Bolat óndirýdiń konverter ádisi
Konverter dep ishi otqa tózimdi kirpishpen astarlanǵan bolat retortany aıtady. Konverterde bolat alý ádisin 1854 – 1856 jyldary aǵylshyn G.Bessemer birinshi bolyp qoldanǵan. Bastapqyda bul ádis boıynsha bolat alǵanda, konverterge qúıylǵan súıyq shoıyndy astynan aýamen úrlegen.
Bolat óndirýdiń marten ádisi
Marten úderisin 1865 jyly fransýz metalýrgtary E. Marten men onyń uly P. Marten usynǵan. Marten peshi jylyndy jáne regeneratıvti pesh bolyp tabylady. Onyń balqytý keńistiginde gaz tárizdi otyn nemese mazýt jaǵylady.
Elektr peshterinde bolat óndirý
Balqytýdyń basqa agregattarymen salaystyrǵanda, elektr peshterinde balqytýdyń artyqshylyqtaryna mynalar jatady.
Jyldam qyzyp, 2000˚C-qa deıin jylýdyń turaqty bolýy.
Totyqtanatyn, burynǵy qalpyna keletin nemese beıtarap atmosfera jáne vakým jasaý múmkinshiligi. Sonyń arqasynda elektr peshterinde mapasy joǵary jáne arnaıy qasıetteri bar, zıandy qospalary az bolattar qorytýǵa bolady. Metalýrgıalyq elektr peshteri doǵaly jáne ındýksıaly bolyp bólinedi.
Balqyǵan bolatty quıyp alý tásilderi
Balqytý peshterinde balqyǵan bolatty shómishterge quıyp alyp, kópir kranmen ony som temir quıatyn jerge jetkizedi. Ol shómishterdiń syıymdylyǵy 5-250 t aralyǵynda. İri balqytý peshterinde bolat qorytqanda, shómish syıymdylyǵy 400 tonnaǵa deıin bolady (dıametri men bıiktigi 6 m-ge deıin).
