jumysyn jedeldetip, qajet bolǵan jaǵdaıda olardyń kapıtalyn aksıonerler tarapynan arttyrýdy qamtamasyz etý kerek. Bankterdiń ahýalyna jedel baqylaý ornatý úshin Ulttyq bankke kóbirek quqyq bergen jón. Ulttyq bank bankterdiń qatelik jiberýin kútpeı, olarǵa yqpal etetin sharalar qabyldaý úshin formaldi kózqarastan yqtımal qaterlerge jol bermeıtin qadamdarǵa kóshýge tıis.
Sondaı-aq, aýdıtorlyq kompanıalardyń jaýapkershiligin arttyryp, aksıonerlerdiń ashyqtyǵyn qamtamasyz etý, ujymdyq basqarýdy jaqsartý qajet. Osynyń bárin zańnamalyq deńgeıde bekitý kerek.
Ekonomıkadaǵy qarajat jetispeýshiligi jáne nesıeler boıynsha joǵary mólsherleme túıtkilderin sheshý maqsatymen Ulttyq bank pen Úkimetke teńge túrinde qoljetimdi orta jáne uzaq merzimge arnalǵan qor qalyptastyrýdy qamtamasyz etý jóninde keshendi sharalar qabyldaýdy tapsyramyn.
Ulttyq bank ınflásıa ǵana emes, sonymen qatar Úkimetpen birge ekonomıkanyń ósýi úshin de jaýapty bolýǵa tıis.
Úshinshi. Qor naryǵyn odan ári damytý.
Jekeshelendirý onyń damýyna serpin berýge tıis. Men joǵaryda aıtyp ótkendeı, qor naryǵyna «Samuryq-Qazyna» qory kompanıalarynyń aksıalaryn ornalastyrý kerek. Halyqtyń jınaǵan óz qarajatyn eń aldymen túrli baǵaly qaǵazdarǵa ınvestısıalaý múmkindigin odan ári arttyrý qajet.
Biz 2016 jyldyń sońynda zańdastyrý naýqanyn aıaqtadyq. Oǵan elimizdiń 140 myńnan astam azamaty qatysty. Nátıjesinde 5,7 trıllıon teńge, onyń ishinde qarajat túrinde 4,1 trıllıon teńge zańdastyryldy.
Úkimettiń mindeti – bul qarajattyń ekonomıkaǵa, sonyń ishinde jekeshelendirýge qatysý arqyly paıda berýin qamtamasyz etý. Sonymen birge, Qazaqstannyń jekemenshik kásiporyndarynyń oblıgasıa shyǵarylymdaryn sýbsıdıalaý máselesin pysyqtaý qajet.
Úkimetke Ulttyq bankpen birlesip, otandyq qor naryǵyn jandandyrýǵa baǵyttalǵan sharalar qabyldaýdy tapsyramyn.
Kelesi sheshýshi mindet – salyq-búdjet saıasatyn jańa ekonomıkalyq jaǵdaıǵa beıimdeý.
Birinshi. Búdjet shyǵystarynyń tıimdiligin túbegeıli arttyrý qajet.
Biz 2017 jyly memlekettik damý baǵdarlamalaryn qajetti resýrstarmen tolyqtaı qamtamasyz ettik. Mınıstrlikter men vedomstvolardyń qarajatty ıgerýiniń tıimdiligin tekserý qajet.
Respýblıkalyq búdjettiń 40%-dan astamyn quraıtyn Densaýlyq saqtaý, Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý, Bilim jáne ǵylym mınıstrlikterinen bastaý kerek. Onyń qorytyndysy boıynsha maǵan baıandalsyn.
Tıimsiz baǵdarlamalardyń qarajatyn Úshinshi jańǵyrtý mindetterin iske asyrýdy qamtamasyz etetin baǵdarlamalarǵa qaıta bólý qajet. Sondaı-aq, qarajatty naqty ekonomıkaǵa neǵurlym tezirek ári tıimdirek jetkizý úshin búdjettik rásimderdi jeńildetken jón.
Biz fıskaldyq ortalyqsyzdandyrý saıasatyn jalǵastyrýymyz kerek. Ótken jyldarda ortalyqtan jergilikti jerlerge kóptegen fýnksıalar men ókilettikter berildi. Endi olardyń jetkilikti qarjylyq derbestigin bekemdeı túsý qajet. Sonymen birge, qarjy shyǵysy jónindegi ókilettikterdiń oblystyq deńgeıde shoǵyrlanýyna jol bermeý mańyzdy. Olardy ári qaraı aýdandyq jáne aýyldyq jerlerge berý kerek. Ákimder óńirlik jáne jergilikti mańyzy bar máselerdi sheshýge tıis, al Úkimet jalpymemlekettik máselelerge den qoıýy qajet.
