Sharyn ańǵarynda iri gıdroqurylym salý máselesi ótken ǵasyrdyń 30-jyldarynan bastap sóz bola bastaǵan edi.  Sol kezde arnaıy mamandar kelip, óńirdiń jer bederin baıyppen qarap, muqıat zerttegen. 30 jyldardan keıingi jaǵdaı kópshilikke málim. Álemde soǵys órti tutanyp, alyp qurylys salmaq túgili jurt basymen qaıǵy bolyp ketti. Soǵystan keıin Keńester Odaǵynyń aýmaǵynda Krasnoıarsk, Bratsk, keıinnen Saıan-SHýshensk GES-teri salynyp, máskeýdiń Sharynǵa moıyn buratyndaı murshasy bolmady.

«Moınaq» SES-in salý týraly sheshimniń qalaı týyndady? 70-jyldardyń basynda Ystyqkóldegi sý deńgeıi tómen túsip, aıyr qalpaqty aǵaıyndar Kegen aýdanyndaǵy (qazirgi Raıymbek aýdany) Qarqara ózenin Ystyqkólge burý týrasynda joǵaryǵa usynys aıtty.

Ol kezde qyrǵyz-qazaq dep bólinbeýshi edik. Jurttyń bári Máskeýge baǵynatyn. Osylaısha kórshiler Sharynǵa quıatyn negizgi Qarqara ózeni burýǵa áreket jasaı bastady. Bul baǵytta arnaıy joba da ázirlendi.

Keıinnen iske Dinmuhamed Qonaevtyń ózi aralasyp, sol kezdegi KSRO Mınıstrler keńesi tóraǵasynyń orynbasary Zıa Nýrıevtiń jeke qabyldaýynda boldy. Onda Dımekeń bul Qazaqstannyń ekologıalyq ahýalyna keri áser etetinin dáleldep, Qarqara ózeniniń arnasyn Ystyqkólge qaraı burýdan saqtap qaldy. Sonymen qatar, Dinmuhamed Ahmetuly Sharyn shatqaly aımaǵynda Bestóbe sý qoımasynyń qurylysyn bastaýǵa Máskeýden arnaıy qarjy bólgizgende birimiz qýandyq. Bul «Moınaq» SES-in salýǵa jasalynǵan alǵashqy qadam edi.

Qyrǵyzdarda qarap qalmady, olar Qarqara ózeniniń sýyn Ystyqkólge burýǵa baryn saldy. Sol kezde bul iske qyrǵyzdyń mańdaıyna bitken úlken jazýshysy Shyǵys Aıtmatov ta aralasyp, 1977 jyly «Ystyq kólden mańyzdy sharýa bar ma?» dep kólemdi maqala jazyp, Máskeýdegi marǵasqalardyń nazaryn aýdarǵan. Osylaısha qyrǵyzdarda bul iste ońaı berile salmaıtynyn baıqatty. Biraq mańyzdy dálelderdi alǵa tartqan Dinmuhamed Ahmetuly qyrǵyzdarǵa yryq bergen joq.

Ol kezde de Ystyq kóldiń mańyzy zor boldy. Keńester odaǵynyń túkpir-túkpirinen kelip demalýshylardyń qatary kóp edi. Ystyqkól Ortalyq Azıadaǵy – eń iri kýrorttyq shıpajaılardyń biri. Ol týrıser úshin jaıly ári jumsaq klımatymen ári keremet sulýlyǵymen tartymdy bolatyn.

Osyndaı aıdyn kóldi sýsyz qaldyrý keńestik basshylarǵa úlken syn edi.

Biraq aqyr sońynda Dinmuhamed Qonaevtyń yqpalynyń arqasynda bul másele Qazaqstannyń paıdasyna sheshildi. Sondyqtan «Moınaq» SES-i jaıynda áńgime qozǵaǵanda Qonaev jaıynda aıtpaı ketýge bolmaıdy.

Ol kisi bolashaqty kúniburyn oılaıtyn kemeńger basshy boldy ǵoı.

Jalpy, Qonaev dáýiriniń syr-muńy men jaı-japsary týraly sóz qozǵaý jas urpaqqa asa qajet dep esepteımin. Ol zamannyń bary men joǵyn baǵalap, el múddesi jolynda aıanbaı eńbek etti.

 

Keńes AÝHADIEV, qoǵam qaıratkeri.