(1-hat)

Úmitińdi jandyrǵan sóz, senim oty bolyp kókeıiń de laýlaǵan sóz –  bir aýyz jyly  sóz!

                                                                                                                   Ferıde Aslan.

Shynaılyq!!!  Ómirdegi bar  adamnyń bári  derlik shynaıylyqqa zárý. Shynaıylyqtyń qudireti – júrekti sóılete alatyn kúshinde. Biz nege ózimizdi qınap,  bolmystymatap, jasandy  kúlip áýremiz búgin? Sofıa aqyn dál meniń júregimdegi sózdi jazypty. «Shynaıylyq – tirlikte adam boıynan tabylmas qundylyqqa aınalyp barady.sebebin izdeseń, únsiz ǵana júrek egiler». Oılar qajytqan. Júregim egilgen. Shynaıy bolmysyn saqtaı alǵan zamandas izdegem. Shynaıylyqqa nelikten qumar deısiz be? Shynaıylyq qana ómirdegi adamdy baǵalaı alýǵa sep bolady. Jasandylyq pen jalǵan sózderdiń júrekke jeshbir paıdasy joq. Zarary bar, kádimgi kúzdegi japyraqtaı júrekti soldyryp, belgisiz bir beıjaılyq pen samarqaýlyqqa  ákeledi.  Eshbir nárse júrekke áser ete almaıdy. Bylaı aıtqanda, ómirdegi adamdyqtyń negizi – jan jylýy joǵalady. Sondyqtan, shynaıy adam izdedim. Shynaıylyqtyń ómirdegi mánin tereń uqqym keldi.  İzdeı de berdim, áli de izdeı berem!!!

Shynaıylyq – adamdarǵa shynaıy yqylas tógýden bastalyp, bir aýyz jyly sózdi júrekke quıa salý.  Taǵdyr maǵan tosyn syıyn jasady. Men taptym. Ázirge tek óleń sóılesin. Kelesi hattan, qara sózge kezek beremin.  Jyrdy-jyrǵa jalǵaý – ómirdegideı úmitti-úmitke jalǵaý syndy . Sofıa Marsel esimdi Fransýz aqynynyń «Shynaıy» atty óleńin shynaıy adam  SİZ  úshin aýdarǵan edim.

 

Shynaıy

Sofıa Marsel

 (Nursultan Bilálge arnalady)

 

Shynaıy,

Júrek sóılese.

Shynaıy,

Úmit terbese.

Shynaıy,

Aq sezim,

Kókirek kernese,

Shynaıy,

Bir jyly sóz,

Jarańdy emdese.

Shynaıy,

Qońyraý shalsań.

Shynaıy,

Qolymnan alsań.

Shynaıy,

Janymdy uǵa alsań.

Alysta bolsań,

Jaqynym bolarsyń,

Tilekshim bolyp.

Júreikte bolsań,

Duǵamda bolarsyń,

Bitkenshe kúnim jaryq.

Júrektiń jyry bolyp...

