- Aitaiyn: 25 jyl boiy jylmiyp otyrǵan búgingi bilikke! Birde-bir máseleni halyqtyń qalaýyna qarai sheshpegen, halyqpen sóz júzinde aqyl qosyp, is júzinde: «Tilińdi aiaiyn ba, sóilei ber!» dep syrt ainalatyn bul bilikke eshqashan sengen emespin, senbeimin de!
Ǵabbas QABYShULY, jazýshy
Eki ǵana mysal. Birinshisi - el konstitýtsiiasyna «memlekettik tili – qazaq tili» dep jazyp qoiyp, biraq sol tildi orys tiline qosaqtap, Qojanasyrdyń «áláýláiim bitse, háláýláiim bar» degeninshe, tórge shyǵarmai kele jatqanyna 25 jyl ma? 25 jyl! Nemese, qazirde bir qulaǵy basýly, bir kózi jumýly komissiiasyna qaqpaqyldatyp otyrǵan Jer máselesi de halyqtyń múddesine sai sheshilmeidi. Bul da - taýsylmaityn «jyr».
«...Búirekten siraq shyǵarý» hanǵa da ońai, qulǵa da ońai. Álimsaqtan osylai. Qinalyp qolmen jasamaityn, qyryq buralar qyzyl tilmen jasai salatyn «jańalyq» ataýlynyń nesi qiyn bolsyn! Ondaida oilanyp áýrege túsý de – artyq. «Ái!» dep birdeńeńdi aita sal – «áý!» dep ilip áketer áýleki-jandaishaptar aldy-artymyzdy orap júrgen joq pa, olar: «O, jańalyq! Jańalyq!?» dep keńirdegi kúiip kete jazdaǵansha aiqailap, «mártebeńdi» úkilep qalýǵa tyrashtanady. Bul tanys kórinisti meniń kóz aldyma taǵy bir ákelgen jáit: – «Qazaqstannyń Halyq kongresi» partiiasynyń qazaq jerin Qazaqstannyń halyqtaryna satý qajettigi týraly uran tastap, qol jiyp jatqan qarbalasy. Anda-sanda oryndy-orynsyz áldeneni aityp qalatyn bul partiianyń, onyń tóraǵasy Oljas Súleimenovtiń (Bizdiń bilik qai máselede shi shyǵara qalsa, Oljas Súleimenov qosyla ketýdi sol kezden-aq bastaǵan eken ǵoi!) bul jolǵy «tapqyrlyǵyna» da tańdanbaý qiyn. Oý, jerińdi sattyń, – kimiń aldy? Qazaǵyń ba? Qai qazaǵyń? Qazaqstanda maiǵa bógip júrgen júz kisi bolsa, sonyń bireýi ǵana qazaq. Qazaq jeriniń ústindegi ashyq altyny men kúmisin, kómiri men munaiyn qybyn taýyp qylǵytýshy paidakúnemder endi jerimizdi satyp alyp, jalǵa alyp, astyndaǵy bailyǵymyzdy ólip-tirilip qoparyp, kóshirip áketsin be? Senderge keregi sol ma? Álde ózderiń sybyrlasyp bólisip, iemdenip qoiǵan jerlerden ózge «kereksiz» territoriialardy kim alsa, e, ala bersin degen aram oilaryń bar ma? Osydan tórt kún buryn baspasóz maǵlumatynda bizde qazirgi kezde 600.000 jumyssyz bar delindi. Bul – úkimettiń resmi tirkeýinen ótkenderdiń sany. Al bilik qańyratqan aýyl-seloda tirkeýsiz júrgender qansha eken? Sol jumyssyzdar, eger jerimizdi satar qaýly shyǵarsańdar, Qazaqstandy tespei soryp júrgen anaý mashkevichter men ibragimovterge qulaqkesti qul bolmaǵanda kim bolady? Ata-babasynan qalǵan jerinde tirlik etip kele jatqan búgingi qazaq erteń jerimen birge satylyp kete barmasyna kim kepil?!. «Jer satylsyn!» degen jetesizdik piǵyldy quptaýǵa bolmaidy!».
Táýelsiz «Soldat» gazetinde 2000 jyly shyqqan «Jerimizdi satsaq, - jetisermiz!» dep atalǵan maqalamda osylai dep jazyppyn (muraǵatymda saqtaýly eken).
