«Qojaly genotsidine» 29 jyl toldy
Qojaly basqynshylyǵy Birinshi Qarabaq soǵysynyń eń aýyr qasireti bola otyryp, Armeniianyń Ázerbaijanǵa qarsy ondaǵan jyldar boiy jalǵasqan agressiiasy kezeńinde beibit turǵyndarǵa jasalǵan eń aýyr qylmystardyń biri bolyp tabylady.
Qaqtyǵysqa deiin Ázerbaijannyń Taýly Qarabah aimaǵynda ornalasqan bul qalanyń turǵyndary 7000 adamdy qurady. 1991 jyldyń qazan aiynan bastap, armian qarýly kúshterimen qorshalǵan Qojaly qalasy jappai artilleriialyq soqqylarǵa ushyrady jáne 1992 jyldyń aqpan aiynyń 25-inen 26-na qaraǵan túni buryńǵy KSRO-nyń 366-shy motoatqyshtar bólimshesiniń tikelei qatysýymen armian qarýly kúshteri bul eldi mekendi basyp aldy. Qojalyny tolyǵymen talqandaǵan basqynshylar onyń beibit turǵyndaryn erekshe qatygezdikpen jappai óltirdi.
Qojaly genotsidiniń saldarynan qalanyń 5379 turǵyny aýa kóshýge májbúr boldy, 1275 adam tutqynǵa alyndy (olardyń 150-iniń, onyń ishinde 68 áiel men 26 balanyń taǵdyry áli belgisiz), 487 adam jaraqat aldy, 8 otbasy tolyǵymen qyrylyp, 25 bala ata-anasynyń ekeýinen de aiyrylsa, 130 bala olardyń biri – áke, ne anasyz qaldy, 613 beibit turǵyndar, olardyń qatarynda 63 bala, 106 áiel men 70 qariia aiaýsyz óltirildi.
Qojalydaǵy qaiǵyly oqiǵalardyń qolda bar derekteri osy ázerbaijan qalasynda jasalǵan qylmys jai kezdeisoq emes. Armeniia júrgizgen júieli zorlyq-zombylyq saiasattyń ajyramas bóligi bolǵandyǵyn dáleldeidi. Qojalydaǵy beibit turǵyndardy maqsatty túrde óltirý Armeniiada memlekettik deńgeide nasihattalatyn ázerbaijandarǵa qarsy etnikalyq jáne násildik óshpendilik saiasattyń negizinde jasalǵan qylmys bolyp tabylady. Bul qylmys tek olardyń etnikalyq tiistilikterine qarap, beibit turǵyndardy jappai óltirýge baǵyttaldy.
Armeniianyń Ázerbaijan Respýblikasyna qarsy agressiiasy barysynda oryn alǵan Qojaly genotsidi jáne basqa da áskeri qylmystar búkil álem men adamzatqa qarsy qylmys bolyp sanalady. Sondai-aq, Halyqaralyq gýmanitarlyq quqyq jáne adam quqyqtary týraly zańdy, atap aitqanda 1949 jylǵy Jeneva konventsiialaryn, Genotsid qylmysynyń aldyn alý jáne ol úshin jazalaý týraly konventsiiany, Azamattyq jáne saiasi quqyqtar týraly halyqaralyq paktini, Ekonomikalyq, áleýmettik jáne mádeni quqyqtar týraly halyqaralyq paktini, Azaptaýlarǵa jáne basqa da qatygez, adamgershilikke jatpaityn nemese ar-namysty qorlaityn is-áreketter men jazalaý túrlerine qarsy konventsiiany, Násildik kemsitýshiliktiń barlyq nysandaryn joiý týraly halyqaralyq konventsiiany, Bala quqyqtary týraly konventsiiany jáne Adam quqyqtary men negizgi bostandyqtaryn qorǵaý týraly konventsiiany óreskel buzady.
Búgingi kúni 17 eldiń, sondai-aq AQSh-tyń 23 shtatynyń ulttyq zań shyǵarýshy organdary Qojalydaǵy beibit turǵyndardy jappai óltirýdi aiyptaityn jáne olardy adamzatqa qarsy qylmys retinde baǵalaityn qararlar men sheshimder qabyldady.