Ekinshi. Ulttyq qor qarajatyn paıdalanýǵa utymdylyq turǵysynan qaraǵan jón.
Ulttyq qordan alynǵan kepildendirilgen transfert kólemi 2020 jylǵa qaraı kezeń-kezeń boıynsha 2 trıllıon teńgege qysqartylýǵa tıis.
Salyq saıasatyn bıznestiń «kóleńkeden» shyǵýyna beıimdep, shıkizattyq emes sektordaǵy salyqtyq bazany keńeıtýge baǵyttaý kerek. Qazirgi salyq jeńildikterin ońtaılandyrý qajet. Jalpyǵa ortaq deklarasıalaý qarsańynda arnaýly salyq rejimin jańasha qarastyrý kerek.
Salyqtyq ákimshilendirý tetikteri jetildirýdi talap etedi. Eń aldymen, munyń qosymsha qun salyǵyn jınaýǵa qatysy bar.
Úshinshi. Úkimet kvazımemlekettik sektordyń syrtqy jáne ishki qaryzdaryna monıtorıń júrgizý men baqylaý jasaý júıesin qalyptastyryp, onda tártip ornatý kerek.
*****
Tórtinshi basymdyq – adamı kapıtal sapasyn jaqsartý.
Birinshi. Eń aldymen, bilim berý júıesiniń róli ózgerýge tıis. Bizdiń mindetimiz – bilim berýdi ekonomıkalyq ósýdiń jańa modeliniń ortalyq býynyna aınaldyrý. Oqytý baǵdarlamalaryn synı oılaý qabiletin jáne óz betimen izdený daǵdylaryn damytýǵa baǵyttaý qajet.
Sonymen birge, IT-bilimdi, qarjylyq saýattylyqty qalyptastyrýǵa, ultjandylyqty damytýǵa basa kóńil bólý kerek. Qala men aýyl mektepteri arasyndaǵy bilim berý sapasynyń alshaqtyǵyn azaıtý qajet.
Úkimetke tıisti usynystar berýdi tapsyramyn.
Atap aıtqanda, úsh tildi oqýǵa kezeń-kezeńmen kóshý máselesi boıynsha usynystar ázirlensin.
Qazaq tiliniń basymdyǵy saqtalady. Onyń ári qaraı damýyna zor kóńil bólinedi. Sonymen qatar, búginde aǵylshyn tili – jańa tehnologıa, jańa ındýstrıa, jańa ekonomıka tili. Qazirgi kezde 90% aqparat aǵylshyn tilinde jarıalanady. Árbir eki jyl saıyn olardyń kólemi 2 ese ulǵaıyp otyrady. Aǵylshyn tilin meńgermeı, Qazaqstan jalpy ulttyq progreske jete almaıdy.
2019 jyldan bastap 10-11 synyptarda keıbir pánderdi aǵylshyn tilinde oqytatyn bolamyz. Bul máseleni tıanaqty oılanyp, aqylmen sheshý qajet.
Mektepterdiń jáne muǵalimderdiń deńgeıi, ásirese aýyl men qalada ártúrli. Bilikti pedagogtardyń jetispeý problemasy da bar. Sondyqtan, osynyń barlyǵyn eskerip, aǵylshyn tilin kezeń-kezeńmen engizýimiz kerek.
Tıisti usynystar berýdi tapsyramyn.
Meniń bastamam boıynsha bıyl «Barshaǵa arnalǵan tegin kásiptik-tehnıkalyq bilim berý» jobasy iske asyryla bastady.
Tegin oqytýmen eń áýeli jumyssyz jáne ózin ózi tıimsiz jumyspen qamtyǵan jastar, sondaı-aq kásiptik bilimi joq eresek adamdar qamtylýy tıis. Kásiptik bilim berý júıesinde, men aıtqandaı, ekonomıkadaǵy jańa óndirister úshin mamandar daıyndaýǵa den qoıý kerek.
Ol úshin kásiptik standarttar eńbek naryǵynyń talaptaryna jáne eń úzdik álemdik oqý-óndiristik tájirıbelerge sáıkes jańartylýy qajet.
Sonymen qatar, joǵary bilim berý júıesi sapasyna erekshe nazar aýdarylady. Joǵary oqý oryndarynyń kadrlyq quramyna, materıaldyq-tehnıkalyq jabdyqtalý deńgeıine, bilim berý baǵdarlamalaryna qatysty baqylaý men talap kúsheıtilýi qajet.
*****
Ekinshi. Bilim berý júıesimen qatar densaýlyq saqtaý júıesi de ózgerýge tıis.
Bıylǵy 1 shildeden memlekettiń, jumys berýshilerdiń, azamattardyń ortaq jaýapkershiligine negizdelgen mindetti medısınalyq saqtandyrý júıesi (MMSJ) engizile bastaıdy. Bul júıeniń tıimdiligi álemdik tájirıbe arqyly dáleldengen.
