[caption id="attachment_21532" align="alignleft" width="189"]
"Sizdegi úmittiń shoǵyn kim úrler?..." Úrlegen edi... Úrleitin edi... Adamnyń úmit oty - bir ǵana yqylas sózden laýlaýy múmkin... Sol bir ǵana sózden sónýi de múmkin... Əzirbaijan halqynda, «Izdesem-adassam, tapsam-joǵaltsam, ańsasam-jylasam, turam dep qulasam"dep tizbekteletin halyq əni bar. Ol halyq əni -"Úmit shyraq" atalady.
Úmitterime úki taqqan shaqtar baladai qýandym. Taǵdyrdyń jan syzdatar syzyna qinalmadym. Shydadym. Shydaýym tiis dep bildim.
«Adymdar jasalar, Arymdy qalqan qyp...»
Alǵashqy adym jolyndaǵy mehnattardy jeńe bilý - ózim úshin kerek boldy. Ózim úshin... Men hattardy tek ózim úshin jazdym. Ózim úshin ǵana. Eshkimge muńymdy aityp, bir jannyń júregine salmaq salǵym kelmegen. Ondai oi múldem sanamda bolmapty.
Adymdardy men aiaqpen emes, júrekpen jasaimyn.
Ol sətti bolyp jatyr dep aita almaimyn. Sebebi, adymym əli de shala.
"Qarańǵydan- jaryqqa talpynamyn sət saiyn"
Soqyrlyqtyń qasireti - əlemdi kóre almaý deitinder qatelesedi. Men eshqashan ol úshin qaiǵy shekpeppin. Men qaiǵy shegemin - meniń kózim bola otyryp, meniń syrtymnan is qylǵanynda.
Búgingi derttenýimniń sebebiniń tórkini de osynda. Nege?! Men - mazasyz pende emespin. Men - jumystaǵy adamdardy jónsiz mazalaǵym da kelmeidi. Meni solai etip kórsetkisi keledi. Aiaýshylyq pen adamdyq - bir-birine qarsy uǵymdar. Men adamdarǵa adamdyǵymmen jaqyndaǵym keledi. Aiaýshylyqty ómir tanytpaǵanynda, adam tanytady dep oilamaimyn. Men Ashyk Veiseldei ómir súrgim keledi!!! Ashyǵyn aitqanda, sol adamnyń barlyǵyna təýbə etip ómir súrgim keledi. Únin estip, alǵa bir millimetr bolsa da jyljyǵym keledi. Meniń asyldarym júregimde ǵumyr keshedi. Men barlyǵynan keshirim suraimyn. Men eshkimnen aiaýshylyq kútpeimin. Tek - adamdyq. Əzirbaijandyq biraz aqyndar keshe-búgin jaiymdy surap jatyr. Razy boldym. Meniń aitpaǵym, bir ún bar - sanańnyń tórinde turatyn, bir ún bar -júregiń de jyr bolyp tunatyn. Kúnniń jylýyna jylynǵandai jylynatyn. Júregiń ún tazalyǵyna bir sət jýynatyn. Ondai ún az. Ondai ún egesin tabý - qarańǵy túnde ineni izdeý. Men óz taǵdyrymnan túsingenim, úndi súiýdiń óz qýanyshy men qaiǵysyna tótep bere bilý kerek eken. Jer sharynda men siiaqtylar qanshama?...
Men əzer tapqan edim... Men úshin ol jannyń úni - men úshin men bilmegen, kórmegen ǵalam-tyn. Janar alaýy laýlap turǵan jandar bul sózimdi uǵa qoiýy eki talai.
Uqpaidy da. Uǵýǵa kúshteri jetpeidi. Ol ún-tylsym ún! Ol ún - tunyq ún! Bul meniń basymdaǵy jai ǵana emes, Əzirbaijan elinde de ózi ómirinde kórmei, tanymai, bir adam jaily eki kitap jazǵan Zeineb Rasýlqyzyn jaqsy bilemin.
Biz ne úshin tyrmysamyz? Biz - ún arqyly kórgimiz keledi! Ońai emes. Ol únniń iesi - saǵan esh týys bolmaýy múmkin. Júregińe biraq eń jaqyn adam! Men óz taǵdyrlastarymnyń ómir jolyn únemi qarap otyramyn. Alys-jaqyndaǵy.
Reseide Dina Gýrtskaia esimdi ənshi bar. Sol ənshiniń jetistigi adamdarǵa únniń baqyt ekenin uqtyrdy. Maǵan kórmei syr aitý, jaqyn dep sanaý - mendik júrekte uzaq júretin protsess.
Zeineb aqyn jai ǵana munaishy jigittiń únin kezdeisoq radiodan estip qalǵanynan ómir biigine həm óleń biigine shyqty.
Keibir adam oilaýy múmkin... Qiialilar dep. Óz qasynan nege jaqyn izdemeidi dep. Ərine. Men de dəl osylai bolǵanyn qalamas edim. Bilmeimiz. Biz rasymen bilmeimiz. Kimniń úni bizge janymyzǵa etene jaqyn bolaryn.
