- Aıtaıyn: 25 jyl boıy jylmıyp otyrǵan búgingi bılikke! Birde-bir máseleni halyqtyń qalaýyna qaraı sheshpegen, halyqpen sóz júzinde aqyl qosyp, is júzinde: «Tilińdi aıaıyn ba, sóıleı ber!» dep syrt aınalatyn bul bılikke eshqashan sengen emespin, senbeımin de!
Ǵabbas QABYSHULY, jazýshy
Eki ǵana mysal. Birinshisi - el konstıtýsıasyna «memlekettik tili – qazaq tili» dep jazyp qoıyp, biraq sol tildi orys tiline qosaqtap, Qojanasyrdyń «áláýláıim bitse, háláýláıim bar» degeninshe, tórge shyǵarmaı kele jatqanyna 25 jyl ma? 25 jyl! Nemese, qazirde bir qulaǵy basýly, bir kózi jumýly komısıasyna qaqpaqyldatyp otyrǵan Jer máselesi de halyqtyń múddesine saı sheshilmeıdi. Bul da - taýsylmaıtyn «jyr».
«...Búırekten sıraq shyǵarý» hanǵa da ońaı, qulǵa da ońaı. Álimsaqtan osylaı. Qınalyp qolmen jasamaıtyn, qyryq buralar qyzyl tilmen jasaı salatyn «jańalyq» ataýlynyń nesi qıyn bolsyn! Ondaıda oılanyp áýrege túsý de – artyq. «Áı!» dep birdeńeńdi aıta sal – «áý!» dep ilip áketer áýleki-jandaıshaptar aldy-artymyzdy orap júrgen joq pa, olar: «O, jańalyq! Jańalyq!?» dep keńirdegi kúıip kete jazdaǵansha aıqaılap, «mártebeńdi» úkilep qalýǵa tyrashtanady. Bul tanys kórinisti meniń kóz aldyma taǵy bir ákelgen jáıt: – «Qazaqstannyń Halyq kongresi» partıasynyń qazaq jerin Qazaqstannyń halyqtaryna satý qajettigi týraly uran tastap, qol jıyp jatqan qarbalasy. Anda-sanda oryndy-orynsyz áldeneni aıtyp qalatyn bul partıanyń, onyń tóraǵasy Oljas Súleımenovtiń (Bizdiń bılik qaı máselede shı shyǵara qalsa, Oljas Súleımenov qosyla ketýdi sol kezden-aq bastaǵan eken ǵoı!) bul jolǵy «tapqyrlyǵyna» da tańdanbaý qıyn. Oý, jerińdi sattyń, – kimiń aldy? Qazaǵyń ba? Qaı qazaǵyń? Qazaqstanda maıǵa bógip júrgen júz kisi bolsa, sonyń bireýi ǵana qazaq. Qazaq jeriniń ústindegi ashyq altyny men kúmisin, kómiri men munaıyn qybyn taýyp qylǵytýshy paıdakúnemder endi jerimizdi satyp alyp, jalǵa alyp, astyndaǵy baılyǵymyzdy ólip-tirilip qoparyp, kóshirip áketsin be? Senderge keregi sol ma? Álde ózderiń sybyrlasyp bólisip, ıemdenip qoıǵan jerlerden ózge «kereksiz» terıtorıalardy kim alsa, e, ala bersin degen aram oılaryń bar ma? Osydan tórt kún buryn baspasóz maǵlumatynda bizde qazirgi kezde 600.000 jumyssyz bar delindi. Bul – úkimettiń resmı tirkeýinen ótkenderdiń sany. Al bılik qańyratqan aýyl-seloda tirkeýsiz júrgender qansha eken? Sol jumyssyzdar, eger jerimizdi satar qaýly shyǵarsańdar, Qazaqstandy tespeı soryp júrgen anaý mashkevıchter men ıbragımovterge qulaqkesti qul bolmaǵanda kim bolady? Ata-babasynan qalǵan jerinde tirlik etip kele jatqan búgingi qazaq erteń jerimen birge satylyp kete barmasyna kim kepil?!. «Jer satylsyn!» degen jetesizdik pıǵyldy quptaýǵa bolmaıdy!».
Táýelsiz «Soldat» gazetinde 2000 jyly shyqqan «Jerimizdi satsaq, - jetisermiz!» dep atalǵan maqalamda osylaı dep jazyppyn (muraǵatymda saqtaýly eken).
