Sońǵy birneshe apta Qytaidyń qor birjasynda joǵarylaýmen bolǵan aktsiialar baǵamy 8 qazanda sylq etip qulap, investorlardy ýsh-shý etti. Máselen, Hang Seng (HSI) indeksi 9,56%-ǵa tómendep, eń tómengi deńgeidegi 20891,98 pýnktke ornyqty. Gonkongta saýdalanatyn, qytailyq aktsiialardy da qamtityn Hang Seng China Enterprises-tiki 7421,3 pýnktke deiin tómendep, 10,9%-ǵa qulady, dep habarlaidy Dalanews.kz.
Al Shanhai jáne Shenchjen qor birjasyndaǵy - CSI 300 aktsiialar indeksi meiramnan keiinshi alǵashqy kúni 11%-ǵa kóterilip, biraq kóp uzamai óz pozitsiiasyn joǵalta bastady. Mundaǵy quldyraý birja ashylǵan sáttegi deńgeiden 7,98%-dy qurap, 4095,05 pýnkte deiin tómendedi.
Aita ketsek, 1-7 qazan aralyǵynda QHR taýar jáne qor birjalary merekege orai saýda-sattyqty toqtatqan bolatyn.
Sarapshylar Qytaidyń qor naryǵyndaǵy búgingi quldyraýdy investorlardyń úkimettiń ekonomikany odan ári yntalandyrýǵa daiyn ekendigine kúmándanmen qaraýy túrtki bolǵanyn aitady.
Bloomberg bul jait 8 qazandaǵy Ulttyq damý jáne reforma komissiiasynyń (NDRC) baspasóz konferentsiiasynan keiin oryn alǵanyn basa jazady.
Baspasóz máslihatynda sheneýnikter shyǵystardy kóbeitip, jalaqysy tómen topty qoldaýǵa nietti ekenderin rastady, biraq ekonomikany yntalandyrý boiynsha lám-mim dep jaq ashpady. Mine, osy jait investorlardyń kúmán-kúdigin qoiýlata tústi. Al olar merekeden keiin úkimetti sheshýshi qadamdar jasaidy dep kútken bolatyn. Sebebi úkimet buǵan deiin el ekonomikasyn yntalandyrý boiynsha naqty sharalar qabyldaýǵa ýáde etken.
Atap aitqanda, Qytai biligi qyrkúiekte biýdjet shyǵystaryn qoldap, jaǵdaiy múshkil jyljymaityn múlik naryǵyn turaqtandyrýǵa at salysý arqyly el ekonomikasynyń ósimin qamtamasyz etýshi sharalardy kúsheitetinderin aitqan.
Reuters biyl Qytaidyń shamamen 2 trln iýannyń (285 milliard dollar) baǵaly qaǵazdaryn shyǵarýdy josparlap otyrǵanyn jazady. Agenttik derekkózderiniń habarlaýynsha, atalǵan qoldaý sharalary aiasynda eldiń qarjy ministrligi 1 trln iýanǵa boryshkerlik baǵaly qaǵazdar shyǵarýdy josparlap otyr: mundaida, eń aldymen, COVID-ten keiin ekonomikanyń qalpyna kelýiniń baiaýlaýyna bailanysty qoiýlanyp kele jatqan táýekel - tutynysty yntalandyrý qolǵa alynbaq.
Qytai Halyq bankiniń (UBK) basshysy Pan Gýnshen 24 qyrkúiektegi otyrystyń qorytyndysy boiynsha ótkizilgen baspasóz máslihatynda ótimdilik naryǵyna 1 trln iýan (1 142,15 mlrd) baǵyttaý josparlanyp otyrǵanyn aitqan, dep habarlady Reuters.
Osylaisha Qytaidyń ortalyq banki basshysy bazalyq mólsherlemeniń (LPR) — 0,2–0,25 pýnktke deiin tómendeýi múmkin ekenin meńzegen. Sondai-aq jeke tulǵalarǵa berilip úlgergen ipotekalyq nesie syiaqy mólsherlemelerin tómendetý josparlanyp otyrǵany aitylǵan.
Mine, Qytai biligi ýáde etken osy sharalar 1-7 qazandaǵy mereke kúnderinen keiin qolǵa alynady dep kútilip, investorlar buǵan deiin túrli baǵaly qaǵazdardy satyp alyp, áliptiń artyn baqqan. Sondyqtan aldaǵy birneshe apta boiy Qytai qor birjasyndaǵy indeksterdiń joǵarylaýlary osymen bailanysty edi. Alaida investorlar kútken jaǵdai mereke kúnderinen keiin oryn almady. Buǵan ábden abdyrap, asyp-sasqan investorlar qaitadan qolyndaǵy baǵaly qaǵazdardy jalma-jan jappai sata bastaǵan...
