(1-hat)
Úmitińdi jandyrǵan sóz, senim oty bolyp kókeiiń de laýlaǵan sóz – bir aýyz jyly sóz!
Feride Aslan.
Shynailyq!!! Ómirdegi bar adamnyń bári derlik shynaiylyqqa zárý. Shynaiylyqtyń qudireti – júrekti sóilete alatyn kúshinde. Biz nege ózimizdi qinap, bolmystymatap, jasandy kúlip áýremiz búgin? Sofiia aqyn dál meniń júregimdegi sózdi jazypty. «Shynaiylyq – tirlikte adam boiynan tabylmas qundylyqqa ainalyp barady.sebebin izdeseń, únsiz ǵana júrek egiler». Oilar qajytqan. Júregim egilgen. Shynaiy bolmysyn saqtai alǵan zamandas izdegem. Shynaiylyqqa nelikten qumar deisiz be? Shynaiylyq qana ómirdegi adamdy baǵalai alýǵa sep bolady. Jasandylyq pen jalǵan sózderdiń júrekke jeshbir paidasy joq. Zarary bar, kádimgi kúzdegi japyraqtai júrekti soldyryp, belgisiz bir beijailyq pen samarqaýlyqqa ákeledi. Eshbir nárse júrekke áser ete almaidy. Bylai aitqanda, ómirdegi adamdyqtyń negizi – jan jylýy joǵalady. Sondyqtan, shynaiy adam izdedim. Shynaiylyqtyń ómirdegi mánin tereń uqqym keldi. Izdei de berdim, áli de izdei berem!!!
Shynaiylyq – adamdarǵa shynaiy yqylas tógýden bastalyp, bir aýyz jyly sózdi júrekke quia salý. Taǵdyr maǵan tosyn syiyn jasady. Men taptym. Ázirge tek óleń sóilesin. Kelesi hattan, qara sózge kezek beremin. Jyrdy-jyrǵa jalǵaý – ómirdegidei úmitti-úmitke jalǵaý syndy . Sofiia Marsel esimdi Frantsýz aqynynyń «Shynaiy» atty óleńin shynaiy adam SIZ úshin aýdarǵan edim.
Shynaiy
Sofiia Marsel
(Nursultan Biləlge arnalady)
Shynaiy,
Júrek sóilese.
Shynaiy,
Úmit terbese.
Shynaiy,
Aq sezim,
Kókirek kernese,
Shynaiy,
Bir jyly sóz,
Jarańdy emdese.
Shynaiy,
Qońyraý shalsań.
Shynaiy,
Qolymnan alsań.
Shynaiy,
Janymdy uǵa alsań.
Alysta bolsań,
Jaqynym bolarsyń,
Tilekshim bolyp.
Júreikte bolsań,
Duǵamda bolarsyń,
Bitkenshe kúnim jaryq.
Júrektiń jyry bolyp...
Shynaiylyq - tirlikte adam boiynan tabylmas qundylyqqa ainalyp barady. Sebebin izdeseń, únsiz ǵana júrek egiler.
Sofiia
Shynaiy,
Álemniń keskinin,
Kórseter sózine estiniń,
Shóldegem...
Solai... Shyn sózim-bul! Búgingi hatty siz jaily oimen órsem. Jurt tanyǵan jas telejúrgizýshi, "avtoradio" radiosyn tyńdaýshylarǵa súiikti radiojúrgizýshi - Nursultan Biləl aǵamnyń men tanyǵan həm súisintken qasieti - balalyǵy. Balalyq iisi ańǵyǵan jerde jan əlemiń jadyrap sala beretini bar emes pe?! Balalyqqa tolyq qanbaǵan jarym kóńil bolǵan soń shyǵar bala kóńil jandardy jii izdeitindigim. Shynaiy, taza!!! Meniń muńymdy tyńdaǵysy kelip, jan əlemimniń bulqynysyna sabyr dep aitqysy keletin asyl jan. Aǵamnyń aýzynan shyqqan sabyr degen sózdi jan əlemim estir dep senemin. Nursultan aǵa, men sizdi ərkez oiyma alǵan boi Sofiia Marseldiń "Balalyq pen shynailyq" atty əńgimesi jadymda qylań beretini tegin emes-aý... Ol əńgime - Sofianyń óz taǵdyryn sóz etken əńgime. (Jetimdigi men jan derti haqynda) Sofianyń Parijge alǵash kelýinen aqyn bolyp aty dúrkiregen shaqqa deiin sýrettelgen.