Medısınalyq saqtandyrý júıesine qatysýshylarǵa keń aýqymdaǵy medısınalyq qyzmetter usynylady. Oǵan halyqtyń áleýmettik álsiz toptarynyń qatysýyna memlekettik qoldaý kórsetiledi.
Úkimet qajetti deńgeıde densaýlyq saqtaý salasyn aqparattandyrýy kerek. Básekelestikti damytý úshin jeke menshiktegi medısına mekemelerine MMSJ júıesi aıasynda teń jaǵdaı týǵyzý kerek.
Úkimetke jáne ákimderge keń aýqymdy aqparattyq-túsindirý jumysyn júrgizýdi tapsyramyn.
Sondaı-aq, zańnamalyq turǵydan barlyq dári-dármektiń baǵasyn retteýdi engizý qajet.
Úshinshi. Áleýmettik qamtamasyz etý salasyna qatysty.
Meniń tapsyrmam boıynsha 2017 jylǵy 1 shildeden bastap 2,1 mıllıon zeınetker úshin zeınetaqy 2016 jylǵy deńgeıden 20%-ǵa deıin arttyrylady.
Budan bólek, bazalyq zeınetaqy taǵaıyndaý 2018 jylǵy 1 shildeden bastap jańa ádisteme boıynsha júzege asyrylady. Onyń kólemi zeınetaqy júıesine qatysý ótiline baılanysty belgilenedi.
Osy ósimniń barlyǵy 2018 jyly bazalyq zeınetaqynyń jańa mólsherin 2017 jylmen salystyrǵanda 1,8 ese arttyrýǵa múmkindik beredi.
Elimizde jyl saıyn 400 myńǵa jýyq bala týady, bul – 1999 jylǵy deńgeıden 2 ese derlik joǵary. Mundaı jaqsy úrdisti aldaǵy ýaqytta da saqtaý kerek.
Meniń tapsyrmam boıynsha 2017 jylǵy 1 shildeden bastap bala týǵanda beriletin bir rettik járdemaqy kólemi 20%-ǵa ósiriledi.
Eń tómengi kúnkóris shegin de qaıta qarastyrý kerek. Ol qazaqstandyqtardyń naqty tutynýshylyq shyǵystaryna sáıkes kelýge tıis. Bul qadam 2018 jylǵy 1 qańtardan bastap bazalyq zeınetaqy, múgedekterge jáne asyraýshysynan aırylǵan otbasylarǵa arnalǵan járdemaqy, múgedek bala tárbıelep otyrǵandarǵa beriletin ataýly kómek pen járdemaqy kólemin 3 mıllıon adam úshin ósirýge múmkindik beredi.
2018 jylǵy 1 qańtardan bastap ataýly áleýmettik kómek kórsetý shegin eń tómengi kúnkóris sheginiń 40%-ynan 50%-ǵa deıin ósirip, onyń jańa formatyn engizý kerek. Bul rette jumys isteýge qabiletti adamnyń bári tek jumyspen qamtý baǵdarlamasyna qatysý sharty arqyly ǵana qoldaýǵa ıe bolýǵa tıis.
Besinshi basymdyq – ınstıtýsıonaldyq ózgeristerge, qaýipsizdikke jáne sybaılas jemqorlyqpen kúreske qatysty.
Birinshi. Úkimet úshinshi jańǵyrtý aıasynda EYDU-nyń ozyq tájirıbeleri men usynymdaryn ımplementasıalaý jumysyn qamtamasyz etýge tıis.
Ekinshi. Biz jeke menshikti qorǵaýǵa, quqyq ústemdigine jáne barshanyń zań aldynda teńdigin qamtamasyz etýge baǵyttalǵan reformalar júrgizýdemiz. Bul jumysty jalǵastyrý kerek.
Úkimetke «Atameken» UKP-men jáne azamattyq qoǵamdastyqpen birlesip, jeke menshik quqyǵyn qorǵaýdy kúsheıtýge qatysty búkil zańnama revızıasyn júrgizýdi tapsyramyn.
Sonymen qatar, ákimshilik jáne qylmystyq zańnamany izgilendirgen jón. Ákimshilik aıyppuldar ádiletti jáne quqyq buzý deńgeıine sáıkes bolýǵa tıis.
Kásipkerlik salasynda quqyq buzǵany úshin salynatyn sanksıany tómendetý jumysyn odan ári júrgize berý kerek. Qoǵamǵa qaýiptiligi joǵary emes ekonomıkalyq qylmys quramyn krımınaldyq sıpattan aryltý kerek.
Sot júıesine degen senimniń artýyna qol jetkizý qajet. Sýdıalardyń jumysyna zańnan tys kez kelgen yqpaldy joıý mańyzdy.