Shynaıy janǵa shynaıy sózim
Shynaıylyq - tirlikte adam boıynan tabylmas qundylyqqa aınalyp barady. Sebebin izdeseń, únsiz ǵana júrek egiler.
Sofıa
Shynaıy,
Álemniń keskinin,
Kórseter sózine estiniń,
Shóldegem...
Solaı... Shyn sózim-bul! Búgingi hatty siz jaıly oımen órsem. Jurt tanyǵan jas telejúrgizýshi, "avtoradıo" radıosyn tyńdaýshylarǵa súıikti radıojúrgizýshi - Nursultan Bilál aǵamnyń men tanyǵan hám súısintken qasıeti - balalyǵy. Balalyq ıisi ańǵyǵan jerde jan álemiń jadyrap sala beretini bar emes pe?! Balalyqqa tolyq qanbaǵan jarym kóńil bolǵan soń shyǵar bala kóńil jandardy jıi izdeıtindigim. Shynaıy, taza!!! Meniń muńymdy tyńdaǵysy kelip, jan álemimniń bulqynysyna sabyr dep aıtqysy keletin asyl jan. Aǵamnyń aýzynan shyqqan sabyr degen sózdi jan álemim estir dep senemin. Nursultan aǵa, men sizdi árkez oıyma alǵan boı Sofıa Marseldiń "Balalyq pen shynaılyq" atty áńgimesi jadymda qylań beretini tegin emes-aý... Ol áńgime - Sofányń óz taǵdyryn sóz etken áńgime. (Jetimdigi men jan derti haqynda) Sofányń Parıjge alǵash kelýinen aqyn bolyp aty dúrkiregen shaqqa deıin sýrettelgen.
Sofá Marsel - otyz eki jyldan artyq ýaqyt qol arbaǵa tańylǵan aqyn ári jazýshy. Onyń aıaqtan turýyna bir ǵana óleńi - "Shynaıysy" sebepker bolǵan. Otyz úsh jasyna deıin qol arbaǵa tańylǵan jannyń úsh paraq óleńi ómirin túbegeıli ózgertken degenge senbessiz. Sofá ol úsh paraq óleńdi óziniń súıikti fılminiń keıipkerine arnap jazyp, avstrıalyq telekompanıaǵa jiberipti. Óz óleńiniń oqylaryna, keıipker kóńiline jeterine úmittenbese kerek. Biraq... Arada eki apta óter ótpes ýaqyttan soń Sofányń kóńil jyry keıipkerine jetip, ózine uıaly nómirleri men turǵylyqty meken-jaıyn jazyp jiberýin ótingen hat kelipti. Sofá keıipkerine bar ómirinde kezikken azaby men qıyndyǵyn jasyrmaı jazady (Jasyrmaǵan durys). Syrynyń móldirligi sonsha, keıipkeri bir aıdan Sofány izdep kelip, Parıjge jetektep baryp, jetim qyzdy otyz úsh jyldyq jan dertinen aryltady.
Sizdi men erekshe jan dep bilem. Bolmysy iri, jany nurly. Bir qýanarlyǵy - júrek sóziniń ólmeýi. Sofá aqyn - baqytty aqyn!!! Baqytty adam!!! Meniń júrek sózim jerge jıi taptalady. Durysyn jetkizsem dep jan qulazyp, jaq talady. Yqylasyńdy aqtarylyp aıtqan shaq kóńilińe muz basatyndar qanshama?!.. Men Sofá-syndy meniń tánimdi emdesin demeımin. Janymdy jylatpasa, sózimdi taptamasa bolǵany deımin. Men de senemin!!! Bir kúni jan dertimnen arylamyn. Sizge endi Sofányń kitabynan oı súzip, kóńil oılarymdy jazyp otyratyn bolamyn "Shynaıy" - Sofányń óleńimen meniń attas óleńim. Sizge degen yqylasymdy ishine jıǵan týyndym. Sizdeı jandar kóp bolsa, jan álemimiz máńgi jaıdary bolar ma edi?... Shynaıy jandar - jan álemi taza jandar!!! Sizdiń júregińizge tántimin. Siz meni izdep qońyraý shalǵan kúnnen jan álemime jaz keldi. Jylylyǵy mol. Sizden men shynaıy adamdyqty kórdim, aǵalyqty sezdim. Júregim qatelespepti. Sofányń sózin tizip, hatty támamdaıyn. "Shynaıy adamdar - shynaıy sezimder syılaıdy. Taǵdyrdy tanıdy, taǵdyrly jandy janıdy. Meni emdegen dárimen qatar shynaıy jandardyń maǵan degen shynaıy senimi men sezimi!". Siz maǵan senesiz!!! Aıtqansyz. Jadymda!!!
Bir án

(Nursultan Bilál men Shaba Ádenqul oryndaıtyn "Juldyzym" ánine arnalǵan)

 

Teńizdegi shaǵaladaımyn,
Án súıgen júrek qulaı.
Teńizdegi shaǵaladaımyn,
Án ómirime máńgi shyraı.
Sanamdy sańlaýsyz kilttep,
Júregimdi bılegen án edi bul.
Tez tamam bolady nege bulaı,
Júregim áýezine qaldy jarymaı,
Bota janarymnan jas tamdy kil.
Eki ánshi,
Eki ǵumyr,
Eki júrek,
Án salǵan edi.
Eki úmit,
Eki arman,
Jar salǵan edi.
Qıa almaı qaldym,
Es jıa almaı qaldym.
Únsiz qaýyrsyn qalamdy,
Dáýit ishine maldym,
Sońyn ala jyr jazdym ánniń.

Medıne Gúlgún.

 

*********
Júrekti tolqytqan sonsha,
Egeı teńizi tolqyǵandaı
Jaryǵyndaı kóktegi aıdyń,
Bir ánge júregimdi jaıdym.
Shyńdardan qulaǵan bulaqtaı,
Janymdy ánmen sýǵaryp aldym.
Bir án,
Janǵa em.
Bul án,
Bólek álem.
Jalǵyzdyq sheńgeli tyrnasa,
Jan álem teńiz bop tynbasa,
Ánsiz álem dalbasa,
Ánsiz júrek qan josa.
Ánmen ǵana shaǵala kóńil,
Shyńdarda, aǵa-aý, samǵasa.
Eleginen eler bolsa essizder,
Ánge ǵashyq, únge janyma kúler.
Qarańǵy ǵalamda uǵysarym án,
Ol jaıly, aǵa-aý, oısyz qaıdan biler...
Qarańǵy álemnen qajyǵam,
Sol úshin jan qınap, jas syǵam.
Ómir súrgim keledi bir kún bolsa da,
Sazben syrlasyp, kóńilim beıqam.
Juldyzyn kóktiń tamsantyp,
Aı-ana bolǵandaı ánińe sheksiz ǵashyq.
Bul án - bir án tyńdar jan áste,
Júreginiń jeti qaqpasyn ashyp.