Sofia Marsel - otyz eki jyldan artyq ýaqyt qol arbaǵa tańylǵan aqyn əri jazýshy. Onyń aiaqtan turýyna bir ǵana óleńi - "Shynaiysy" sebepker bolǵan. Otyz úsh jasyna deiin qol arbaǵa tańylǵan jannyń úsh paraq óleńi ómirin túbegeili ózgertken degenge senbessiz. Sofia ol úsh paraq óleńdi óziniń súiikti filminiń keiipkerine arnap jazyp, avstriialyq telekompaniiaǵa jiberipti. Óz óleńiniń oqylaryna, keiipker kóńiline jeterine úmittenbese kerek. Biraq... Arada eki apta óter ótpes ýaqyttan soń Sofianyń kóńil jyry keiipkerine jetip, ózine uialy nómirleri men turǵylyqty meken-jaiyn jazyp jiberýin ótingen hat kelipti. Sofia keiipkerine bar ómirinde kezikken azaby men qiyndyǵyn jasyrmai jazady (Jasyrmaǵan durys). Syrynyń móldirligi sonsha, keiipkeri bir aidan Sofiany izdep kelip, Parijge jetektep baryp, jetim qyzdy otyz úsh jyldyq jan dertinen aryltady.
Sizdi men erekshe jan dep bilem. Bolmysy iri, jany nurly. Bir qýanarlyǵy - júrek sóziniń ólmeýi. Sofia aqyn - baqytty aqyn!!! Baqytty adam!!! Meniń júrek sózim jerge jii taptalady. Durysyn jetkizsem dep jan qulazyp, jaq talady. Yqylasyńdy aqtarylyp aitqan shaq kóńilińe muz basatyndar qanshama?!.. Men Sofia-syndy meniń tənimdi emdesin demeimin. Janymdy jylatpasa, sózimdi taptamasa bolǵany deimin. Men de senemin!!! Bir kúni jan dertimnen arylamyn. Sizge endi Sofianyń kitabynan oi súzip, kóńil oilarymdy jazyp otyratyn bolamyn "Shynaiy" - Sofianyń óleńimen meniń attas óleńim. Sizge degen yqylasymdy ishine jiǵan týyndym. Sizdei jandar kóp bolsa, jan əlemimiz məńgi jaidary bolar ma edi?... Shynaiy jandar - jan əlemi taza jandar!!! Sizdiń júregińizge təntimin. Siz meni izdep qońyraý shalǵan kúnnen jan əlemime jaz keldi. Jylylyǵy mol. Sizden men shynaiy adamdyqty kórdim, aǵalyqty sezdim. Júregim qatelespepti. Sofianyń sózin tizip, hatty támamdaiyn. "Shynaiy adamdar - shynaiy sezimder syilaidy. Taǵdyrdy tanidy, taǵdyrly jandy janidy. Meni emdegen dərimen qatar shynaiy jandardyń maǵan degen shynaiy senimi men sezimi!". Siz maǵan senesiz!!! Aitqansyz. Jadymda!!!
(Nursultan Biləl men Shaba Ádenqul oryndaityn "Juldyzym" ánine arnalǵan)
Teńizdegi shaǵaladaimyn,
Ən súigen júrek qulai.
Teńizdegi shaǵaladaimyn,
Ən ómirime məńgi shyrai.
Sanamdy sańlaýsyz kilttep,
Júregimdi bilegen ən edi bul.
Tez tamam bolady nege bulai,
Júregim əýezine qaldy jarymai,
Bota janarymnan jas tamdy kil.
Eki ənshi,
Eki ǵumyr,
Eki júrek,
Ən salǵan edi.
Eki úmit,
Eki arman,
Jar salǵan edi.
Qiia almai qaldym,
Es jiia almai qaldym.
Únsiz qaýyrsyn qalamdy,
Dəýit ishine maldym,
Sońyn ala jyr jazdym ánniń.
Medine Gúlgún.
*********
Júrekti tolqytqan sonsha,
Egei teńizi tolqyǵandai
Jaryǵyndai kóktegi aidyń,
Bir ənge júregimdi jaidym.
Shyńdardan qulaǵan bulaqtai,
Janymdy ənmen sýǵaryp aldym.
Bir ən,
Janǵa em.
Bul ən,
Bólek əlem.
Jalǵyzdyq sheńgeli tyrnasa,
Jan əlem teńiz bop tynbasa,
Ənsiz əlem dalbasa,
Ənsiz júrek qan josa.
Ənmen ǵana shaǵala kóńil,
Shyńdarda, aǵa-aý, samǵasa.
Eleginen eler bolsa essizder,
Ənge ǵashyq, únge janyma kúler.
Qarańǵy ǵalamda uǵysarym ən,
Ol jaily, aǵa-aý, oisyz qaidan biler...
Qarańǵy əlemnen qajyǵam,
Sol úshin jan qinap, jas syǵam.