Úshinshi. Qaýipsizdik ahýaly qýatty jáne áreket ete alatyn memlekettiń ólshemine aınalyp keledi.
Qazirgi zamanda adamzat terorızmniń beleń alýymen betpe-bet kelip otyr. Bul rette destrýktıvti kúshterdi qarjylandyratyndarǵa, sheteldik terorıstik uıymdarmen baılanys jasaıtyndarǵa qarsy kúres júrgizý isi negizgi másele bolyp sanalady.
Dinı ekstremızmdi nasıhattaýdyń aldyn alý, ásirese ınternet pen áleýmettik jelide onyń jolyn kesý jumysyn júrgizý kerek. Qoǵamda, ásirese, dinı qarym-qatynas salasyndaǵy radıkaldy kózqarasqa baılanysty kez kelgen áreketke «múlde tózbeýshilikti» qalyptastyrý kerek.
Bas bostandyǵynan aıyrý oryndarynda sottalǵandardy teologıalyq turǵydan saýattandyrý qyzmetteriniń maqsatty jumysy uıymdastyrylýǵa tıis. Óskeleń urpaqty rýhanı-adamgershilik rýhynda tárbıeleý úshin qosymsha qadamdar jasaý kerek.
Bul iske memlekettik emes sektordy jáne dinı birlestikterdi belsendi túrde tartý qajet.
Osy sharanyń bári meniń tapsyrmam boıynsha ázirlenip jatqan, 2017-2020 jyldarǵa arnalǵan Dinı ekstremızm men terorızmge qarsy áreket jónindegi memlekettik baǵdarlamada eskerilýge tıis.
Kıberqylmyspen kúrestiń ózektiligi barǵan saıyn arta túsýde.
Úkimet pen Ulttyq qaýipsizdik komıtetine «Qazaqstan kıberqalqany» júıesin qalyptastyrý sharalaryn qabyldaýdy tapsyramyn.
Tórtinshi. Biz eldegi sybaılas jemqorlyq deńgeıin tómendetý baǵytynda eleýli qadamdar jasadyq. Alaıda, basty nazar kóbine sybaılas jemqorlyqtyń saldarlarymen kúresýge aýdarylyp otyr.
Sybaılas jemqorlyqtyń sebepteri men alǵysharttaryn anyqtap, olardy joıý jumysyn kúsheıtý qajet.
Mańyzdy máseleniń biri – satyp alý salasyn jetildirý.
Úkimetke memlekettik satyp alý júıesin ortalyqtandyrylǵan qyzmet qaǵıdaty boıynsha engizýdi tapsyramyn.
Kvazımemlekettik sektorda, tabıǵı monopolıa jáne jer qoınaýyn paıdalaný salalarynda da satyp alý sharalaryn ótkizý ádisterin túbegeıli qaıta qarastyrý kerek.
Sybaılas jemqorlyqpen kúreste kóp nárse búkil qoǵamnyń belsene atsalysýyna baılanysty. Áleýmettik jeliniń, ózge de medıa-resýrstardyń damýy jaǵdaıynda, sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-áreket barysynda ony jalpy jurtshylyqtyń jek kórýi kúrestiń qýatty quralyna aınalýǵa tıis.
Qurmetti qazaqstandyqtar!
Osy Joldaý arqyly elimizdiń ár azamatyna jańa jaǵdaıdaǵy damý baǵytymyz jónindegi óz kózqarasymdy jetkizgim keldi.
Úkimetke «Qazaqstannyń ulttyq tehnologıalyq bastamasy» dep atalatyn Eldi úshinshi jańǵyrtý jónindegi 2025 jylǵa deıingi damýdyń strategıalyq josparyn ázirleýdi tapsyramyn.
Bizde ýaqyt talabyn laıyqty qabyl alyp, elimizdi odan ári jańǵyrtý jónindegi mindetterdi oryndaýdan basqa jol joq.
Bizdiń uly halqymyz biregeı tarıhı múmkindikti tolyqtaı paıdalana alatynyna senemin.
Qymbatty dostar!
Qazaqstan – jas, kóp ultty, bolashaǵyna senimdi jáne qarqyndy damyp kele jatqan memleket! Biz táýelsiz Qazaqstannyń 25 jyldyq damý jolynan óttik. Aldaǵy 25 jylda budan da bıik belester kútip tur.
Memleket qurý jolynda teńdessiz, mol tájirıbe jınap, jańa kezeńge qadam basyp otyrmyz. Aldymyzda qandaı qıyndyqtar kezdesse de, olardy eńsere alatynymyzǵa senimdimin. Bizdiń basty kúshimiz – birlikte.
Qazaqstandy keıingi urpaq úshin budan da ósip-órkendegen elge aınaldyramyz!