 

Qos qaıyńym qaıyspas

(2-hat)

Jezdi ólkeni saǵynasyz ba, Sultan aǵa?! Men saǵyndym! Sizdiń ólkede meniń balalyǵym qaldy.

Ári ómir kóshimde maǵan aǵa bolǵan jandar - sol dalanyń perzentteri! Siz ben Án-aǵam! Men sońǵy ýaqytta, "Qaıyńdarsha ǵumyr" atty ıspan halqynyń ańyzyna júrekpen senip júrmin.

Baǵzy kúnderde, kofe terýmen aınalysatyn jurttyń jaıy kúrt nasharlap, qýańshylyq jaılaǵan kez eken. Iaǵnı, Ispanıanyń shaǵyn kofe ósiretin aımaǵynda. Kóktemgi egiske qaldyrǵan tuqymdy da satýǵa májbúr bolypty. Bári bir ókpesi dimkás qyz úshin. Ol qyz sol aımaqtaǵy eshkimniń týǵany emes, taǵdyr jazýymen sol aımaqtyń sýyn ishken jan eken. Anasy men ákesiniń kim ekeninde bilmeıtin beıbaqqa janashyr men jan dostar osy mekennen tabylypty. Kúzdiń daýyldy bir kúni kofe alqabyna jumysqa shyqqan qyz, daýyldan keıingi nóserge tap bolyp, sol kúnnen soń ókpesi qabynyp, tósekke tańylypty. Únemi kofe alqabynda án salyp júretin ańǵal qyzdy búkil jumysshylar alǵashqy kúni-aq izdeı bastapty. Alǵashynda, jaı sýyqtaýǵa balaǵan, jas qyz syrqatynyń mánisin durystap ta túsine almapty. Qýańshylyqtyń qyspaǵynda da, adamdyqty umytpaǵan kofe terýshiler, qyzdyń saýlyǵyna bar jıǵanyn sarp qylýǵa bekinip, alqaptyń ıesine bazynasyn jetkizýge birden jol taýypty. Báriniń bir ǵana sebebi - dertti qyzdyń bir áni. Alqaptyń egesi de, terimshi qyzdyń háli men áninen habardar eken. Basshy aq adal terimshi qyzdyń jazylýyna septesýge tyrysypty.

Keıde, meırimdiliktiń qudireti - ómirge tutqa bolady.

Bir jyldyq ónimdi, bir ómirdi saqtaýǵa arnaǵanyna qarap, meırimdilik dáýletke baılanysty emes.

Ia, bul ótken zamannyń ańyzy.

Ertegiden parqy joq. Biraq, adamnyń bári - bir ǵoı. Qaı zamanda da, adam sol. Adam - dáýirdiń perzenti, meırimdilik qaı kezde de bolýy tıis.

Án aǵam - qattylyq, siz - janǵa jaıly jumsaqtyq. Maǵan qaıyńdarsha qattylyqty úıretip júrsizder. Sizden balalyq kórem dedim ǵoı. Jyldar jyljyp, mende Sofıa syndy aıaqqa turarmyn. Jas qaıyńdar qattylyqty, qasyndaǵy kóp jyldyq qaıyńdardan úıretedi. Men de  sizderden úırenip júrmin. Sol kezde, birge balalyǵyńyz ótken jerdiń sulýlyǵyna kóńil men kóz sýǵaryp, júrekten jyr ushyrarmyz, Sultan aǵa! Hat sońyn Sofıa Marseldiń oıymen tamamdaıyn. "Baǵamdy bilip, hálimdi bilgen janǵa ne deıin?! Kún deıin be?! Jylýyn aıamaıtyn kún deıin. Adamnyń balalyǵy - jaýraǵan kezde jan jylytary shyndyq. Kún shapaǵy syndy, tońazyǵan tán bala minez jandy kórgen sát jylynady. Jylýdy saqtaı bilý úshin, sol jandy qadirleı bil! Baǵalaı bil!"

Sizdi baǵalaýym kerek, qadirińizdi bilýim kerek, Sultan aǵa!

 

Men jáne meniń ómirim!

Tanymaı turyp, tańdana alamyz bizder,

Taǵdyrǵa kónip, tań nuryn kútip erekshe.

(Soqyr jannyń kúndeliginen)

 

Júk bolǵym kelmeıdi tym aýyr,

Muń bolǵym kelmeıdi tym jaýyr.

Bolǵym keledi jaı ǵana meniń sizge, aǵa,

Aq tilekpen duǵa tiler shyn baýyr!