Ómir súrgim keledi bir kún bolsa da,
Sazben syrlasyp, kóńilim beiqam.
Juldyzyn kóktiń tamsantyp,
Ai-ana bolǵandai ənińe sheksiz ǵashyq.
Bul ən - bir ən tyńdar jan əste,
Júreginiń jeti qaqpasyn ashyp.
Qos qaiyńym qaiyspas
(2-hat)
Jezdi ólkeni saǵynasyz ba, Sultan aǵa?! Men saǵyndym! Sizdiń ólkede meniń balalyǵym qaldy.
Əri ómir kóshimde maǵan aǵa bolǵan jandar - sol dalanyń perzentteri! Siz ben Ən-aǵam! Men sońǵy ýaqytta, "Qaiyńdarsha ǵumyr" atty ispan halqynyń ańyzyna júrekpen senip júrmin.
Baǵzy kúnderde, kofe terýmen ainalysatyn jurttyń jaiy kúrt nasharlap, qýańshylyq jailaǵan kez eken. Iaǵni, Ispaniianyń shaǵyn kofe ósiretin aimaǵynda. Kóktemgi egiske qaldyrǵan tuqymdy da satýǵa məjbúr bolypty. Bəri bir ókpesi dimkəs qyz úshin. Ol qyz sol aimaqtaǵy eshkimniń týǵany emes, taǵdyr jazýymen sol aimaqtyń sýyn ishken jan eken. Anasy men əkesiniń kim ekeninde bilmeitin beibaqqa janashyr men jan dostar osy mekennen tabylypty. Kúzdiń daýyldy bir kúni kofe alqabyna jumysqa shyqqan qyz, daýyldan keiingi nóserge tap bolyp, sol kúnnen soń ókpesi qabynyp, tósekke tańylypty. Únemi kofe alqabynda ən salyp júretin ańǵal qyzdy búkil jumysshylar alǵashqy kúni-aq izdei bastapty. Alǵashynda, jai sýyqtaýǵa balaǵan, jas qyz syrqatynyń mənisin durystap ta túsine almapty. Qýańshylyqtyń qyspaǵynda da, adamdyqty umytpaǵan kofe terýshiler, qyzdyń saýlyǵyna bar jiǵanyn sarp qylýǵa bekinip, alqaptyń iesine bazynasyn jetkizýge birden jol taýypty. Bəriniń bir ǵana sebebi - dertti qyzdyń bir əni. Alqaptyń egesi de, terimshi qyzdyń həli men əninen habardar eken. Basshy aq adal terimshi qyzdyń jazylýyna septesýge tyrysypty.
Keide, meirimdiliktiń qudireti - ómirge tutqa bolady.
Bir jyldyq ónimdi, bir ómirdi saqtaýǵa arnaǵanyna qarap, meirimdilik dəýletke bailanysty emes.
Iia, bul ótken zamannyń ańyzy.
Ertegiden parqy joq. Biraq, adamnyń bəri - bir ǵoi. Qai zamanda da, adam sol. Adam - dəýirdiń perzenti, meirimdilik qai kezde de bolýy tiis.
Ən aǵam - qattylyq, siz - janǵa jaily jumsaqtyq. Maǵan qaiyńdarsha qattylyqty úiretip júrsizder. Sizden balalyq kórem dedim ǵoi. Jyldar jyljyp, mende Sofiia syndy aiaqqa turarmyn. Jas qaiyńdar qattylyqty, qasyndaǵy kóp jyldyq qaiyńdardan úiretedi. Men de sizderden úirenip júrmin. Sol kezde, birge balalyǵyńyz ótken jerdiń sulýlyǵyna kóńil men kóz sýǵaryp, júrekten jyr ushyrarmyz, Sultan aǵa! Hat sońyn Sofiia Marseldiń oiymen tamamdaiyn. "Baǵamdy bilip, həlimdi bilgen janǵa ne deiin?! Kún deiin be?! Jylýyn aiamaityn kún deiin. Adamnyń balalyǵy - jaýraǵan kezde jan jylytary shyndyq. Kún shapaǵy syndy, tońazyǵan tən bala minez jandy kórgen sət jylynady. Jylýdy saqtai bilý úshin, sol jandy qadirlei bil! Baǵalai bil!"
Sizdi baǵalaýym kerek, qadirińizdi bilýim kerek, Sultan aǵa!
Men jəne meniń ómirim!
Tanymai turyp, tańdana alamyz bizder,
Taǵdyrǵa kónip, tań nuryn kútip erekshe.
(Soqyr jannyń kúndeliginen)
Júk bolǵym kelmeidi tym aýyr,
Muń bolǵym kelmeidi tym jaýyr.
