QR Úkimeti aimaqtardyń derbestigin arttyrýǵa baǵyttalǵan birqatar mańyzdy sharalardy qolǵa aldy. Bul protsess jergilikti bilik organdaryna biýdjetti josparlaý, infraqurylymdyq jobalardy basqarý jáne áleýmettik qoldaý baǵdarlamalaryn iske asyrýda úlken ókilettikterdi berýdi kózdeidi.
Óńirlik organdardyń ókilettikterin keńeitý halyqtyń ótinishteri men qajettilikterine tez jáne tiimdi jaýap berýge múmkindik beredi. Jergilikti bilik resýrstardy ikemdi basqaryp, óz oblystarynyń strategiialyq damýyna, atap aitqanda, óńirdiń básekege qabilettiligin arttyrý jáne jumys oryndaryn qurý, infraqurylymdy damytý jáne jergilikti bilim men densaýlyq saqtaý deńgeiin kóterýge qatysty sheshimder qabyldai alady.
Óńirlerdi damytý tujyrymdamasy boiynsha:
Qoldanystaǵy jergilikti ózin ózi basqarýdy damytýdyń tujyrymdamasyn iske asyrý sheńberinde 2023 jyly kelesi kórsetkishter júzege asyryldy:
Aýdandyq mańyzy bar qalalar, aýyldar, kentter, aýyldyq okrýgter ákimderiniń tikelei sailaýyn ótkizý jáne oblystardaǵy aýdan ákimderiniń tikelei sailaýyn engizý;
Sailaý ákimderdiń ókilettik merziminiń aiaqtalýyna qarai kezeń-kezeńimen ótkiziledi. 2021 jyldyń shildesi men 2024 jyldyń naýryzy aralyǵynda aýyldyq okrýgterde 2 069 ákim sailandy. Pilottyq rejimde 42 aýdan men 3 oblystyq mańyzy bar qala ákimderin sailaý ótti.
Biýdjettiń IV deńgei kiristeri bazasyn keńeitý.
Jergilikti ózin-ózi basqarýdy damytý tujyrymdamasy sheńberinde aýyldyq okrýgterdiń derbestigi úshin biýdjettiń IV deńgeiine salyqtar men tólemderdiń 25 túri, onyń ishinde 8 salyq (tólem kózinen salyq salynbaityn JTS, jeke jáne zańdy tulǵalardan múlikke, jerge, kólikke salynatyn salyq, syrtqy jarnamany ornalastyrǵany úshin tólemaqy, BJS, jer ýchaskelerin paidalanǵany úshin tólemaqy) jáne 17 salyqtyq emes tólemder berildi.
Onyń ishinde, 2022 jyly biýdjettiń tórtinshi deńgeiine 4 tólem boiynsha túsimder (BJS, jer ýchaskelerin paidalanǵany úshin tólem, jer ýchaskelerin satýdan túsken túsimder jáne jer ýchaskelerin satqany úshin tólem) berildi, 2022-2023 jj. qorytyndysy boiynsha olardyń túsimderi 15,9 mlrd teńgeni qurady.
Qazirgi ýaqytta zańnamalyq bazany ózgertý boiynsha jumys júrgizilýde, onyń ishinde kelesi tolyqtyrýlardy engizý kózdeledi:
aýyl ákimi men apparatynyń ókilettikterin keńeitý (kóshe saýdasyn qadaǵalaý; qoǵamdyq oryndardyń syrtqy bezendirilýi boiynsha jumysty uiymdastyrý; oiyn alańdaryna arnalǵan jabdyqtar jumysyn qadaǵalaý; aqyly negizde qyzmet kórsetý jáne t.b.);
salyqtar men tólemderdiń qosymsha túrlerin biýdjettiń IV deńgeiine aýystyrý (zańdy tulǵalar men jeke kásipkerlerge múlik salyǵy; jekelegen qyzmet túrlerimen ainalysý quqyǵy úshin litsenziialyq alym; jekelegen qyzmet túrlerimen ainalysýǵa litsenziiany paidalanǵany úshin alym, sý resýrstaryn paidalanǵany úshin tólemder);
máslihat ókilettigin keńeitý (ákimderdiń halyqpen kezdesýlerinde kóterilgen máselelerdiń sheshimin ákimdikterdiń qadaǵalaýy; depýtattardyń ákimdik biýdjet komissiialarynyń jumysyna qatysýy; qajet bolǵan jaǵdaida biýdjetti naqtylaýǵa bastamashylyq etý);
máslihat tóraǵasynyń ókilettikterin shekteý (máslihat sessiialary, depýtattyq saýaldardy baqylaý, turaqty komissiialardyń qyzmetin úilestirý jáne t.b.) jáne máslihat apparaty basshysynyń ókilettikterin shekteý (kadr máseleleri, distsiplinarlyq jáne konkýrstyq komissiialar jáne t.b.);
aýyl ákiminiń eńbekaqy tóleýdiń kesimdi júiesi boiynsha eńbek kelisimshartymen turǵyndardy jumysqa alý múmkindigi (mehanizator, dánekerleýshi, santehnik, elektrik, zańger, esepshi jáne t.b.)
