Aısánim Qoshpanova Qazaqstanǵa, onyń ishinde Aqtóbege 2013 jyly kóship kelgen. Sodan beri Ózbekstan men Qazaqstannyń shekarasyn tozdyrdy.
– Aqtóbege aǵamnyń izinen keldim. Ol meniń jalǵyz aǵam bolǵan soń baýyrymnan qara úzip qalǵym kelmedi. Sóıtip, Ózbekstandaǵy úıimdi satyp, ata-baba jerine jalǵyz qyzymmen qonys aýdardym. Biraq, qujattarymyz ábigerge salyp, sharshatyp jiberdi. Tipti, ýaıymnan densaýlyǵym nasharlap, dáriger jaǵalap júrmin, – deıdi Aısánim Qoshpanova.
Dálirek aıtqanda, ol Ózbekstanda jeke kýálikpen júredi. Al Qazaqstanǵa kóshýge qujat rásimdegen kezde tólqujat alý mindetteldi. Sol pasport bolǵan kezde ǵana Qazaqstan azamattyǵyn alýǵa múmkindik bar eken.
– Azamattyq aldym, Aqtóbege kóship keldim. Qaladaǵy Elek polısıa bólimi qyzyl tústi jeke kýálikti alyp qaldy, biraq, pasport áli kúnge deıin qolymda júr. Kóshi-qon polısıasy maǵan pasportty Almatydaǵy Ózbekstan elshiligine poshta arqyly salyp jiber dedi. Jiberdim, ol jaqtaǵy adamdar hatty ashpastan, keri qaıtardy, – deıdi oralman.
Aısánim Qoshpanovanyń aǵasy Esenǵalı Saǵıev 2000 jyly Qazaqstanǵa qonys aýdarǵan. Ol kezde qujattardy rásimdeý ońaı sharýa edi. Sońǵy kezderi shyǵyny kóp jumysqa aınaldy dep otyr ol.
– Buryn biz kóship kelgen kezde turǵan jerimiz tólqujatymyzdy birden alyp qalatyn. Qazir qoldaryna ustatyp jiberip, keıin Qazaqstanǵa tirkeledi, azamattyq alady. Sodan keıin ǵana qaıta baryp, tólqujat tapsyrý kerek eken. Eki ortada júretin qarjy tapshy, zeınetaqy jetpeıdi. Poshta arqyly jiberip edik, ózimizge qaıta keldi. Ol úshin 110 dollar aqsha tóleýimiz kerek eken. Bizde mundaı qarjy joq, – deıdi E.Saǵıev.
Onyń aıtýynsha, eki el arasyndaǵy kóshi-qon zańdylyqtary ózgergen tusta, Ózbekstan tarapynan qoıylatyn talaptar kúsheıip, qarapaıym adamdar qıyndyqqa tap bolyp júr. Ári-sári kúı keshken oralman el Úkimetinen kómek surap otyr.
Oralman Aısánim Qoshpanova bir aı merzimin ótkizip aldy. Eńbek, áleýmettik qorǵaý jáne kóshi-qon komıtetiniń oblystyq departamenti basshysynyń orynbasary Jańyl Aımuhambetovanyń aıtýynsha, zeınetker Aısánim Qoshpanova zań talaptarymen elshilikke baryp, qujatty tapsyrýy tıis eken. Al oralman qazir densaýlyǵyna baılanysty dárigerlerdi jaǵalap júr. Ol qant dıabetine shaldyqqan.
– Qazir emhanada júrmin. Densaýlyǵym nasharlap ketti. Tipti, qaıda baryp, kimnen kómek surarymdy bilmeımin. Oblystyq kóshi-qon polısıasy men sekildi ábigerge túsken adamdardyń kóp ekenin aıtty. Ózim zeınetaqy alamyn. Qyzymnyń aılyǵy – 30 myń teńge. Ony páteraqyǵa berip, zeınetaqyny tamaqqa jumsaımyz. Úı alýǵa kezekke turǵanymmen, arendalyq páter 68 myńǵa shyǵyp, ony tóleı almaıtyn bolǵan soń baspanadan bas tarttym. Mende eshqandaı amal qalmady, – deıdi kóp júristen sharshaǵan oralman.
Altynaı SAǴYNDYQOVA