Bolǵym keledi jai ǵana meniń sizge, aǵa,
Aq tilekpen duǵa tiler shyn baýyr!
Jalǵanda jaqsylyqtyń barlyǵyna senip kelem, sol senimmen erteń dep ómir súrip kelem. Bar oiymdy qaǵazǵa túsirem dedim. Túsirgim keledi. Men sizdi aǵa dep atai alam. Oǵan qaqym bar ma, joq pa, bilmedim?! Syrt adamdar úshin tym qiialshyl kórinetin shyǵarmyn. Báz bireýler aqylynda kinərat bar der. Jo-joq. Men - sharasyzbyn. Sharasyz adam - shyńǵa shyǵýdyń da jolyn tabady. Adamnyń úninen qorek taýyp, sol únmen ómirimdi jaryq etýdemin ǵoi men. Maǵan kóbi kúledi. Qalai kórmegen adamǵa aqtarylasyń deidi. Ne isteiin endi? Janymdaǵy adamdardan dos tappaǵan soń... Negizi, adamǵa óte talǵammen qaraimyn. Ony jasyrmaimyn. Únderin qubyltyp, jalǵan sóilegenderdi jaqtyra bermeimin. Mende eshqandai psihikalyq həm psihologiialyq aýytqý joq. Oǵan meniń óz əreketterime tolyqtai jaýap bere alatynym, úlken dodalarda ózimdi san dəleldei alǵanymnan bilýge bolar. Endi, ómirimde eki nərsege asa baiyppen qaraimyn. Biri - shynaiylyq. Ekinshisi - adamdyq. Nege hattardy sizge jazdy dep oilaisyz? Sizdiń boiyńyzdan eki qasietti de taptym. Bul hattar siz oqyp bolǵan soń óz oqyrmanyna jol tartady. Meniń ishimde jiyrma eki jyl júrgen oilar. Men siiaqty jandardyń kóńil muńy men ómir shyndyǵyn sóiletý úshin jazyp júrmin. Men úsh-aq adamǵa ǵana ómirim jaily jaza alam. Olar: Ən aǵam, siz, Azamat Əbilqaiyr. Nege?! Oilaryńyz taǵdyrymdy saraptaýǵa jetetin bolǵandyqtan. Nege hat jazamyn?! Bizde qoǵamnyń tolyqqandy múshesi bolǵymyz kelgendikten. Maqpal Mysa apam aitqan-dy, "Qabyldaýyń qiyn shyǵar, syr shaǵýǵa sondyqtan qalamdy tańdaityn bolarsyń?.." Múmkin... Siz - aqtarylýyma bir sebepker jansyz. Men kóp armandaimyn. Kóp arman oilarmen dala kezem. Men múgedekterden qashqaqtaityn adamdardy qoǵamnan jii kóremin. Sheteldegidei bizde shekteýsiz qarym-qatynas əli ornamai keledi. Múgedek - məseleli adam dep qaraityn adamdar óte kóp. Olai emes. Men eshkimge maǵan məselemdi sheship ber dep, ózimdi basqa bir adamnyń kóleńkesinde ómir súrýdi qalaityn jan dep elestetpeppin. Bar shyǵar, masyldyq psihologiiamen ómir keship júrgender. Bəri emes. Sosyn, talma dertimen aýyratyn, iaǵni júikesine salmaq túsirýge bolmaityn jandarmen suhbattasýdan kóbi qashqaqtaidy. Biraq, ol aýrý dərisin iship júrse, qoǵamǵa eshbir kesiri joq. Óz basymnan keshirgen jailar. Boldy. Bolyp ta jatyr... Keide, múgedekterdiń armandaryna həm ómir tańdaýlaryna kisimsi qarap, jan qaiǵysyn sezdiretini bar. Qarańǵylyq jaily sóz aitpai-aq qoisam bolar. Men eshkimdi jón-josyqsyz mazalaǵan emespin. Ras, keide únin estigim keledi. Kóńilge qiyrshyq tastai jinalǵan syrlardy syrtqa shyǵarǵym keledi. Ol bərinde bar nərse. Adam tappaimyz. Taǵdyrdy saraptai alatyn, jylylyǵyn júrek túkpirine túsire alatyn. Múgedekter tek qara bas qaiǵysyn aitady dep qaraidy. Joq. Men taǵdyrymdy tek tanysqan kezde bir ret qana aitamyn. Basqa ýaqyt, qalypty suhbat. Osylai. Meniń nege er adamdardyń únin jii izdeýimniń sebebi, balalyǵym er adamnyń daýsynan qorqýmen ótti. Qazir, er adamnyń daýysyna qulaq úiretýdemin.