 

Jalǵanda jaqsylyqtyń barlyǵyna senip kelem, sol senimmen erteń dep ómir súrip kelem. Bar oıymdy qaǵazǵa túsirem dedim. Túsirgim keledi. Men sizdi aǵa dep ataı alam. Oǵan qaqym bar ma, joq pa, bilmedim?! Syrt adamdar úshin tym qıalshyl kórinetin shyǵarmyn. Báz bireýler aqylynda kinárat bar der. Jo-joq. Men - sharasyzbyn. Sharasyz adam - shyńǵa shyǵýdyń da jolyn tabady. Adamnyń úninen qorek taýyp, sol únmen ómirimdi jaryq etýdemin ǵoı men. Maǵan kóbi kúledi. Qalaı kórmegen adamǵa aqtarylasyń deıdi. Ne isteıin endi? Janymdaǵy adamdardan dos tappaǵan soń... Negizi, adamǵa óte talǵammen qaraımyn. Ony jasyrmaımyn. Únderin qubyltyp, jalǵan sóılegenderdi jaqtyra bermeımin. Mende eshqandaı psıhıkalyq hám psıhologıalyq aýytqý joq. Oǵan meniń óz áreketterime tolyqtaı jaýap bere alatynym, úlken dodalarda ózimdi san dáleldeı alǵanymnan bilýge bolar. Endi, ómirimde eki nársege asa baıyppen qaraımyn. Biri - shynaıylyq. Ekinshisi - adamdyq. Nege hattardy sizge jazdy dep oılaısyz? Sizdiń boıyńyzdan eki qasıetti de taptym. Bul hattar siz oqyp bolǵan soń óz oqyrmanyna jol tartady. Meniń ishimde jıyrma eki jyl júrgen oılar. Men sıaqty jandardyń kóńil muńy men ómir shyndyǵyn sóıletý úshin jazyp júrmin. Men úsh-aq adamǵa ǵana ómirim jaıly jaza alam. Olar: Án aǵam, siz, Azamat Ábilqaıyr. Nege?! Oılaryńyz taǵdyrymdy saraptaýǵa jetetin bolǵandyqtan. Nege hat jazamyn?! Bizde qoǵamnyń tolyqqandy múshesi bolǵymyz kelgendikten. Maqpal Mysa apam aıtqan-dy, "Qabyldaýyń qıyn shyǵar, syr shaǵýǵa sondyqtan qalamdy tańdaıtyn bolarsyń?.." Múmkin... Siz - aqtarylýyma bir sebepker jansyz. Men kóp armandaımyn. Kóp arman oılarmen dala kezem. Men múgedekterden qashqaqtaıtyn adamdardy qoǵamnan jıi kóremin. Sheteldegideı bizde shekteýsiz qarym-qatynas áli ornamaı keledi. Múgedek - máseleli adam dep qaraıtyn adamdar óte kóp. Olaı emes. Men eshkimge maǵan máselemdi sheship ber dep, ózimdi basqa bir adamnyń kóleńkesinde ómir súrýdi qalaıtyn jan dep elestetpeppin. Bar shyǵar, masyldyq psıhologıamen ómir keship júrgender. Bári emes. Sosyn, talma dertimen aýyratyn, ıaǵnı júıkesine salmaq túsirýge bolmaıtyn jandarmen suhbattasýdan kóbi qashqaqtaıdy. Biraq, ol aýrý dárisin iship júrse, qoǵamǵa eshbir kesiri joq. Óz basymnan keshirgen jaılar. Boldy. Bolyp ta jatyr... Keıde, múgedekterdiń armandaryna hám ómir tańdaýlaryna kisimsı qarap, jan qaıǵysyn sezdiretini bar. Qarańǵylyq jaıly sóz aıtpaı-aq qoısam bolar. Men eshkimdi jón-josyqsyz mazalaǵan emespin. Ras, keıde únin estigim keledi. Kóńilge qıyrshyq tastaı jınalǵan syrlardy syrtqa shyǵarǵym keledi. Ol bárinde bar nárse. Adam tappaımyz. Taǵdyrdy saraptaı alatyn, jylylyǵyn júrek túkpirine túsire alatyn. Múgedekter tek qara bas qaıǵysyn aıtady dep qaraıdy. Joq. Men taǵdyrymdy tek tanysqan kezde bir ret qana aıtamyn. Basqa ýaqyt, qalypty suhbat. Osylaı. Meniń nege er adamdardyń únin jıi izdeýimniń sebebi, balalyǵym er adamnyń daýsynan qorqýmen ótti. Qazir, er adamnyń daýysyna qulaq úıretýdemin.

