25 juldyzdy kún – 25 balabaqsha
Dál osy kúni Táýelsizdigimizdiń 25 jyldyq mereıtoıyna baılanysty «25 juldyzdy kún» aıasynda Almaty oblysynyń halqy tyǵyz qonystanǵan aýdandarynda 2385 oryndy 25 balabaqsha paıdalanýǵa berildi. Jańa balabaqshalar İle, Qaratal, Jambyl, Panfılov, Eńbekshiqazaq, Talǵar aýdandary men Taldyqorǵan qalasynda iske qosyldy. Atalǵan balabaqshalar ashylǵannan keıin oblysta 3-6 jas aralyǵyndaǵy balalardy mektepke deıingi mekemelermen qamtý deńgeıi Jambyl aýdanynda – 94,2%, Talǵar aýdanynda – 89%, Panfılov aýdanynda – 85,1%, İle – 84,1%, Eńbekshiqazaq – 82%, Taldyqorǵan qalasy – 87% kórsetkishke jetti.
Oblys ákimi A. Batalov Qaratal aýdany Úshtóbe qalasynda 320 oryndy «Balbóbek» balabaqshasynyń ashylý saltanatyna qatysty. Atalǵan balabaqsha ulttyq qordan bólingen 738 mln teńgege «Nurly jol» baǵdarlamasynyń negizinde salynǵan. Bul balabaqshaǵa 1 jastan 6 jasqa deıingi balalar qabyldanady. 16 topqa sabaq qazaq jáne orys tilderinde júrgiziledi. Sonymen qosa aǵylshyn tili de oqytylady. Munda tilinde múkisi bar balalarmen qatar, jıi aýyratyn, densaýlyǵy álsiz balalarǵa da toptar qarastyrylǵan. Mýzyka jáne gımnastıka zaldary jumys isteıdi. Sonymen qatar oıyn zaly, jatyn bólme, medısınalyq kabınet, psıholog, logoped bólmeleri men fızıoterapıa kabıneti de qarastyrylǵan. Barlyǵy da sońǵy úlgidegi zamanaýı qurylǵylarmen jabdyqtalǵan. Jańadan ashylǵan osy balabaqshany esepke alǵanda, búginde Qaratal aýdany balalardy mektepke deıingi mekemelermen qamtý deńgeıi 92%-ǵa jetip otyr.
A. Batalov myrza óz quttyqtaý sózinde bıylǵy jyly oblysta 97 balabaqsha iske qosylǵanyn atap ótti. Onyń 88-i – jekemenshik balabaqshalar. Táýelsizdik jyldary oblystaǵy mektepke deıingi mekemeler 47 bolsa, búginde olardyń sany 903-ke jetken. Iaǵnı, 3,1%-dan 87%-ǵa deıin artyp otyr.
Saltanatty shara barysynda «TOLAGAI–2050» jaýapkershiligi shekteýli seriktestiginiń bas ınjeneri Ǵalymjan Telemısov balabaqshanyń meńgerýshisi Mahabbat Narenbaevaǵa jańa ǵımarattyń kiltin tabystady. Shara sońynda oblys ákimi balabaqsha ǵımaratyn aralap, toptardyń jumysymen tanysty. Búldirshinderdiń ázirlegen merekelik konsertterin tamashalap, olarǵa syılyq tartý etti.
Jergilikti turǵyndar da ıgi sharadan qalys qalmaı, qýanyshtaryn bólisip jatty. Úsharal qalasynyń turǵyny, zeınetker Baǵıla Tólegenova da óziniń nemeresin osynda ákelgenine rıza ekenin jetkizdi.
Jańa GES
Oblys ákimi A. Batalov táýelsizdiktiń 25 jyldyǵyna oraı iske qosylǵan Sarqan aýdanynyń Lepsi ózeninde salynǵan qýattylyǵy 17 MVt bolatyn shaǵyn GES-tiń ashylýyna da qatysty.
Osy GES-ti iske qosýdyń nátıjesinde óńirdegi elektr energıasynyń defısıti saǵatyna 68 mln kVt-qa azaıdy. Bul óte mańyzdy jetistik, degenmen meje emes. Qazirgi kezde Qora ózeninde qýattylyǵy 26-dan 29 MVt-qa deıingi taǵy 3 GES-tiń qurylysy júrip jatyr. Oǵan qosa taǵy birneshe nysannyń qurylysy josparlanǵan. Munyń barlyǵy ózimiz óndiretin elektr energıasynyń tapshylyǵyn azaıtyp, oblystyń elektr qýaty úshin syrtqa táýeldi bolmaýyna jáne jańartylǵan energıa kózderin damytýǵa yqpal etpek. Sonymen qatar kompanıalar josparlap, salǵan GES-ter «EKSPO-2017» kórmesindegi «Qazaqstan» pavılonynan kórnekti oryn alatyn bolady, – dedi A. Batalov quttyqtaý sóziniń sońynda.