Aǵa, endi ózim jaily shyndyqtyń tiegin aǵytsam. Dəl qazir, mendegi bary - júrek qana. Ómir súrýime, adamdardy jaqyn dep bilýime, əlemdi súiýime tek júrek sebepker. Sizben tanysýym -taǵdyrymdaǵy jazdyń bastalýy. Sultan aǵa, meni qalai qabyldap júr ekensiz?!... Siz úshin ómirińizde úsh uiqy qushaǵyna batqanda, senbes oqiǵa oryn alǵandai ma? Solai bolýy kerek. Bir tildesýden meni Zaǵip jannyń izdeýi qalai dersiz? Menen ne kútedi dep oilanatyn bolarsyz? Zańdy saýaldar. Múmkin, buny jazýym retsiz shyǵar, men júikesi buzylǵan, iaki erikken eser adam sanatynan emespin. Qiialilyǵymda joq. Men kóp adamdarǵa juǵymdy adammyn dei almaimyn. Biraq, eshkimnen eshteńe kútpeimin. Adamǵa adamnyń meiirim men senimi joǵalýǵa taiaý qoǵamda ómir súrip jatqan soń maǵan kúdiktene qaraýyńyz da bek múmkin.
Men sizdi aǵa dep,tirligimde duǵaǵa qosyp, sizdi izdeýimniń, sizdiń úndi estigim kelgeniniń sebebi - meni jubantar sózdi siz aittyńyz. Sizden estidim. Sizge degen mendegi sezim - inilik qurmet. Meniń óz týǵan aǵam bolǵan emes, aǵaiyn aǵalarym mendik kóńildegi aǵa degen atty joq qylǵan adamdar. Maǵan aǵa kerek, aqylyn tyńdap, úninen qýat tabatyn. Bilem, sizdegi men jaily tolyq maǵlumat pen oilaryńyz az. Men kóp adamdardy bilemin, múgedekten qashatyn həm qashýǵa tyrysatyn. Men bərin ózińizge aitqym keledi! Men - adamdar ishinen adamdar izdep júrgendigimdi əri aq júrek aǵalarym bolsa dep armandaitynymdy bilseńiz ǵoi! Men segiz apamnyń aiaýly alaqan jylýyn sezip, qart ata-anamnyń qalybyn qabyldaǵan janmyn.
Iia. Men - təni múgedek jiyrma eki jasar jigitpin. Mańǵaz qalpymmen tapqan baǵym - ún men saz. Ún - sózge ainalady. Saz - ənge. Men sizdiń júrektiń adaldyǵyn birden sezdim. Kórdim dep jalǵan aita almaimyn. Kórgim keledi! Bilińizshi! Men – júregi, kózi həm aiaǵy bolǵan ǵarippin. Biraq, sizge tigizer qylaýdai qiianatym men jamandyǵym joq. Men sizdi ǵumyr baqi qurmettep ótemin. Meni jan qinalysynan qutqarǵanyńyz úshin. Men - shyndyqty súiemin. Juma kúni barlyǵyn aitqym kelgen. Uǵamyn, syrt adammen distantsiia saqtaýdy ustanatyn adamsyz. Meni kórmegensiz, meni tanymaisyz. Men kórmei-aq adamdardy jaqsy kóre beremin. Bul - mendik kemshilik. Sizge senemin! Júregim aitady, aǵalyqqa jarar jan dep. Men adamnyń senim-sezimimen oinaýdy jek kóremin. Eshqashan eshkimniń senim-sezimin oirandyǵym kelmeidi. Keshe bir dosym aitady, «seniń peiilińniń astaryn uǵa almai júrgen shyǵar» dep.
Men jaýap tappai ańtaryldym. Meniń peiilim - bireýdiń senimine kirýdi kóksemeidi. Men saýalǵa keń oilanyp qarasam, men bireýdiń senimine kirip, ol adamnan materialdyq dúnieler kútetindei kórinýim múmkin eken. Ózgeni mazalaýǵa uialar janym, ózgeniń soqyr tiynyn qajet etpeidi. Bul tustaǵy aitpaǵym, eshkimnen aiaýshylyq kútpeimin. Meni aiasynshy, jərdemdessinshi degen maqsat-múddeden aýlaqpyn. Joq. Bireýdiń senimin aram maqsatqa paidalansam, ol meniń armanymdy otaidy. Úmitterimdi ar-azap órtine órteidi.
"Jaryq kúndi kórý úshin júregimdi aramdyqqa paidalanbaimyn".
Aramdyq - ótirik aitýdan bastalady. Ókinishke orai, meniń janym jalǵan sózdiń júgin kóterer həlde emes. Onsyz da, tańym men túnim bir tilekke bailaýly. Anam men əkem - qariia kisiler. Biri - 79, biri - 63 jasqa keldi.
