Osymen eki apta boıy Almaty qalasynyń ákimine jasalǵan aqparattyq qysym tolastar emes, óıtkeni.
Shabýyldy "Karavan" gazeti bastap berdi. «Kók-jasyl qalanyń sıqyrshysy: Baıbek Almatyda ne búldirdi?» degen maqalany osy kúnge deıin 100 myńnan asa adam oqyǵan eken. Biz de oqydyq.
Ákimniń jumysyn ashyq synaǵan basylymnyń jazýynsha, qalaǵa basshy bolǵaly ýaqytta Baıbek túk bitirmegen.
"Qar tazalanbaǵan, aryq arshylmaǵan, jol jóndelmegen, qoǵamdyq kóliktiń sıqy anaý, taý etegindegi úıler tasqynnyń astynda qaldy. Mektepterde oqýshylar syǵylysyp oqýǵa májbúr. Bir ǵana "Ońaı" júıesin alaıyq. Qoǵamdyq kólikti tártipke keltirem degenine eki jyldyń júzi boldy. Ýádesin oryndady ma? Joq. Jańadan ákelem degen 300 avtobýs qaıda? Eshkim bilmeıdi. Esesine óz-ózine jarnama jasaýǵa qumar. Kóptiń aldyna shyqqanda unatady. Sheshen sóıleıdi. Sózi men isi saı emes, biraq. Ol bastamashy bolǵan kez-kelgen jańa joba qırap, qulap tynady" delingen maqalada.
Maqala avtory Baıbektiń Ýnıversıadany óz deńgeıinde ótkizbegenin de synǵa alǵan.
"Karavan" derekkóziniń málimetinshe, Almaty qalasyndaǵy aýys-túıis jaqyn kúnderi oryn alady. Baıbektiń ózi qandaı qyzmetke taǵaıyndalatyny ázirshe belgisiz.
Bylaıynsha, maqala orystildi basylymdardyń stılinde jazylypty. Baıbekke tıisken sebepterdiń kópshiligi tyrnaq astynan kir izdegenge kóbirek uqsaı ma, qalaı?..
Bizdiń esimizde qalǵany, Baıbek Almatyǵa ákim bola sala aldymen Qonaevqa Quran baǵyshtaǵan.
Almatyda 24 jyl boıyna el bolyp qoıdyra almaı kele jatqan Saıası-qýǵyn súrgin men asharshylyq qurbandaryna arnap eskertkish ashatynyn aıtty. Bilsek, eskertkish daıyn. Aldaǵy ýaqytta ashylýy tıis.
Ultshyldarmen tilge keldi. Birshama dıalog qurdy. Birqatar kóshe ataýlaryn yń-shyńsyz aýystyrdy. Bala-baqshanyń aqshasyn arzandatty. Táýelsizdiktiń 25 jyldyǵyn da óz deńgeıinde atap ótti. Ázirge, esimizge túskeni osy ǵana. Másele, ony maqtaýda emes.
Másele, Baıbekke shabýyl jasaýǵa kim pármen berdi? Ony ornynan ketirýge kim múddeli? Oǵan jasalǵan aqparattyq qysymnyń astarynda ne jatyr?
Dýman BYQAI