Sarqan aýdany Lepsi ózenine salynǵan shaǵyn GES-2 jylyna 67,78 mln kVT/saǵ elektr energıasyn óndire alady. Qurylys jumystary 2014 jyldyń tamyz aıynda bastalyp, jalpy 4,2 mlrd teńge jumsalǵan. Jobanyń avtory jáne bas merdigeri – «ASPMK-519» JSHS holdıńi. GES-2 17 adamdy jumyspen qamtyp otyr. Búginde Almaty oblysy Qazaqstandaǵy taý sýlary gıdroenergetıkalyq qorynyń 65%-yn ıelenip otyr.
Tuńǵysh Prezıdenttiń jańa músini
Qazaqstan Respýblıkasy táýelsizdiginiń 25 jyldyǵyna oraı iske asyrylǵan sharalardyń ishinde Tuńǵysh Prezıdent Nursultan Ábishuly Nazarbaevqa arnalǵan músinniń ashylýy da bar. Prezıdent músinin ornatý týraly bastamany jetisýlyq ardagerler kóterip, oblystyq máslıhat depýtattarynyń qoldaýyna ıe bolǵan edi. Elbasy músini Taldyqorǵannyń ortalyq alańyndaǵy Qazaqstan Respýblıkasy Tuńǵysh Prezıdentiniń skverine ornatyldy.
Músin avtorlary: QR qurmetti sáýletshisi, «Qurmet» ordeniniń kavaleri, 40-tan astam eskertkishtiń avtory Qazbek Jarylǵapov pen tanymal músinshi, Sýretshiler odaǵynyń múshesi, 20-dan astam eskertkishtiń avtory Mırlan Azmaǵanbetov.
Elbasy músininiń bıiktigi 4,2 metrdi, al tuǵyrynyń bıiktigi 4,5 metrdi quraıdy.
Músinniń ashylý saltanatyna obylys ákimi A.Batalov, ǵaryshker A.Aıymbetov, Almaty oblysynyń qurmetti azamaty, ardager N.Qylyshbaev t.b. qonaqtar men qala turǵyndary qatysty. Shara sońy merekelik konsertke ulasty.
Kásipkerlerdiń tartýy
Taldyqorǵan qalasy búginde ekonomıkalyq áleýeti kún saıyn artyp, kórkine kórik qosyp kele jatqany daýsyz. Sonymen qatar memlekettik mańyzy bar óndiris oryndarynyń oshaǵyna aınalyp keledi. Týrızm salasy da damý ústinde. Osyndaı erekshelikterimen qatar, Astanada ótetin «EKSPO-2017» halyqaralyq kórmesiniń ótýine baılanysty qolaıly jaǵdaı qarastyrylǵan joǵary deńgeıdegi qonaq úılerge degen suranys artyp otyr. Osy qajettilikke oraı Taldyqorǵan qalasynda jeke ınvestısıa negizinde «Kóktem Grand» qonaq úı kesheni boı kóterdi. Qonaq úı qaladaǵy zamanaýı, sońǵy úlgidegi, joǵary klasty keshen bolyp sanalady. Qonaq úı kesheninde májilis zaly, meıramhana kesheni men saltanat zaly, baseıni bar fıtnes ortalyq, trenajerlyq jáne qonaq zaldar bar. Qonaq úı Taldyqorǵan qalasynyń ońtústik-batys aýdanynda 2,16 ga jerdi alyp jatyr. Jalpy aýdany 12200 sharshy metr.
Qonaq úıdiń ashylýyna oblys ákimi Amandyq Batalov, ǵımarattyń iske qosylýyna úles qosqan kásipker Murat Ádilhanov, t.b. qonaqtar qatysty.
Oblys ákimi A. Batalov: «Týrısik sala óńirdegi eń mańyzdy salaǵa aınalyp keledi. Sondyqtan oblys ortalyǵy Taldyqorǵan qalasyn kórkeıte túsý – bizdiń basty maqsatymyz. «Kóktem Grand» qonaq úı kesheni jeke ınvestısıaǵa salynǵan, ortaq iske óz úlesin qosyp, Taldyqorǵannyń tartymdy qala bolýyna atsalysady dep senemin», – dedi óz sózinde.
Búgingi kúnde Taldyqorǵan qalasynda 14796 shaǵyn-orta bıznes ortalyqtary tirkelip, 25 myńǵa jýyq adam jumyspen qamtamasyz etilgen. Atalǵan kásiporyndardan 35536 mln teńge ónim óndirilip, qyzmet kórsetilgen. Búdjetke tólenetin salyqtar kólemi 5,5 dlrd teńgeni quraıdy.
Nurserik TİLEÝQABYL,
"QmD"