Aǵa, endi ózim jaıly shyndyqtyń tıegin aǵytsam. Dál qazir, mendegi bary - júrek qana. Ómir súrýime, adamdardy jaqyn dep bilýime, álemdi súıýime tek júrek sebepker. Sizben tanysýym -taǵdyrymdaǵy jazdyń bastalýy. Sultan aǵa, meni qalaı qabyldap júr ekensiz?!... Siz úshin ómirińizde úsh uıqy qushaǵyna batqanda, senbes oqıǵa oryn alǵandaı ma? Solaı bolýy kerek. Bir tildesýden meni Zaǵıp jannyń izdeýi qalaı dersiz? Menen ne kútedi dep oılanatyn bolarsyz? Zańdy saýaldar. Múmkin, buny jazýym retsiz shyǵar, men júıkesi buzylǵan, ıakı erikken eser adam sanatynan emespin. Qıalılyǵymda joq. Men kóp adamdarǵa juǵymdy adammyn deı almaımyn. Biraq, eshkimnen eshteńe kútpeımin. Adamǵa adamnyń meıirim men senimi joǵalýǵa taıaý qoǵamda ómir súrip jatqan soń maǵan kúdiktene qaraýyńyz da bek múmkin.

Men sizdi aǵa dep,tirligimde duǵaǵa qosyp, sizdi izdeýimniń, sizdiń úndi estigim kelgeniniń sebebi - meni jubantar sózdi siz aıttyńyz. Sizden estidim. Sizge degen mendegi sezim - inilik qurmet. Meniń óz týǵan aǵam bolǵan emes, aǵaıyn aǵalarym mendik kóńildegi aǵa degen atty joq qylǵan adamdar. Maǵan aǵa kerek, aqylyn tyńdap, úninen qýat tabatyn. Bilem, sizdegi men jaıly tolyq maǵlumat pen oılaryńyz az. Men kóp adamdardy bilemin, múgedekten qashatyn hám qashýǵa tyrysatyn. Men bárin ózińizge aıtqym keledi! Men - adamdar ishinen adamdar izdep júrgendigimdi ári aq júrek aǵalarym bolsa dep armandaıtynymdy bilseńiz ǵoı! Men segiz apamnyń aıaýly alaqan jylýyn sezip, qart ata-anamnyń qalybyn qabyldaǵan janmyn.

Ia. Men - táni múgedek jıyrma eki jasar jigitpin. Mańǵaz qalpymmen tapqan baǵym - ún men saz. Ún - sózge aınalady. Saz - ánge. Men sizdiń júrektiń adaldyǵyn birden sezdim. Kórdim dep jalǵan aıta almaımyn. Kórgim keledi! Bilińizshi! Men – júregi, kózi hám aıaǵy bolǵan ǵarippin. Biraq, sizge tıgizer qylaýdaı qıanatym men jamandyǵym joq. Men sizdi ǵumyr baqı qurmettep ótemin. Meni jan qınalysynan qutqarǵanyńyz úshin. Men - shyndyqty súıemin. Juma kúni barlyǵyn aıtqym kelgen. Uǵamyn, syrt adammen dıstansıa saqtaýdy ustanatyn adamsyz. Meni kórmegensiz, meni tanymaısyz. Men kórmeı-aq adamdardy jaqsy kóre beremin. Bul - mendik kemshilik. Sizge senemin! Júregim aıtady, aǵalyqqa jarar jan dep. Men adamnyń senim-sezimimen oınaýdy jek kóremin. Eshqashan eshkimniń senim-sezimin oırandyǵym kelmeıdi. Keshe bir dosym aıtady, «seniń peıilińniń astaryn uǵa almaı júrgen shyǵar» dep.

Men jaýap tappaı ańtaryldym. Meniń peıilim - bireýdiń senimine kirýdi kóksemeıdi. Men saýalǵa keń oılanyp qarasam, men bireýdiń senimine kirip, ol adamnan materıaldyq dúnıeler kútetindeı kórinýim múmkin eken. Ózgeni mazalaýǵa uıalar janym, ózgeniń soqyr tıynyn qajet etpeıdi. Bul tustaǵy aıtpaǵym, eshkimnen aıaýshylyq kútpeımin. Meni aıasynshy, járdemdessinshi degen maqsat-múddeden aýlaqpyn. Joq. Bireýdiń senimin aram maqsatqa paıdalansam, ol meniń armanymdy otaıdy. Úmitterimdi ar-azap órtine órteıdi.

"Jaryq kúndi kórý úshin júregimdi aramdyqqa paıdalanbaımyn".

Aramdyq - ótirik aıtýdan bastalady. Ókinishke oraı, meniń janym jalǵan sózdiń júgin kóterer hálde emes. Onsyz da, tańym men túnim bir tilekke baılaýly. Anam men ákem - qarıa kisiler. Biri - 79, biri - 63 jasqa keldi.