Sondai-aq, Qojaly genotsidi Islam Yntymaqtastyǵy Uiymy men Túrkitildes Memleketterdiń Yntymaqtastyq Keńesiniń qararlary men málimdemelerinde de qatań túrde aiyptaldy.
Adam quqyqtary jónindegi Eýropalyq sot 2010 jyldyń 22 sáýirindegi sheshiminde Qojaly genotsidine qatysty mańyzdy qorytyndyǵa kelip, bul qylmysqa qatysy bar tulǵalardyń is-qimylyn «áskeri qylmystarǵa nemese adamzatqa qarsy qylmystarǵa teńestirilý múmkindigi bar asa aýyr qylmystyq áreketke» jatqyzdy.
Armeniia Respýblikasynyń halyqaralyq quqyqqa qaishy keletin is-áreketine bailanysty jaýapkershiliginen basqa, qarýly qaqtyǵys jaǵdaiynda, onyń ishinde Qojalyda jasalǵan áreketteri halyqaralyq qylmystyq quqyqtyń ádettegi jáne sharttyq normalaryna sáikes, halyqaralyq qylmystyq is bolyp sanalady. Bul áreketterge qatysqandar, sondai-aq olardyń sybailastary men olarǵa kómekteskender de jaýapkershilikke tartylady. Degenmen, osy ýaqytqa deiin Armeniiada Qojaly genotsidin jáne basqa da osyǵan uqsas adamzatqa qarsy kóptegen áskeri qylmystardy jasaýǵa qatysqan birde-bir adam qandai da bir qylmystyq jaýapkershilikke tartylmady.
Armeniianyń burynǵy qorǵanys ministri, keiinirek osy eldiń prezidenti bolǵan Serj Sargsian britandyq jýrnalist Tomas de Vaalǵa bergen suhbatynda jasaǵan áreketin ashyq moiyndady: «Qojaly oqiǵasyna deiin ázerbaijandar biz olarmen ázildesip qana júr dep oilady. Olar armiandar qarapaiym turǵyndarǵa qarsy qoldaryn kótere almaityn halyq dep oilady. Biz bul [stereotipti] buza aldyq.». (Tomas de Vaal. Qara baq: Armeniia men Ázerbaijan beibitshilik pen soǵys arasynda. Máskeý, «Tekst», 2005, 152 b.).
Armeniia Ázerbaijannyń beibit turǵyndaryna baǵyttalǵan maqsatty shabýyldary men adamzatqa qarsy qylmystaryn 2020 jyldyń 27 qyrkúiegi men 10 qarashasy aralyǵynda bolǵan jaýyngerlik áreketteri kezinde de jalǵastyrdy.
Armeniia soǵys alańynan áldeqaida tys ornalasqan Giandja, Barda jáne Terter siiaqty Ázerbaijan qalalarynyń beibit halqy men infraqurylymyna qarsy baǵyttalǵan shabýyldary arqyly taǵy bir márte 1992 jyldyń oqiǵasyn qaitalady. Eń soraqysy, osy joly qarýlardyń zamanaýi túrleri men zymyrandyq júieler qoldanyldy, bul - beibit turǵyndar arasynda joǵary shyǵyndarǵa ákep soqtyrdy. 1992 jylǵy Hodjaly genotsidi de, 2020 jyly beibit turǵyndardy zymyranmen bombalaý da Armeniia Respýblikasynyń beibit ázerbaijan turǵyndardy joiý boiynsha maqsatty saiasaty tizbeginiń túiini bolyp tabylady.
Ázerbaijan Respýblikasy ulttyq deńgeide, sondai-aq qoldanystaǵy halyqaralyq quqyq sheńberinde qabyldanǵan dáiekti sharalar jazasyzdyqty toqtatýǵa jáne Armeniianyń Ázerbaijanǵa qarsy basqynshylyǵy barysynda jasalǵan aýyr qylmystar úshin kináli tulǵalardy sot jaýapkershiligine tartýǵa qyzmet etedi dep sanaidy.
