Qojaly basqynshylyǵy Birinshi Qarabaq soǵysynyń eń aýyr qasireti bola otyryp, Armenıanyń Ázerbaıjanǵa qarsy ondaǵan jyldar boıy jalǵasqan agresıasy kezeńinde beıbit turǵyndarǵa jasalǵan eń aýyr qylmystardyń biri bolyp tabylady.
Qaqtyǵysqa deıin Ázerbaıjannyń Taýly Qarabah aımaǵynda ornalasqan bul qalanyń turǵyndary 7000 adamdy qurady. 1991 jyldyń qazan aıynan bastap, armán qarýly kúshterimen qorshalǵan Qojaly qalasy jappaı artılerıalyq soqqylarǵa ushyrady jáne 1992 jyldyń aqpan aıynyń 25-inen 26-na qaraǵan túni buryńǵy KSRO-nyń 366-shy motoatqyshtar bólimshesiniń tikeleı qatysýymen armán qarýly kúshteri bul eldi mekendi basyp aldy. Qojalyny tolyǵymen talqandaǵan basqynshylar onyń beıbit turǵyndaryn erekshe qatygezdikpen jappaı óltirdi.
Qojaly genosıdiniń saldarynan qalanyń 5379 turǵyny aýa kóshýge májbúr boldy, 1275 adam tutqynǵa alyndy (olardyń 150-iniń, onyń ishinde 68 áıel men 26 balanyń taǵdyry áli belgisiz), 487 adam jaraqat aldy, 8 otbasy tolyǵymen qyrylyp, 25 bala ata-anasynyń ekeýinen de aıyrylsa, 130 bala olardyń biri – áke, ne anasyz qaldy, 613 beıbit turǵyndar, olardyń qatarynda 63 bala, 106 áıel men 70 qarıa aıaýsyz óltirildi.
Qojalydaǵy qaıǵyly oqıǵalardyń qolda bar derekteri osy ázerbaıjan qalasynda jasalǵan qylmys jaı kezdeısoq emes. Armenıa júrgizgen júıeli zorlyq-zombylyq saıasattyń ajyramas bóligi bolǵandyǵyn dáleldeıdi. Qojalydaǵy beıbit turǵyndardy maqsatty túrde óltirý Armenıada memlekettik deńgeıde nasıhattalatyn ázerbaıjandarǵa qarsy etnıkalyq jáne násildik óshpendilik saıasattyń negizinde jasalǵan qylmys bolyp tabylady. Bul qylmys tek olardyń etnıkalyq tıistilikterine qarap, beıbit turǵyndardy jappaı óltirýge baǵyttaldy.
Armenıanyń Ázerbaıjan Respýblıkasyna qarsy agresıasy barysynda oryn alǵan Qojaly genosıdi jáne basqa da áskerı qylmystar búkil álem men adamzatqa qarsy qylmys bolyp sanalady. Sondaı-aq, Halyqaralyq gýmanıtarlyq quqyq jáne adam quqyqtary týraly zańdy, atap aıtqanda 1949 jylǵy Jeneva konvensıalaryn, Genosıd qylmysynyń aldyn alý jáne ol úshin jazalaý týraly konvensıany, Azamattyq jáne saıası quqyqtar týraly halyqaralyq paktini, Ekonomıkalyq, áleýmettik jáne mádenı quqyqtar týraly halyqaralyq paktini, Azaptaýlarǵa jáne basqa da qatygez, adamgershilikke jatpaıtyn nemese ar-namysty qorlaıtyn is-áreketter men jazalaý túrlerine qarsy konvensıany, Násildik kemsitýshiliktiń barlyq nysandaryn joıý týraly halyqaralyq konvensıany, Bala quqyqtary týraly konvensıany jáne Adam quqyqtary men negizgi bostandyqtaryn qorǵaý týraly konvensıany óreskel buzady.
Búgingi kúni 17 eldiń, sondaı-aq AQSH-tyń 23 shtatynyń ulttyq zań shyǵarýshy organdary Qojalydaǵy beıbit turǵyndardy jappaı óltirýdi aıyptaıtyn jáne olardy adamzatqa qarsy qylmys retinde baǵalaıtyn qararlar men sheshimder qabyldady.