Olar maǵan bala shaǵymnan ótiriktiń júgin arqalar shamań joq deitin. Bireýdi aldap, bireýdi suldap, bireýdiń senimin oirandap, men qalai saýyǵam dep tilek etemin. Sizdiń aq janyńyzǵa, adamdyǵyńyzǵa júregim súisingen. Júrek súisingenin jamandyqqa atamas, Sultan aǵa!
Ózegimdegi eńseli azamat aǵam dep sanap otyryp, men sizge arsyzdyq jasasam, armandarym adyra qalatyn ózime aian. Men balalyǵymdy Ən-aǵama aittym. Jasyrmaimyn. Júregim aǵa degen adamnan syr jasyrǵym kelmeidi. Men ómirdi basqasha qabyldaityn shyǵarmyn. Adamǵa qulai senetinim,aq sezimge eretinim - qariialardyń úiretkeni. Men ómirde kóp jylaǵan adammyn. Aldaǵandar meni óte kóp. Adaldyq - adam sózinen kórinis tappasa, sol adam ómirinde qinalyp ótedi. Adaldyq - ar tynyshtyǵy. Men jarqyn kúnimdi jaqsy adamdarmen qarsy alǵym keledi! Men - əlemdi adaldyǵymmen kóremin!
Múmkin, erte bolar bul jai, múmkin... Kesh! Meniń ómirim nurlanatyn shyǵar, Nursultan aǵa! Siz jaily jii oi keshem. Bizdiń jaiymyzdan qashqaqtamaityn, múgedekterge jalǵan aiaýshylyq tanytpaityn bolmysyńyzdyń beinesi - parasatyńyzdyń biiktigi bolar?!
P.S. Men bul hattar arqyly eshkimniń aiaýshylyǵyn kóksemeimin. Bir jan balasy, sizderge jazǵan hattarymnan bir múgedek jannan qashqaqtaýdy qoiyp, ózimen teń adam syndy janyna úńilse, sol meniń jetken jetistigim. Nege jýrnalistterge hat jazam? Oǵan jaýap, əýelden jýrnalist qaýym ókilderi qorǵansyz jandar men qorǵansyz kóńilderdiń qalqany. Nege jas jýrnalistterge jazatyn sebebim, úlken belesti alǵan jýrnalist aǵalarǵa jazsam, ol kisiler meni balasyndai óbektep, qalam ustatpai tastaityny anyq. Men jazbasam, men sekildi taǵdyrlardyń muń-azabyn qaidan biledi adamdar?! Zamandastarymnyń ishinen tańdaǵan jandarǵa syr aita otyryp, óz kóńilimdi bosatyp, bir taǵdyrdyń ózgerýine septeskim keledi.
Óleńmen jazylǵan hat
(3-hat)
Sýyryp alar sózder bar,
Azaptan aýyr, qaiǵydan.
Silkip tastar muńdar bar,
Kópke sozbai janardan.
Kúise de tiliń aityp qal,
Ishińde syryń qalmasyn.
(Ózbek halyqynyń ańyzynan)
Soqyrlyq emes-aý, paqyrlyq. Kesh túsindim. Kesh bildim. Kesh oilandym. Adamnyń alaqanyna tarydai úmitti syidyryp, júrekke darytýǵa bolady eken-aý...
Bolady eken! Sultan aǵa, zaǵiptardyń əlippesimen jazylǵan hattarymda óz dittegen kisige jetedi eken. Bəri múmkin eken. Bastysy - júrek sóilesin. Júrek sóilesin! Shyndyǵynda, bul kúnderi jer betinde kimderdiń júregi sóilep júr eken?! Sóiletpeimiz ǵoi.... Júrek sóilese, ómir ǵajap bolar ma edi?!
Meniń taǵdyrlastarym jer betinde óte kóp. Bəriniń armany - jaryq dúnieni bir kórý! Men sizge bir Əlisher babamyzdyń zamanynan qalǵan ańyzdy sóileteiin.
Baǵzy zamanda, Samarqan shaharynda, Temirhannyń tusynda bir Zýhra esimdi qyz ómir súrgen desedi. El qatarly, ardaqty ata-anasymen birge, aǵaiyn-dos, kúlli tileýles jurtty qýantyp, Zýhra dúnie esigin ashypty. Ata-anasynyń kóz qýanyshy bolyp, Zýhra da búldirshin kezeńdi artqa qaldyrypty. Balalyq dəýreni de qurbylarynan aiyrmasyz ótipti. Zýhranyń jan sulýlyǵy men tən sulýlyǵy ańyz-əfsana keiipkeriniń ómirdegi beinesindei bolyp, ony kórgen jigitter ǵashyq bola beripti. Qurbylary ishtei qyzǵanyp, úlken-kishi oǵan súisinip qaraidy eken. "Samarqannyń sýyn ishken, sulý bolmai bolmas, Samarqannyń qoinynda ósken aqyn bolmai bolmas"-degen naqyl osy kezeńnen qalǵan desedi.