Olar maǵan bala shaǵymnan ótiriktiń júgin arqalar shamań joq deıtin. Bireýdi aldap, bireýdi suldap, bireýdiń senimin oırandap, men qalaı saýyǵam dep tilek etemin. Sizdiń aq janyńyzǵa, adamdyǵyńyzǵa júregim súısingen. Júrek súısingenin jamandyqqa atamas, Sultan aǵa!

Ózegimdegi eńseli azamat aǵam dep sanap otyryp, men sizge arsyzdyq jasasam, armandarym adyra qalatyn ózime aıan. Men balalyǵymdy Án-aǵama aıttym. Jasyrmaımyn. Júregim aǵa degen adamnan syr jasyrǵym kelmeıdi. Men ómirdi basqasha qabyldaıtyn shyǵarmyn. Adamǵa qulaı senetinim,aq sezimge eretinim - qarıalardyń úıretkeni. Men ómirde kóp jylaǵan adammyn. Aldaǵandar meni óte kóp. Adaldyq - adam sózinen kórinis tappasa, sol adam ómirinde qınalyp ótedi. Adaldyq - ar tynyshtyǵy. Men jarqyn kúnimdi jaqsy adamdarmen qarsy alǵym keledi! Men - álemdi adaldyǵymmen kóremin!

Múmkin, erte bolar bul jaı, múmkin... Kesh! Meniń ómirim nurlanatyn shyǵar, Nursultan aǵa! Siz jaıly jıi oı keshem. Bizdiń jaıymyzdan qashqaqtamaıtyn, múgedekterge jalǵan aıaýshylyq tanytpaıtyn bolmysyńyzdyń beınesi - parasatyńyzdyń bıiktigi bolar?!

P.S. Men bul hattar arqyly eshkimniń aıaýshylyǵyn kóksemeımin. Bir jan balasy, sizderge jazǵan hattarymnan bir múgedek jannan qashqaqtaýdy qoıyp, ózimen teń adam syndy janyna úńilse, sol meniń jetken jetistigim. Nege jýrnalısterge hat jazam? Oǵan jaýap, áýelden jýrnalıs qaýym ókilderi qorǵansyz jandar men qorǵansyz kóńilderdiń qalqany. Nege jas jýrnalısterge jazatyn sebebim, úlken belesti alǵan jýrnalıs aǵalarǵa jazsam, ol kisiler meni balasyndaı óbektep, qalam ustatpaı tastaıtyny anyq. Men jazbasam, men sekildi taǵdyrlardyń muń-azabyn qaıdan biledi adamdar?! Zamandastarymnyń ishinen tańdaǵan jandarǵa syr aıta otyryp, óz kóńilimdi bosatyp, bir taǵdyrdyń ózgerýine septeskim keledi.

 

Óleńmen jazylǵan hat

(3-hat)

 Sýyryp alar sózder bar,

Azaptan aýyr, qaıǵydan.

 Silkip tastar muńdar bar,

Kópke sozbaı janardan.

Kúıse de tiliń aıtyp qal,

İshińde syryń qalmasyn.

(Ózbek halyqynyń ańyzynan)

Soqyrlyq emes-aý, paqyrlyq. Kesh túsindim. Kesh bildim. Kesh oılandym. Adamnyń alaqanyna tarydaı úmitti syıdyryp, júrekke darytýǵa bolady eken-aý...

Bolady eken! Sultan aǵa, zaǵıptardyń álippesimen jazylǵan hattarymda óz dittegen kisige jetedi eken. Bári múmkin eken. Bastysy - júrek sóılesin. Júrek sóılesin! Shyndyǵynda, bul kúnderi jer betinde kimderdiń júregi sóılep júr eken?! Sóıletpeımiz ǵoı.... Júrek sóılese, ómir ǵajap bolar ma edi?!

Meniń taǵdyrlastarym jer betinde óte kóp. Báriniń armany - jaryq dúnıeni bir kórý! Men sizge bir Álisher babamyzdyń zamanynan qalǵan ańyzdy sóıleteıin.

Baǵzy zamanda, Samarqan shaharynda, Temirhannyń tusynda bir Zýhra esimdi qyz ómir súrgen desedi.  El qatarly, ardaqty ata-anasymen birge, aǵaıyn-dos, kúlli  tileýles jurtty qýantyp, Zýhra dúnıe esigin ashypty.  Ata-anasynyń kóz qýanyshy bolyp, Zýhra da búldirshin kezeńdi artqa qaldyrypty. Balalyq  dáýreni de qurbylarynan aıyrmasyz ótipti. Zýhranyń jan sulýlyǵy men tán sulýlyǵy ańyz-áfsana keıipkeriniń ómirdegi beınesindeı bolyp, ony kórgen jigitter ǵashyq bola beripti. Qurbylary ishteı qyzǵanyp, úlken-kishi oǵan súısinip qaraıdy eken. "Samarqannyń sýyn ishken, sulý bolmaı bolmas, Samarqannyń qoınynda ósken aqyn bolmaı bolmas"-degen naqyl osy kezeńnen qalǵan desedi.