Sondaı-aq, Qojaly genosıdi Islam Yntymaqtastyǵy Uıymy men Túrkitildes Memleketterdiń Yntymaqtastyq Keńesiniń qararlary men málimdemelerinde de qatań túrde aıyptaldy.
Adam quqyqtary jónindegi Eýropalyq sot 2010 jyldyń 22 sáýirindegi sheshiminde Qojaly genosıdine qatysty mańyzdy qorytyndyǵa kelip, bul qylmysqa qatysy bar tulǵalardyń is-qımylyn «áskerı qylmystarǵa nemese adamzatqa qarsy qylmystarǵa teńestirilý múmkindigi bar asa aýyr qylmystyq áreketke» jatqyzdy.
Armenıa Respýblıkasynyń halyqaralyq quqyqqa qaıshy keletin is-áreketine baılanysty jaýapkershiliginen basqa, qarýly qaqtyǵys jaǵdaıynda, onyń ishinde Qojalyda jasalǵan áreketteri halyqaralyq qylmystyq quqyqtyń ádettegi jáne sharttyq normalaryna sáıkes, halyqaralyq qylmystyq is bolyp sanalady. Bul áreketterge qatysqandar, sondaı-aq olardyń sybaılastary men olarǵa kómekteskender de jaýapkershilikke tartylady. Degenmen, osy ýaqytqa deıin Armenıada Qojaly genosıdin jáne basqa da osyǵan uqsas adamzatqa qarsy kóptegen áskerı qylmystardy jasaýǵa qatysqan birde-bir adam qandaı da bir qylmystyq jaýapkershilikke tartylmady.
Armenıanyń burynǵy qorǵanys mınıstri, keıinirek osy eldiń prezıdenti bolǵan Serj Sargsán brıtandyq jýrnalıs Tomas de Vaalǵa bergen suhbatynda jasaǵan áreketin ashyq moıyndady: «Qojaly oqıǵasyna deıin ázerbaıjandar biz olarmen ázildesip qana júr dep oılady. Olar armándar qarapaıym turǵyndarǵa qarsy qoldaryn kótere almaıtyn halyq dep oılady. Biz bul [stereotıpti] buza aldyq.». (Tomas de Vaal. Qara baq: Armenıa men Ázerbaıjan beıbitshilik pen soǵys arasynda. Máskeý, «Tekst», 2005, 152 b.).
Armenıa Ázerbaıjannyń beıbit turǵyndaryna baǵyttalǵan maqsatty shabýyldary men adamzatqa qarsy qylmystaryn 2020 jyldyń 27 qyrkúıegi men 10 qarashasy aralyǵynda bolǵan jaýyngerlik áreketteri kezinde de jalǵastyrdy.
Armenıa soǵys alańynan áldeqaıda tys ornalasqan Gándja, Barda jáne Terter sıaqty Ázerbaıjan qalalarynyń beıbit halqy men ınfraqurylymyna qarsy baǵyttalǵan shabýyldary arqyly taǵy bir márte 1992 jyldyń oqıǵasyn qaıtalady. Eń soraqysy, osy joly qarýlardyń zamanaýı túrleri men zymyrandyq júıeler qoldanyldy, bul - beıbit turǵyndar arasynda joǵary shyǵyndarǵa ákep soqtyrdy. 1992 jylǵy Hodjaly genosıdi de, 2020 jyly beıbit turǵyndardy zymyranmen bombalaý da Armenıa Respýblıkasynyń beıbit ázerbaıjan turǵyndardy joıý boıynsha maqsatty saıasaty tizbeginiń túıini bolyp tabylady.
Ázerbaıjan Respýblıkasy ulttyq deńgeıde, sondaı-aq qoldanystaǵy halyqaralyq quqyq sheńberinde qabyldanǵan dáıekti sharalar jazasyzdyqty toqtatýǵa jáne Armenıanyń Ázerbaıjanǵa qarsy basqynshylyǵy barysynda jasalǵan aýyr qylmystar úshin kináli tulǵalardy sot jaýapkershiligine tartýǵa qyzmet etedi dep sanaıdy.