Dert pen azap - júiriktigi jelmen para-par. Eshkim onyń qai kúni pende basyna túserin bilmegen. Bilmeidi de. Kúnderdiń bir kúninde qyz sheshek aýrýyna shaldyǵyp, kózi kórýden qalypty. Dəl on bes jasynda. Qansha emdelip baqqanymen, emshiniń emi nətije bermepti. Jaryq dúnieni kórip júrip, bir sətte qarańǵylyq qoinyna ený - ol úshin eń úlken azap bolǵany túsinikti. Zýhra alǵashqy kúnderinde jylaǵanymen aqyr sońynda únsiz barlyǵyna kónbeske amaly joǵyn túsinipti. Sol kúnnen bastap, jadyn jattyqtyryp, ustazdarynyń aýzynan shyqqan ərbir óleń jyrdy jatqa aitýǵa mashyqtanypty. Zýhranyń arman-qiialy ər tań saiyn jyr bolyp tógile beripti, tógile beripti. Degenmen, Zýhra arýdyń jan əlemi ər kóktemde qaiǵynyń tonyna oranyp, úiden bir qadam attap shyqpai, ishqusa bolyp, tósekten bas kótermeidi eken.
Sondai bir kóktemde Samarqanǵa jol júrgen ǵulama Zýhranyń úiine túsipti. Jəne Zýhranyń tósek tartyp jatqan shaǵyna bul oqiǵa tap kelgen eken. Tanys-bilistiń sońyn ala, úi iesi qyzynyń soqyrlyqtan tósek tartyp jatqanyn, ər kelgen kóktem jany jylaitynyn aitypty. Ǵulama qyzyn kórgisi keletinin aitypty. Əkesi ruqsatyn berip, Zýhranyń qasyna ertip barypty. Ǵulama, jany qulazyp jatqan qyzdyń óne boiyn bir sholyp, "qyzym, altynym, sen tósekke tańylatyn jasta emessiń. Sendegi dert jaiyn túsinbeidi deme, sezinbeidi deme. Bilimsiz adamdar - məńgilik soqyr. Seniń həlińde tek qana sabyr kerek. Júrekti sóiletý kerek" - degen de, Zýhra basyn tósekten əzer kóterip bylai depti:
"Aq qanat quspyn aialy,
Sezimi júrektige baǵaly.
Bolmaǵan biraq shyndyǵy,
Balalyq shaǵynyń baiany.
Kóktemde jylaimyn ylǵi,
Janardy jasqa toltyryp.
Beredi sət saiyn ýaqyt jylji,
Kóktem qyz kók kóilegimen qulpyryp.
Men qalamyn qul qyzyndai,
Atym da keide qalar atalmai.
Soqyrlyqqa kóndikkenmen kózderim,
Júregime otyram əmir ete almai".
Sonda, "Sen jylama. Ómir seni kende etpepti ónerden. Seniń esimińdi Zýhra dep tegin qoimasa kerek. Pəni jalǵanda rýhyń synbasyn, qyzym. Rýhyńdy biik usta. Kókiregiń kórip tur.Tiliń sóileýde, tek kózińmen kóre almadym dep qamyǵarsyń. Kókirek soqyr bolsa, kózden ne qaiyr?"-deidi.
Jón. Ras. Kózim kórmegen bala kúnimde mende kóp qamyǵatynmyn. Ómirdiń maǵan məni joq siiaqty kórinetin. Sultan aǵa, shyn soqyr bizder deidi ǵoi adamdar?! Qatelesedi. Bizder - kókiregin kún saiyn tazartatyn, ədemi əlemniń ókilimiz! Aiarlyqty kórmeitin. Pendelikke bas qatyrmaityn. Əlemde eń qiyny - kózińmen kórgenińdi kókirek qabyldap, tildi sóilete alý. Biz estimiz, kókirek kóredi. Til sóileidi. Kóremin. Men de kóretin bolamyn. Ras, qazir oń kózimdi emdetýdemin. Em bolsa dep tileimin! Men - Asyly apamnyń aýylynan túlegen perzentpin. Men ómirde Asyly apamnyń izimen júrgim keldi. Filolog mamandyǵyn aldym. Bilesiz be?! Tilderdi úirený - meniń júrek qalaýym. Biraz syrdyń basyn qaiyrdym-aý. Kelesi hatta, Sofiia Marseldiń syrlaryn joldaimyn.
Nursultan Bilálge
(4-hat)
Kún jylasa,
Jańbyr ǵoi.
