[caption id="attachment_21532" align="alignleft" width="189"]
Topanbı Meıirhan Meırambekuly[/caption]
"Sizdegi úmittiń shoǵyn kim úrler?..." Úrlegen edi... Úrleıtin edi... Adamnyń úmit oty - bir ǵana yqylas sózden laýlaýy múmkin... Sol bir ǵana sózden sónýi de múmkin... Ázirbaıjan halqynda, «İzdesem-adassam, tapsam-joǵaltsam, ańsasam-jylasam, turam dep qulasam"dep tizbekteletin halyq áni bar. Ol halyq áni -"Úmit shyraq" atalady.
Úmitterime úki taqqan shaqtar baladaı qýandym. Taǵdyrdyń jan syzdatar syzyna qınalmadym. Shydadym. Shydaýym tıis dep bildim.
«Adymdar jasalar, Arymdy qalqan qyp...»
Alǵashqy adym jolyndaǵy mehnattardy jeńe bilý - ózim úshin kerek boldy. Ózim úshin... Men hattardy tek ózim úshin jazdym. Ózim úshin ǵana. Eshkimge muńymdy aıtyp, bir jannyń júregine salmaq salǵym kelmegen. Ondaı oı múldem sanamda bolmapty.
Adymdardy men aıaqpen emes, júrekpen jasaımyn.
Ol sátti bolyp jatyr dep aıta almaımyn. Sebebi, adymym áli de shala.
"Qarańǵydan- jaryqqa talpynamyn sát saıyn"
Soqyrlyqtyń qasireti - álemdi kóre almaý deıtinder qatelesedi. Men eshqashan ol úshin qaıǵy shekpeppin. Men qaıǵy shegemin - meniń kózim bola otyryp, meniń syrtymnan is qylǵanynda.
Búgingi derttenýimniń sebebiniń tórkini de osynda. Nege?! Men - mazasyz pende emespin. Men - jumystaǵy adamdardy jónsiz mazalaǵym da kelmeıdi. Meni solaı etip kórsetkisi keledi. Aıaýshylyq pen adamdyq - bir-birine qarsy uǵymdar. Men adamdarǵa adamdyǵymmen jaqyndaǵym keledi. Aıaýshylyqty ómir tanytpaǵanynda, adam tanytady dep oılamaımyn. Men Ashyk Veıseldeı ómir súrgim keledi!!! Ashyǵyn aıtqanda, sol adamnyń barlyǵyna táýbá etip ómir súrgim keledi. Únin estip, alǵa bir mıllımetr bolsa da jyljyǵym keledi. Meniń asyldarym júregimde ǵumyr keshedi. Men barlyǵynan keshirim suraımyn. Men eshkimnen aıaýshylyq kútpeımin. Tek - adamdyq. Ázirbaıjandyq biraz aqyndar keshe-búgin jaıymdy surap jatyr. Razy boldym. Meniń aıtpaǵym, bir ún bar - sanańnyń tórinde turatyn, bir ún bar -júregiń de jyr bolyp tunatyn. Kúnniń jylýyna jylynǵandaı jylynatyn. Júregiń ún tazalyǵyna bir sát jýynatyn. Ondaı ún az. Ondaı ún egesin tabý - qarańǵy túnde ıneni izdeý. Men óz taǵdyrymnan túsingenim, úndi súıýdiń óz qýanyshy men qaıǵysyna tótep bere bilý kerek eken. Jer sharynda men sıaqtylar qanshama?...
Men ázer tapqan edim... Men úshin ol jannyń úni - men úshin men bilmegen, kórmegen ǵalam-tyn. Janar alaýy laýlap turǵan jandar bul sózimdi uǵa qoıýy eki talaı.
Uqpaıdy da. Uǵýǵa kúshteri jetpeıdi. Ol ún-tylsym ún! Ol ún - tunyq ún! Bul meniń basymdaǵy jaı ǵana emes, Ázirbaıjan elinde de ózi ómirinde kórmeı, tanymaı, bir adam jaıly eki kitap jazǵan Zeıneb Rasýlqyzyn jaqsy bilemin.
Biz ne úshin tyrmysamyz? Biz - ún arqyly kórgimiz keledi! Ońaı emes. Ol únniń ıesi - saǵan esh týys bolmaýy múmkin. Júregińe biraq eń jaqyn adam! Men óz taǵdyrlastarymnyń ómir jolyn únemi qarap otyramyn. Alys-jaqyndaǵy.
Reseıde Dına Gýrskaıa esimdi ánshi bar. Sol ánshiniń jetistigi adamdarǵa únniń baqyt ekenin uqtyrdy. Maǵan kórmeı syr aıtý, jaqyn dep sanaý - mendik júrekte uzaq júretin proses.
Zeıneb aqyn jaı ǵana munaıshy jigittiń únin kezdeısoq radıodan estip qalǵanynan ómir bıigine hám óleń bıigine shyqty.
Keıbir adam oılaýy múmkin... Qıalılar dep. Óz qasynan nege jaqyn izdemeıdi dep. Árıne. Men de dál osylaı bolǵanyn qalamas edim. Bilmeımiz. Biz rasymen bilmeımiz. Kimniń úni bizge janymyzǵa etene jaqyn bolaryn.