Biz tańdai almaimyz. Men munaishynyń únindegi əýendi tyńdaǵan joqpyn. Biraq... Eki tom kitap bolǵanyna qaraǵanda osal adam emes.
Men túsinemin. Men uǵynamyn. Ún úshin - jylaýdyń aýyrlyǵyn. Qinalystyń eń aýyry - baǵalaǵan adam bir sətte joq bolýy. Senim men sezim taitalasynda júrek japa shegedi.
Əlem úshin - bizdiń muńymyzdan kúrdeli nərse kóp. Adam úshin - muńymyzdyń quny joq.
Sózimizdiń baiybyna barar adam taǵy joq. Nelikten? Saýalǵa sanam shyrmaldy. Men Zeineb aqyndy baqytty aqyn dep bilemin. Al maǵan kelsek, bəri kúrdeli.
Meniń de qorjynyma úńilseńiz, eki júz týyndy jazdym. Bir adam haqynda. Seksen segiz aýdarma, eki əńgime, 25 monolog, qalǵany - óleńder. Az eńbek emes. Az dúnie emes. Qanshama yqylas, qanshama kúsh, qanshama tolǵanys... Bul jerde aitqym kelgeni, Zeineb aqyndai men ol adamdy kórgim keletin. Týǵandarymnan soń sol adamdy kórsem deitinmin. Júrek syzdaidy. Janarymnan suhbat bastalǵaly jas tynbady. Úzilis jasaýǵa məjbúr etkenim de sondyqtan.
"Adamdar meni tolassyz aiyptap, úmit gúlderimdi soldyrdy"
Siz maǵan renishtisiz be deisiz? Kimge? Ərine, men renji almaimyn. Meniń yqylasym taza. Júregim taza. Meniń yqylas atty kópirim bar, órteýden adamdar qajymaityn. Meniń asyldarym - meniń qymbattylarym!!!
Mendegi kinə - qasań muńymnyń aýyrlyǵy bolar... Muńymmen ózim baiqamai aýyrtpalyq artqan bolarmyn. Týǵan topyraǵymda jalǵyzdyq sezinemin dep oilamappyn.
Meni jii aiyptaidy. Jii jazǵyrady. Meniń jazbaǵan dúniem úshin jek kóredi. Men azap shegemin. Adamdar sol meniń syrtymnan jasalǵan isterge bola menen qol úzedi. Men adamdardy joǵaltamyn. Búgingi qoǵamda múgedekterden qashqaqtaý - bar nərse. Aýyzben birgemiz deý ońai. Alaida, ispen dəleldeý qiyndaý. Meniń atymnan talai dúnie jasalyndy. Sengishpin. Jan əlemim nəziktik degendi tý etken. Men jasamaǵan dúnieler úshin talai ret jaýap berdim. Sol dúnieler meni jəne shyǵarmashylyǵymdy kúiretti. Maǵan adamdardan myń ese saqtanýdy da sol úiretti. Ərine, qasymdaǵy adamdardan. Bul jerde, bir nərseni aitaiyn. Iaǵni, meniń tarapym bolyp sanalatyn jaqtan, meniń qatysýymsyz bolǵan dúnielerdiń aýyrtpalyǵyn tartýdamyn.
"Ún bolmasa, óleń jazý múmkin be?!"
Ən men sóz meni jetektep keledi. Men solar arqyly ómir súrip kelemin.
Óleńniń ózi únnen qanattanady. Keide óleńmen jaqyn taýyp, jan əlemimdi sergitýge qorqamyn. Joǵaltýdan... Janymdy muń azapqa qaldyrýdan... Men osy kezge deiin úsh adamdy joǵalttym.
Budan keiingi jailarǵa shydai alam ba?! Meniń sizge suhbatqa kelisken sebebim, bir nərseni aitý boldy. Brail əlippesimen óleń jazý - ońai nərse emes. Saýsaqtardy jumysqa jegip, júrek sózi men sana qalaýyn jazý.
Jalpy, úndi júregime sińirý - bir kúnniń jumysy emes.
Maǵan renishti jandarǵa aǵymnan aqtarylǵym keldi. Men - únnen basqa adamnan eshteńe kútpeimin. Jyly sózdiń de qajeti shamaly.
Men jazyp kelemin. Ómirdi únmen. Ózim jaqsy kóretin únmen. Bul -baqyt!!! Jaratqannyń syiy dep bilemin. Bəriniń rettelgenin kútemin. Túsinistik ornaidy dep bilemin. Keshirim suraimyn. Men eshkimdi júregimnen syzyp, óshirýge úirenbeppin.
Jaqsylarmen ómir jarqyn!!! Ómir - əýen. Ómir - jyr. Taǵdyrlastarymnyń basynan osyndai jaǵdailar jii ótedi. Meniń de basymda bolýy - zańdy nərse. Adamdardan bir ǵana ótinish, bizdi de túsinińizdershi!!! Jai ǵana túsinińizder!!!
Suhbattasqan: Begým Safarqyzy.
Aýdarǵan: Bota Jumadilqyzy.