Kúń jylasa,
Taǵdyr ǵoi.
Túrik halyq əninen
"Kún jylasa, jer betindegi kók ataýly razy bolady. Kúń jylasa, eshkim qaiǵyrmaidy. Qaiǵynyń qara shekpenin kiip, ómir súrýden asqan azap joq. Aǵa, janym aryz aitatyn janǵa kóp zərý. Ómirimde óz qaiǵymnan ózgeniń qaiǵysyna kóbirek jan syzdatatyn paqyrmyn. Men hatty bos jazyp júrgenim joq. Taǵdyrlastarymnyń jaiyn tolǵaýdamyn. Ómirde syr shaǵatyn adam tabý maǵan ońaiǵa túspedi.
Hatty kóp sozbai Sofiia Marseldiń əńgimesinen úzindi keltireiin. "Ómirde kezdeisoq aiaq-qolyńyzdy zaqymdap, iaki syndyryp alsańyz, baǵzy tirligińiz ben dostaryńyzdan aiyrylyp qalasyz. Qasyńyzda januiańyz ǵana qalady. Jəne bir-eki dosyńyz ǵana. Taǵdyryńyzdaǵy azap pen qiyndyqtar ózińizge ǵana qatysty ekendigin umytpańyz. Əri taza júrek izdeýdi umytpańyz. Eshbir adam júreksiz emes, biraq júrekteriniń óz qyzmetin atqarýyn qalamaityny bolmasa. Samarqaý. Təkkappar. Ózimshil. Keide tym asqaq. Adamdardyń bəri osy atalǵan minez satylarynda júr. Ońai emes. Dos tabý. Joq. Dos túgili, júrekti adam tabýdyń ózi mehnaty mol is. Meni tósekten turǵyzǵan -jaqsylardy izdeýim. Men jai ǵana ómirimde bir óner adamymen kezdesýdi ańsadym. Jyrdyń qudireti - júrekti tolqyta alady. Men ózimdi aqyn eseptemegem. Aqyn boldym. Qalaisha? Jaqsylardy izdeýden talmadym. Iá. Alǵashynda, ataqty adam meniń sózimdi ne qylsyn degen oi boldy. Men kim? Ol kim? Əýelden, ol ekeýmizdiń əlemimiz bir eken. Pesheneme aqyndyq jazylypty. Aktermen dostasý jazylypty. Sol kezde, qolyma qalam almasam búgin əli tósekte jatar edim".
Təkkapparlarmen tildesý
(5-hat)
Təkkapparlyq - óz biiginen qulaityndardyń isi.
Rana Shaglar.
Sultan aǵa,təkápparlardyń tabanynyń salmaǵy - júk artqan ógizden aýyr-aý. Təkkápparlyqty təńir súimeidi degen maqaldy kóbimiz bilemiz ǵoi.
Ór sanamyzben paiymdai alýdamyz ba?!
Janym aýyrady. Təkkápparlardyń tar tanymyna keziksem, múgedektigimdi maǵan osylar túisindiredi.
Aldyma siia timegen paraqty berip, tolǵanysymdy jaz deitindei ómir. Sofiia Marseldiń əńgimesindegi bir jol jadymda qalypty.
Adamdardyń óresi - ər qily. Biri - keń oilanyp, taǵdyrdy túsinse, biri -taǵdyryń úshin jazǵyra qaraidy. Dertiń úshin sorly dep biledi. Sorlylyq - adamǵa adam dep qaramaý". Kóktemde bir nərseni bildim. Təkkápparlyqqa tirlik tunyp tur eken. Bilseńiz, bir adamdar kóńil terezeme muz qatyrdy.
Ol muzdy sizdiń sózińiz eritip júrgenińizdi bilesiz be?!
Kisilik - kúiinish!
Kisilik - janǵa súienish!
Kisimsý - kúrsinis,
Janǵa kúiinish.
Biiginen qulamasa ǵoi, bar adam balasy!!! Qulap jatyr kóz aldymda. Kórip júrmin. Sultan aǵa, kisimsip-kergýdi kórgenimde júrek tilinedi eken. Sizdi oiladym. Kisiligińizge bas idim.
Topanbai Meiirhan Meirambekuly – jas aqyn. 1994 jyly dúniege kelgen. Ońtústik Qazaqstan oblysynyń týmasy. Óleń jazýdy jeti jasynan bastaǵan ol kóńildegisin erkin jetkizedi. Respýblikalyq «Sharapat» shyǵarmashyl jastar baiqaýynyń bas júlde iegeri. Týǵaly kóz janarynyń nashar kórýi men sal dertine shaldyqqan. Óleńdi zaǵip álippesimen jazady.