«...Jerdi jekemenshikke satý sybys bolyp estile bastasymen bizdiń jazýshylar qaýymy elden buryn alańdady, tiksindi. Al sybys shyndyqqa ainalysymen ister isine kiristi de. Qazaq jeriniń ǵasyrlar boiǵy qasiretin buryn da zerttegen, onyń tumshalanyp tastalǵan qupiialaryn ashýdyń tásilin tapqan jazýshy Sapabek aǵa ÁSIPOV basshy bolyp, basqamyz qosshy bolyp, Jazýshylar odaǵymyzda úlken jiyn jasalyp, «Jer taǵdyry» dep atalǵan komissiia quryldy. Jiynda nebir jalyndy sóz sóilenip, Ókimet pen Úkimetke hat ta joldandy. Hat mazmuny – «Jerdi satýǵa bolmaidy!»
Komissiia jer máselesiniń «pisýine» qarai belgilengen merzimde jinalys shaqyryp, pikir alysý ótkizip turdy. Qalamgerlerdiń kóbi alǵan betten, aitqan sózden qaitpady. Onyń esesine joǵary jaqtyń jerdi memleket menshiginde qaldyrmaý, jekemenshikke satý piǵyly kúsheie tústi. Soǵan zyǵyrdany qainaǵan Sapekeń parlamenttiń biik minberinen sóileýdi, jerdi satý degen sózdi toqtattyrýdy niet etti. Qalamgerler quptady. Bárimiz de parlamenttiń qoldaitynyna sendik. Óitkeni jerdi qorǵaý kerektigin aitý da, jazý da jetkilikti bolǵan, onyń barlyǵy depýtattarymyzdyń qulaǵyna jetti, kókeilerine qondy dep bildik. Sapekeń Astanaǵa jol tartyp, biik minberge shyqty, bizdiń talap-tilekterimizdi artyǵymen baiandap berdi. Halyq qalaýlylarynyń birazy ashyq maquldady. Ataqty, aýzy ýáli aqyn-jazýshy depýtattarymyzdyń qaisybiri: «Jer – Anamyz! Jerdi satqanymyz –Anamyzdy satqanymyz!» dep batyl sóiledi de... parlament jerdi satýdy maquldaǵan uiǵarym jasady, oǵan álgi ataqtylar da «ánsheiinde aýyz jappai, toi degende óleń tappai», qol qoiyp shyǵa berdi!
Jigerimiz qum boldy.
Komissiiada qarsylyqty jalǵastyrar kúsh qalmady. Nege ekenin bir qudai biledi, kópshilik biliktiń yǵyna birte-birte jyǵylyp, Sapekeńniń janynda úsh jazýshy ǵana qala berdik. Jáne bir túsiniksiz jáit: Jazýshylar odaǵynda komissiia qurylyp, ádebi gazet arqyly kópshilik qulaǵdar etilip, eldiń prezidentine ashyq hat jazylyp, maqalalar jariialanyp, radiotelearnalar arqyly sóz sóilenip, jerdi satylýdan saqtap qalý úshin kúsh biriktirýdi ótinsek te, bilik qyńq etpedi... Jańa premer-ministr Karim Masimov osydan biraz ýaqyt buryn Almatyda boldy da, munda jerdi satý durys júrgizilmegenin, óitip satylǵan jerdi memleket menshigine qaitaryp alý qajettigin aityp ketti. Ol ne degen sóz? Ol – biliktiń qoiyn-qonyshynan shyqqan bailar gektarlap satyp alǵan jeriniń toqymdaiyn da qaitarmaidy, sony zańdastyryp alatyn bolady, al taýqymetti qarapaiym halyq tartady degendik».
Táýelsiz «Qazaqstan» gazetinde 2006-jyly shyqqan «Sabaqtas eki másele» degen maqalamda osylai dep jazyppyn.
Keiingi jyldary da bul oilarymdy órbitip aittym, jazdym, alaida ne estigen qulaq, oqyǵan kóz bolmady. Iaǵni jerdi satý bastalǵaly 16 jyl da, oǵan jeke adamdardyń, ujymdardyń, búkil halyqtyń qarsy bolyp kele jatqanyna da, sondaǵy biliktiń top jazbai bedireiip otyrǵanyna da 16 jyl. Osyndai jaǵdaida negizi jaltaqtardan quralǵan anaý komissiia jerdi satý, jalǵa berý jóninde túrli-túrli tásilimen astarlanǵan qaýly qabyldaidy da, halyq: «qaraimyn qaraiǵanǵa, mal ma eken dep» degen qaýqarsyz kúiinde qala beredi. Qairan halyq!..
derekkóz: Abai.kz
