Ashtyq jyldaryndaǵy qasiret
Alash zıalylary repressıaǵa ushyrap, halyqtyń bas kóterýine múmkindik bermedi. Odan keıingi ashtyq, myńǵyrǵan malymyz ben qap-qap astyǵymyzdyń Máskeýge jiberip, Stalınniń nusqaýymen qazaq dalasynda ashtyq qoldan uıymdastyrdy.
Muny jaı ǵana ádiletsizdik dep aıta salýǵa kelmes. Bul – naǵyz genosıdtiń. «Malynan aıyrylǵan kóshpendi qazaqtar ashtyq kezinde ózen-kólden balyq aýlap jan saqtaı almaıtyn halyq eken» degen áńgimeni berige deıin estip keldik.
Sol kezde «shynymen de mańdaıǵa jazǵan náýbetke moıyn usynyp, qoısha qyryla berdik pe?» degen kúmán-kúdik kókeıimizde tunǵan edi.
Keıinnen ashtyq jaıyndaǵy zertteýlerdi tanysqanymyzda Keńestik júıe ashtyq jyldary Qazaqstanda ań aýlaýǵa jáne ózen-kólderden balyq ustaýǵa qatań túrde tyıym salǵanyn oqyǵanda kózimizge jas keldi.
Ashtyq kezinde qyzyl ımperıa qazaqqa Qudaıdyń en-tegin balyǵyn aýlaýǵa da múmkindik bermedi. Olardyń bar maqsaty – qazaqtardy ashtyqqa uryndyryp, qynadaı qyrý ǵana bolǵany anyq. Budan keıin qazaq ózge elderge bas saýǵalap qashýǵa májbúr boldy. Qasha almaǵandary qoısha qyryldy.
Bul – qazaqqa jasalǵan genosıd, ádiletsizdiktiń bıik shyńy. Budan asqan qandaı qatigezdik bolýy múmkin?
Kerek deseńiz, áli kúnge deıin sol kezdegi qyzyldardyń qyrǵynyn genosıd dep keýde kerip, aıta almaı shermende kúıde júrgen joqpyz ba? Dál osyndaı ashtyqtyń qasiretin Ýkraına halqy da tartty, biraq olar qazir «golodomordy» ýkraın halqyna jasalǵan qarsy genosıd dep aıtyp, tarıhı baǵasyn berip, arnaıy zań qabyldady. Tarıhı ádilettilikti ornatýǵa kúsh saldy. Qazir sol úshin Reseımen soǵysyp jatyr.
Erlikti elemeý
Odan keıingi Uly Otan soǵysy... Bul kezeńde de talaı ádiletsizdikke kýá boldyq. Reıhstagqa tý tikken Raqymjan Qoshqarbaevtyń erligin Keńestik júıe kópe-kórneý elemegenin qazaqqa jasalǵan qasastyq dep qalaı aıtpaısyń?
Sol sıaqty has batyr Baýyrjan Momyshulyna qasaqana batyr ataǵyn bermeý qazaq halqynyń saǵyn syndyrýǵa baǵyttalǵan áreket bolǵany anyq.
Odan keıingi Jeltoqsan kóterilisinde ulttyq múddeni tý etip kóterip shyqqan qazaq jastaryn «maskúnem», «norkomandar» dep aıyptaýy da qazaq halqyna jasalǵan kóp ádiletsizdiktiń biri bolǵany anyq.
Osylaısha 70 jyl Keńestik júıeniń qursaýynda bolǵanymyzda ádiletsizdik qazaqpen qosaqtalyp ómirge kelgen dúnıe ma dep oılap qalatyn kúıge tústik. Ádiletsizdikpen ómir súrý qalypty dúnıege aınaldy desek artyq aıtqandyq bolmas.