Biz tańdaı almaımyz. Men munaıshynyń únindegi áýendi tyńdaǵan joqpyn. Biraq... Eki tom kitap bolǵanyna qaraǵanda osal adam emes.
Men túsinemin. Men uǵynamyn. Ún úshin - jylaýdyń aýyrlyǵyn. Qınalystyń eń aýyry - baǵalaǵan adam bir sátte joq bolýy. Senim men sezim taıtalasynda júrek japa shegedi.
Álem úshin - bizdiń muńymyzdan kúrdeli nárse kóp. Adam úshin - muńymyzdyń quny joq.
Sózimizdiń baıybyna barar adam taǵy joq. Nelikten? Saýalǵa sanam shyrmaldy. Men Zeıneb aqyndy baqytty aqyn dep bilemin. Al maǵan kelsek, bári kúrdeli.
Meniń de qorjynyma úńilseńiz, eki júz týyndy jazdym. Bir adam haqynda. Seksen segiz aýdarma, eki áńgime, 25 monolog, qalǵany - óleńder. Az eńbek emes. Az dúnıe emes. Qanshama yqylas, qanshama kúsh, qanshama tolǵanys... Bul jerde aıtqym kelgeni, Zeıneb aqyndaı men ol adamdy kórgim keletin. Týǵandarymnan soń sol adamdy kórsem deıtinmin. Júrek syzdaıdy. Janarymnan suhbat bastalǵaly jas tynbady. Úzilis jasaýǵa májbúr etkenim de sondyqtan.
"Adamdar meni tolassyz aıyptap, úmit gúlderimdi soldyrdy"
Siz maǵan renishtisiz be deısiz? Kimge? Árıne, men renjı almaımyn. Meniń yqylasym taza. Júregim taza. Meniń yqylas atty kópirim bar, órteýden adamdar qajymaıtyn. Meniń asyldarym - meniń qymbattylarym!!!
Mendegi kiná - qasań muńymnyń aýyrlyǵy bolar... Muńymmen ózim baıqamaı aýyrtpalyq artqan bolarmyn. Týǵan topyraǵymda jalǵyzdyq sezinemin dep oılamappyn.
Meni jıi aıyptaıdy. Jıi jazǵyrady. Meniń jazbaǵan dúnıem úshin jek kóredi. Men azap shegemin. Adamdar sol meniń syrtymnan jasalǵan isterge bola menen qol úzedi. Men adamdardy joǵaltamyn. Búgingi qoǵamda múgedekterden qashqaqtaý - bar nárse. Aýyzben birgemiz deý ońaı. Alaıda, ispen dáleldeý qıyndaý. Meniń atymnan talaı dúnıe jasalyndy. Sengishpin. Jan álemim náziktik degendi tý etken. Men jasamaǵan dúnıeler úshin talaı ret jaýap berdim. Sol dúnıeler meni jáne shyǵarmashylyǵymdy kúıretti. Maǵan adamdardan myń ese saqtanýdy da sol úıretti. Árıne, qasymdaǵy adamdardan. Bul jerde, bir nárseni aıtaıyn. Iaǵnı, meniń tarapym bolyp sanalatyn jaqtan, meniń qatysýymsyz bolǵan dúnıelerdiń aýyrtpalyǵyn tartýdamyn.
"Ún bolmasa, óleń jazý múmkin be?!"
Án men sóz meni jetektep keledi. Men solar arqyly ómir súrip kelemin.
Óleńniń ózi únnen qanattanady. Keıde óleńmen jaqyn taýyp, jan álemimdi sergitýge qorqamyn. Joǵaltýdan... Janymdy muń azapqa qaldyrýdan... Men osy kezge deıin úsh adamdy joǵalttym.
Budan keıingi jaılarǵa shydaı alam ba?! Meniń sizge suhbatqa kelisken sebebim, bir nárseni aıtý boldy. Braıl álippesimen óleń jazý - ońaı nárse emes. Saýsaqtardy jumysqa jegip, júrek sózi men sana qalaýyn jazý.
Jalpy, úndi júregime sińirý - bir kúnniń jumysy emes.
Maǵan renishti jandarǵa aǵymnan aqtarylǵym keldi. Men - únnen basqa adamnan eshteńe kútpeımin. Jyly sózdiń de qajeti shamaly.
Men jazyp kelemin. Ómirdi únmen. Ózim jaqsy kóretin únmen. Bul -baqyt!!! Jaratqannyń syıy dep bilemin. Báriniń rettelgenin kútemin. Túsinistik ornaıdy dep bilemin. Keshirim suraımyn. Men eshkimdi júregimnen syzyp, óshirýge úırenbeppin.
Jaqsylarmen ómir jarqyn!!! Ómir - áýen. Ómir - jyr. Taǵdyrlastarymnyń basynan osyndaı jaǵdaılar jıi ótedi. Meniń de basymda bolýy - zańdy nárse. Adamdardan bir ǵana ótinish, bizdi de túsinińizdershi!!! Jaı ǵana túsinińizder!!!
Suhbattasqan: Begým Safarqyzy.
Aýdarǵan: Bota Jumadilqyzy.