Dert pen azap - júıriktigi jelmen para-par. Eshkim onyń qaı kúni pende basyna túserin bilmegen. Bilmeıdi de. Kúnderdiń bir kúninde qyz sheshek aýrýyna shaldyǵyp, kózi kórýden qalypty. Dál on bes jasynda. Qansha emdelip baqqanymen, emshiniń emi nátıje bermepti. Jaryq dúnıeni kórip júrip, bir sátte qarańǵylyq qoınyna ený - ol úshin eń úlken azap bolǵany túsinikti. Zýhra alǵashqy kúnderinde jylaǵanymen aqyr sońynda únsiz barlyǵyna kónbeske amaly joǵyn túsinipti. Sol kúnnen bastap, jadyn jattyqtyryp, ustazdarynyń aýzynan shyqqan árbir óleń jyrdy jatqa aıtýǵa mashyqtanypty. Zýhranyń arman-qıaly ár tań saıyn jyr bolyp tógile beripti, tógile beripti. Degenmen, Zýhra arýdyń jan álemi ár kóktemde qaıǵynyń tonyna oranyp, úıden bir qadam attap shyqpaı,  ishqusa bolyp, tósekten bas kótermeıdi eken.

Sondaı bir kóktemde Samarqanǵa jol júrgen ǵulama Zýhranyń úıine túsipti. Jáne Zýhranyń tósek tartyp jatqan shaǵyna bul oqıǵa tap kelgen eken. Tanys-bilistiń sońyn ala, úı ıesi qyzynyń soqyrlyqtan tósek tartyp jatqanyn, ár kelgen kóktem jany jylaıtynyn aıtypty. Ǵulama qyzyn kórgisi keletinin aıtypty. Ákesi ruqsatyn berip, Zýhranyń qasyna ertip barypty. Ǵulama, jany qulazyp jatqan qyzdyń óne boıyn bir sholyp, "qyzym, altynym, sen tósekke tańylatyn jasta emessiń. Sendegi dert jaıyn túsinbeıdi deme, sezinbeıdi deme. Bilimsiz adamdar - máńgilik soqyr. Seniń hálińde tek qana sabyr kerek. Júrekti sóıletý kerek" - degen de, Zýhra basyn tósekten ázer kóterip bylaı depti:

"Aq qanat quspyn aıaly,

Sezimi júrektige baǵaly.

Bolmaǵan biraq shyndyǵy,

Balalyq shaǵynyń baıany.

Kóktemde jylaımyn ylǵı,

Janardy jasqa toltyryp.

Beredi sát saıyn ýaqyt jyljı,

Kóktem qyz kók kóılegimen qulpyryp.

Men qalamyn qul qyzyndaı,

Atym da keıde qalar atalmaı.

Soqyrlyqqa kóndikkenmen kózderim,

Júregime otyram ámir ete almaı".

Sonda, "Sen jylama. Ómir seni kende etpepti ónerden. Seniń esimińdi Zýhra dep tegin qoımasa kerek. Pánı jalǵanda rýhyń synbasyn, qyzym. Rýhyńdy bıik usta. Kókiregiń kórip tur.Tiliń sóıleýde, tek kózińmen kóre almadym dep qamyǵarsyń. Kókirek soqyr bolsa, kózden ne qaıyr?"-deıdi.

Jón. Ras. Kózim kórmegen bala kúnimde mende kóp qamyǵatynmyn. Ómirdiń maǵan máni joq sıaqty kórinetin. Sultan aǵa, shyn soqyr bizder deıdi ǵoı adamdar?! Qatelesedi. Bizder - kókiregin kún saıyn tazartatyn, ádemi álemniń ókilimiz! Aıarlyqty kórmeıtin. Pendelikke bas qatyrmaıtyn. Álemde eń qıyny - kózińmen kórgenińdi kókirek qabyldap, tildi sóılete alý. Biz estımiz, kókirek kóredi. Til sóıleıdi. Kóremin. Men de kóretin bolamyn. Ras, qazir oń kózimdi emdetýdemin. Em bolsa dep tileımin! Men - Asyly apamnyń aýylynan túlegen perzentpin. Men ómirde Asyly apamnyń izimen júrgim keldi. Fılolog mamandyǵyn aldym. Bilesiz be?! Tilderdi úırený - meniń júrek qalaýym. Biraz syrdyń basyn qaıyrdym-aý. Kelesi hatta, Sofıa Marseldiń syrlaryn joldaımyn.

 

Nursultan Bilálge

(4-hat)

Kún jylasa,

Jańbyr ǵoı.