«...Jerdi jekemenshikke satý sybys bolyp estile bastasymen bizdiń jazýshylar qaýymy elden buryn alańdady, tiksindi. Al sybys shyndyqqa aınalysymen ister isine kiristi de. Qazaq jeriniń ǵasyrlar boıǵy qasiretin buryn da zerttegen, onyń tumshalanyp tastalǵan qupıalaryn ashýdyń tásilin tapqan jazýshy Sapabek aǵa ÁSİPOV basshy bolyp, basqamyz qosshy bolyp, Jazýshylar odaǵymyzda úlken jıyn jasalyp, «Jer taǵdyry» dep atalǵan komısıa quryldy. Jıynda nebir jalyndy sóz sóılenip, Ókimet pen Úkimetke hat ta joldandy. Hat mazmuny – «Jerdi satýǵa bolmaıdy!»
Komısıa jer máselesiniń «pisýine» qaraı belgilengen merzimde jınalys shaqyryp, pikir alysý ótkizip turdy. Qalamgerlerdiń kóbi alǵan betten, aıtqan sózden qaıtpady. Onyń esesine joǵary jaqtyń jerdi memleket menshiginde qaldyrmaý, jekemenshikke satý pıǵyly kúsheıe tústi. Soǵan zyǵyrdany qaınaǵan Sapekeń parlamenttiń bıik minberinen sóıleýdi, jerdi satý degen sózdi toqtattyrýdy nıet etti. Qalamgerler quptady. Bárimiz de parlamenttiń qoldaıtynyna sendik. Óıtkeni jerdi qorǵaý kerektigin aıtý da, jazý da jetkilikti bolǵan, onyń barlyǵy depýtattarymyzdyń qulaǵyna jetti, kókeılerine qondy dep bildik. Sapekeń Astanaǵa jol tartyp, bıik minberge shyqty, bizdiń talap-tilekterimizdi artyǵymen baıandap berdi. Halyq qalaýlylarynyń birazy ashyq maquldady. Ataqty, aýzy ýáli aqyn-jazýshy depýtattarymyzdyń qaısybiri: «Jer – Anamyz! Jerdi satqanymyz –Anamyzdy satqanymyz!» dep batyl sóıledi de... parlament jerdi satýdy maquldaǵan uıǵarym jasady, oǵan álgi ataqtylar da «ánsheıinde aýyz jappaı, toı degende óleń tappaı», qol qoıyp shyǵa berdi!
Jigerimiz qum boldy.
Komısıada qarsylyqty jalǵastyrar kúsh qalmady. Nege ekenin bir qudaı biledi, kópshilik bıliktiń yǵyna birte-birte jyǵylyp, Sapekeńniń janynda úsh jazýshy ǵana qala berdik. Jáne bir túsiniksiz jáıt: Jazýshylar odaǵynda komısıa qurylyp, ádebı gazet arqyly kópshilik qulaǵdar etilip, eldiń prezıdentine ashyq hat jazylyp, maqalalar jarıalanyp, radıotelearnalar arqyly sóz sóılenip, jerdi satylýdan saqtap qalý úshin kúsh biriktirýdi ótinsek te, bılik qyńq etpedi... Jańa premer-mınıstr Karım Masımov osydan biraz ýaqyt buryn Almatyda boldy da, munda jerdi satý durys júrgizilmegenin, óıtip satylǵan jerdi memleket menshigine qaıtaryp alý qajettigin aıtyp ketti. Ol ne degen sóz? Ol – bıliktiń qoıyn-qonyshynan shyqqan baılar gektarlap satyp alǵan jeriniń toqymdaıyn da qaıtarmaıdy, sony zańdastyryp alatyn bolady, al taýqymetti qarapaıym halyq tartady degendik».
Táýelsiz «Qazaqstan» gazetinde 2006-jyly shyqqan «Sabaqtas eki másele» degen maqalamda osylaı dep jazyppyn.
Keıingi jyldary da bul oılarymdy órbitip aıttym, jazdym, alaıda ne estigen qulaq, oqyǵan kóz bolmady. Iaǵnı jerdi satý bastalǵaly 16 jyl da, oǵan jeke adamdardyń, ujymdardyń, búkil halyqtyń qarsy bolyp kele jatqanyna da, sondaǵy bıliktiń top jazbaı bedireıip otyrǵanyna da 16 jyl. Osyndaı jaǵdaıda negizi jaltaqtardan quralǵan anaý komısıa jerdi satý, jalǵa berý jóninde túrli-túrli tásilimen astarlanǵan qaýly qabyldaıdy da, halyq: «qaraımyn qaraıǵanǵa, mal ma eken dep» degen qaýqarsyz kúıinde qala beredi. Qaıran halyq!..
derekkóz: Abai.kz
