Ras, bul buıryqtyń mátinin keńsedegi bireýler daıarlady. Biraq mınıstr myrza nemenege qol qoıyp jatqanyn qaraýy, bilýi kerek qoı! Qazir oılap otyrmyn – buıryq oryssha mátinde bolsa shuqshıyp qarar edi-aý. «Qazaqsha mátin kimge kerek» dedi me eken... Bul psıhologıa tek Mádenıet mınıstrinde ǵana emes, basshy toptaǵy talaı janda bar.
Ony estip te, kórip te júrmiz. Ókinishke qaraı, osydan biraz buryn ǵalym, aıtysker aqyn Amanjol Áltaevtiń osy taqyryptardaǵy birneshe kitabynyń Tusaýkeser – talqylaýynda boldym. Sózdiń reti kelip, ózim tereń zerttep júrgen, ár aıtqanyn jattap júrgen Amanjoldyń kitaptarynan myna bir eki-úsh mysaldy keltirdim. Asanqaıǵy:
– Qymyz iship qyzaryp,
Mastanyp-qyzyp, terleısiń,
Ózińnen basqa han joqtaı,
Eleýrep nege sóıleısiń?!»,
Shal aqyn:
– Toptaǵy baı, toptaǵy bı bolsań da,
Qolyńnan mal ketken soń kelmes kúıiń!
Buqar jyraý:
– Batpaqty saıǵa sý tússe,atyń aryp kelgende – ótkel bermes keshýge,
Qaıyrsyz ıtke mal bitse,ańqań quryp kelgende - saýmal bermes ishýge!
Osy úsh mysalǵa óz tarapymnan Maılyqojanyń:
– Jaqynnan kúder úzgender – týysyn uryp jat qylar,
Jylqydan kúder úzgender – bıesin satyp, at qylar! – degen jolyn qostym da keshke jınalǵan kópshilikke «Bizdiń altynnan da ardaqty abyzdarymyzdyń álemniń bar baılyǵynan da baǵaly osyndaı shýmaqtaryn oqı, túsine, túısine almaıtyn, osy shýmaqtardyń uly maǵynasyn júrek-qan tamyrlary arqyly ótkize almaıtyn elimizdegi basshy qyzmettegi jandar tutastaı qazaq qoǵamyn qalaı basqara alady osy?!» – dep kúıindim. Búgingi kúıik sodan kem emes.
...Qudaı-aý, Ana tilden aırylsa – Qazaq qaıtyp kún kórer?!!
Nesip Júnisbaev, pýblısıs
(avtordyń Feısbýktaǵy paraqshasynan alyndy)
