Ashtyq jyldaryndaǵy qasiret
Alash ziialylary repressiiaǵa ushyrap, halyqtyń bas kóterýine múmkindik bermedi. Odan keiingi ashtyq, myńǵyrǵan malymyz ben qap-qap astyǵymyzdyń Máskeýge jiberip, Stalinniń nusqaýymen qazaq dalasynda ashtyq qoldan uiymdastyrdy.
Muny jai ǵana ádiletsizdik dep aita salýǵa kelmes. Bul – naǵyz genotsidtiń. «Malynan aiyrylǵan kóshpendi qazaqtar ashtyq kezinde ózen-kólden balyq aýlap jan saqtai almaityn halyq eken» degen áńgimeni berige deiin estip keldik.
Sol kezde «shynymen de mańdaiǵa jazǵan náýbetke moiyn usynyp, qoisha qyryla berdik pe?» degen kúmán-kúdik kókeiimizde tunǵan edi.
Keiinnen ashtyq jaiyndaǵy zertteýlerdi tanysqanymyzda Keńestik júie ashtyq jyldary Qazaqstanda ań aýlaýǵa jáne ózen-kólderden balyq ustaýǵa qatań túrde tyiym salǵanyn oqyǵanda kózimizge jas keldi.
Ashtyq kezinde qyzyl imperiia qazaqqa Qudaidyń en-tegin balyǵyn aýlaýǵa da múmkindik bermedi. Olardyń bar maqsaty – qazaqtardy ashtyqqa uryndyryp, qynadai qyrý ǵana bolǵany anyq. Budan keiin qazaq ózge elderge bas saýǵalap qashýǵa májbúr boldy. Qasha almaǵandary qoisha qyryldy.
Bul – qazaqqa jasalǵan genotsid, ádiletsizdiktiń biik shyńy. Budan asqan qandai qatigezdik bolýy múmkin?
Kerek deseńiz, áli kúnge deiin sol kezdegi qyzyldardyń qyrǵynyn genotsid dep keýde kerip, aita almai shermende kúide júrgen joqpyz ba? Dál osyndai ashtyqtyń qasiretin Ýkraina halqy da tartty, biraq olar qazir «golodomordy» ýkrain halqyna jasalǵan qarsy genotsid dep aityp, tarihi baǵasyn berip, arnaiy zań qabyldady. Tarihi ádilettilikti ornatýǵa kúsh saldy. Qazir sol úshin Reseimen soǵysyp jatyr.
Erlikti elemeý
Odan keiingi Uly Otan soǵysy... Bul kezeńde de talai ádiletsizdikke kýá boldyq. Reihstagqa tý tikken Raqymjan Qoshqarbaevtyń erligin Keńestik júie kópe-kórneý elemegenin qazaqqa jasalǵan qasastyq dep qalai aitpaisyń?
Sol siiaqty has batyr Baýyrjan Momyshulyna qasaqana batyr ataǵyn bermeý qazaq halqynyń saǵyn syndyrýǵa baǵyttalǵan áreket bolǵany anyq.
Odan keiingi Jeltoqsan kóterilisinde ulttyq múddeni tý etip kóterip shyqqan qazaq jastaryn «maskúnem», «norkomandar» dep aiyptaýy da qazaq halqyna jasalǵan kóp ádiletsizdiktiń biri bolǵany anyq.
Osylaisha 70 jyl Keńestik júieniń qursaýynda bolǵanymyzda ádiletsizdik qazaqpen qosaqtalyp ómirge kelgen dúnie ma dep oilap qalatyn kúige tústik. Ádiletsizdikpen ómir súrý qalypty dúniege ainaldy desek artyq aitqandyq bolmas.
