Sońǵy birneshe apta Qytaıdyń qor bırjasynda joǵarylaýmen bolǵan aksıalar baǵamy 8 qazanda sylq etip qulap, ınvestorlardy ýsh-shý etti. Máselen, Hang Seng (HSI) ındeksi 9,56%-ǵa tómendep, eń tómengi deńgeıdegi 20891,98 pýnktke ornyqty. Gonkongta saýdalanatyn, qytaılyq aksıalardy da qamtıtyn Hang Seng China Enterprises-tiki 7421,3 pýnktke deıin tómendep, 10,9%-ǵa qulady, dep habarlaıdy Dalanews.kz.
Al Shanhaı jáne Shenchjen qor bırjasyndaǵy - CSI 300 aksıalar ındeksi meıramnan keıinshi alǵashqy kúni 11%-ǵa kóterilip, biraq kóp uzamaı óz pozısıasyn joǵalta bastady. Mundaǵy quldyraý bırja ashylǵan sáttegi deńgeıden 7,98%-dy qurap, 4095,05 pýnkte deıin tómendedi.
Aıta ketsek, 1-7 qazan aralyǵynda QHR taýar jáne qor bırjalary merekege oraı saýda-sattyqty toqtatqan bolatyn.
Sarapshylar Qytaıdyń qor naryǵyndaǵy búgingi quldyraýdy ınvestorlardyń úkimettiń ekonomıkany odan ári yntalandyrýǵa daıyn ekendigine kúmándanmen qaraýy túrtki bolǵanyn aıtady.
Bloomberg bul jaıt 8 qazandaǵy Ulttyq damý jáne reforma komısıasynyń (NDRC) baspasóz konferensıasynan keıin oryn alǵanyn basa jazady.
Baspasóz máslıhatynda sheneýnikter shyǵystardy kóbeıtip, jalaqysy tómen topty qoldaýǵa nıetti ekenderin rastady, biraq ekonomıkany yntalandyrý boıynsha lám-mım dep jaq ashpady. Mine, osy jaıt ınvestorlardyń kúmán-kúdigin qoıýlata tústi. Al olar merekeden keıin úkimetti sheshýshi qadamdar jasaıdy dep kútken bolatyn. Sebebi úkimet buǵan deıin el ekonomıkasyn yntalandyrý boıynsha naqty sharalar qabyldaýǵa ýáde etken.
Atap aıtqanda, Qytaı bıligi qyrkúıekte búdjet shyǵystaryn qoldap, jaǵdaıy múshkil jyljymaıtyn múlik naryǵyn turaqtandyrýǵa at salysý arqyly el ekonomıkasynyń ósimin qamtamasyz etýshi sharalardy kúsheıtetinderin aıtqan.
Reuters bıyl Qytaıdyń shamamen 2 trln ıýannyń (285 mıllıard dollar) baǵaly qaǵazdaryn shyǵarýdy josparlap otyrǵanyn jazady. Agenttik derekkózderiniń habarlaýynsha, atalǵan qoldaý sharalary aıasynda eldiń qarjy mınıstrligi 1 trln ıýánǵa boryshkerlik baǵaly qaǵazdar shyǵarýdy josparlap otyr: mundaıda, eń aldymen, COVID-ten keıin ekonomıkanyń qalpyna kelýiniń baıaýlaýyna baılanysty qoıýlanyp kele jatqan táýekel - tutynysty yntalandyrý qolǵa alynbaq.
Qytaı Halyq bankiniń (UBK) basshysy Pan Gýnshen 24 qyrkúıektegi otyrystyń qorytyndysy boıynsha ótkizilgen baspasóz máslıhatynda ótimdilik naryǵyna 1 trln ıýán (1 142,15 mlrd) baǵyttaý josparlanyp otyrǵanyn aıtqan, dep habarlady Reuters.
Osylaısha Qytaıdyń ortalyq banki basshysy bazalyq mólsherlemeniń (LPR) — 0,2–0,25 pýnktke deıin tómendeýi múmkin ekenin meńzegen. Sondaı-aq jeke tulǵalarǵa berilip úlgergen ıpotekalyq nesıe syıaqy mólsherlemelerin tómendetý josparlanyp otyrǵany aıtylǵan.
Mine, Qytaı bıligi ýáde etken osy sharalar 1-7 qazandaǵy mereke kúnderinen keıin qolǵa alynady dep kútilip, ınvestorlar buǵan deıin túrli baǵaly qaǵazdardy satyp alyp, áliptiń artyn baqqan. Sondyqtan aldaǵy birneshe apta boıy Qytaı qor bırjasyndaǵy ındeksterdiń joǵarylaýlary osymen baılanysty edi. Alaıda ınvestorlar kútken jaǵdaı mereke kúnderinen keıin oryn almady. Buǵan ábden abdyrap, asyp-sasqan ınvestorlar qaıtadan qolyndaǵy baǵaly qaǵazdardy jalma-jan jappaı sata bastaǵan...