Kúń jylasa,

Taǵdyr ǵoı.

Túrik halyq áninen

"Kún jylasa, jer betindegi kók ataýly razy bolady. Kúń jylasa, eshkim qaıǵyrmaıdy. Qaıǵynyń qara shekpenin kıip, ómir súrýden asqan azap joq. Aǵa, janym aryz aıtatyn janǵa kóp zárý. Ómirimde óz qaıǵymnan ózgeniń qaıǵysyna kóbirek jan syzdatatyn paqyrmyn. Men hatty bos jazyp júrgenim joq. Taǵdyrlastarymnyń jaıyn tolǵaýdamyn. Ómirde syr shaǵatyn adam tabý maǵan ońaıǵa túspedi.

Hatty kóp sozbaı Sofıa Marseldiń áńgimesinen úzindi keltireıin. "Ómirde kezdeısoq aıaq-qolyńyzdy zaqymdap, ıakı syndyryp alsańyz, baǵzy tirligińiz ben dostaryńyzdan aıyrylyp qalasyz. Qasyńyzda januıańyz ǵana qalady. Jáne bir-eki dosyńyz ǵana. Taǵdyryńyzdaǵy azap pen qıyndyqtar ózińizge ǵana qatysty ekendigin umytpańyz. Ári taza júrek izdeýdi umytpańyz. Eshbir adam júreksiz emes, biraq júrekteriniń óz qyzmetin atqarýyn qalamaıtyny bolmasa. Samarqaý. Tákkappar. Ózimshil. Keıde tym asqaq. Adamdardyń bári osy atalǵan minez satylarynda júr. Ońaı emes. Dos tabý. Joq. Dos túgili, júrekti adam tabýdyń ózi mehnaty mol is. Meni tósekten turǵyzǵan -jaqsylardy izdeýim. Men jaı ǵana ómirimde bir óner adamymen kezdesýdi ańsadym. Jyrdyń qudireti - júrekti tolqyta alady. Men ózimdi aqyn eseptemegem. Aqyn boldym. Qalaısha? Jaqsylardy izdeýden talmadym. Iá. Alǵashynda, ataqty adam meniń sózimdi ne qylsyn degen oı boldy. Men kim? Ol kim? Áýelden, ol ekeýmizdiń álemimiz bir eken. Pesheneme aqyndyq jazylypty. Aktermen dostasý jazylypty. Sol kezde, qolyma qalam almasam búgin áli tósekte jatar edim".

 

Tákkapparlarmen tildesý

(5-hat)

Tákkapparlyq - óz bıiginen qulaıtyndardyń isi.

Rana Shaglar.

Sultan aǵa,tákápparlardyń tabanynyń salmaǵy - júk artqan ógizden aýyr-aý. Tákkápparlyqty táńir súımeıdi degen maqaldy kóbimiz bilemiz ǵoı.

Ór sanamyzben paıymdaı alýdamyz ba?!

Janym aýyrady. Tákkápparlardyń tar tanymyna keziksem, múgedektigimdi maǵan osylar túısindiredi.

Aldyma sıa tımegen paraqty berip, tolǵanysymdy jaz deıtindeı ómir. Sofıa Marseldiń áńgimesindegi bir jol jadymda qalypty.

Adamdardyń óresi - ár qıly. Biri - keń oılanyp, taǵdyrdy túsinse, biri -taǵdyryń úshin jazǵyra qaraıdy. Dertiń úshin sorly dep biledi. Sorlylyq - adamǵa adam dep qaramaý". Kóktemde bir nárseni bildim. Tákkápparlyqqa tirlik tunyp tur eken. Bilseńiz, bir adamdar kóńil terezeme muz qatyrdy.

Ol muzdy sizdiń sózińiz eritip júrgenińizdi bilesiz be?!

Kisilik - kúıinish!

Kisilik - janǵa súıenish!

Kisimsý - kúrsinis,

Janǵa kúıinish.

Bıiginen qulamasa ǵoı, bar adam balasy!!! Qulap jatyr kóz aldymda. Kórip júrmin. Sultan aǵa, kisimsip-kergýdi kórgenimde júrek tilinedi eken. Sizdi oıladym. Kisiligińizge bas ıdim.

Meıirhan MEIRAMBEKULY,

Topanbaı Meıirhan Meırambekuly – jas aqyn. 1994  jyly dúnıege kelgen. Ońtústik Qazaqstan oblysynyń týmasy. Óleń jazýdy  jeti jasynan bastaǵan ol kóńildegisin erkin jetkizedi. Respýblıkalyq «Sharapat» shyǵarmashyl jastar baıqaýynyń bas júlde ıegeri. Týǵaly kóz janarynyń nashar kórýi men sal dertine shaldyqqan. Óleńdi zaǵıp álippesimen jazady.