Ortalyqsyzdandyrý boiynsha:
Memleket basshysynyń Joldaýyn oryndaý maqsatynda Úkimettiń 21 fýnktsiiasy tiisti salalyq ortalyq memlekettik organdarǵa jáne aqparattandyrý, jeke derekterdi qorǵaý, elektrondyq qujat jáne elektrondyq tsifrlyq qoltańba jáne bailanys salalaryndaǵy 12 fýnktsiia óńirler ákimdikterine qaita bólindi.
Memleket basshysynyń Joldaýyn oryndaý maqsatynda Úkimettiń 21 fýnktsiiasy tiisti salalyq ortalyq memlekettik organdarǵa jáne aqparattandyrý, derbes derekterdi qorǵaý, Elektrondyq qujat jáne elektrondyq tsifrlyq qoltańba jáne bailanys salalaryndaǵy 12 fýnktsiia óńirlerdiń ákimdikterine qaita bólindi.
Sondai-aq búginde Parlament Májilisinde aimaqtar ákimdikterine 38-ge jýyq fýnktsiiany jáne aýdandyq deńgeidegi jergilikti atqarýshy organdarǵa 18 fýnktsiiany berý arqyly memlekettik basqarýdy ári qarai ortalyqsyzdandyrýǵa baǵyttalǵan birqatar túzetýler qarastyrylýda.
Jalpy bul sharalar memlekettik organdardaǵy birinshi basshylardyń tiisti saiasatty qalyptastyrýyna jáne barlyq deńgeidegi ákimderdiń ony júzege asyrýǵa jaýapkershilikterin arttyrady, sondai-aq jergilikti mańyzy bar máselelerdi sheshý úshin jedel áreket etýge múmkindik beredi.
Biýdjettik derbestik boiynsha:
Jańa Biýdjet kodeksiniń jobasynda keń taralǵan paidaly qazbalar men jer asty sýlaryna paidaly qazbalardy óndirý salyǵyn respýblikalyq biýdjetten jergilikti biýdjetterge aýdarý kózdelgen.
Qosymsha, respýblikalyq deńgeiden jergilikti deńgeige tólemder, alymdar, bajdar, aiyppuldar jáne basqa da tólemderdi berý pysyqtalýda.
Sonymen qatar óńirlerdegi ómir súrý sapasyndaǵy disbalansty tómendetý boiynsha óńirlik saiasattyń basym mindetin biýdjettik josparlaýda paidalanýdyń minimaldy standarttaryn engizý arqyly oryndaý josparlanǵan.
Osy maqsatta jańa Biýdjet kodeksi sheńberinde minimaldy standarttar túsinigi engizilýde, atap aitqanda, áleýmettik, injenerlik-kommýnikatsiialyq, kóliktik jáne jáne basqa da infraqurylymnyń minimaldy standarttaryn (jelilerin) eskere otyryp, biýdjet shyǵystardy josparlaýdyń zańnamalyq negizi qalanǵan.
Atalǵan qaǵidalar Qurylys kodeksiniń jobasyna da engizilgen.
Osy rette aldaǵy ýaqytta respýblikalyq deńgeide tek respýblikalyq mańyzy bar jobalardy ǵana qarjylandyrý josparlanýda, al barlyq bazalyq infraqurylym JB esebinen qarjylandyrylatyn bolady.
