2005 jyl. TV-da jýrnalispin. "Altyn saqa" men Sáýleniń "Aqjúnisi" bir bólmede otyrady. Aqjúniske keletin hatta esep joq. Redaktsiiaǵa kún saiyn 100-ge jýyq hat keledi. Sáýle olardy oqyp úlgermeidi. Kei kezderi birneshe qyz táýlik boiy uiyqtamai býma-býma hattardy ashyp oqyp, muqiiat suryptaidy. Bir kúni jumysqa kelsem ústelde iriktelgen hattar jatyr eken. Bári de jyrtylyp ashylǵan. Ýaqyt ótkizý úshin kei hattardy oqyp otyrmyn. Kóbi qaiǵysy men muńyn aityp, Sáýlege solardy jaryqqa shyǵaryp, jan jarasynyń jeńildeýine járdem suraidy. Bir kezde sumdyq hattyń ústinen tústim. Esimde qalǵan mazmuny bylai.
«Qurmetti Aqjúnis! Salamatsyz ba? Men Túrkistan qalasynda ýniversitette oqityn stýdent qyzbyn. (Umytpasam ol Otyrar aýdanynyń bir aýylynan kelgen) Men birinshi kýrsty bitirgen soń kórshi aýyldyń bir jigiti alyp qashty. Ata-anam «taǵdyryń osy shyǵar» dep úige qaityp ákelmedi. Sol úide kelin bop qaldym. Biraq meniń tozaqqa bergisiz ómirim sol kúnnen bastaldy. Kúieýim dym kórmegen jabaiy. Tárbie kórmegen naǵyz turpaiǵy taǵy dersiń. Kúndiz tamaq iship, túnimen sekske májbúrlegennen basqany bilmeidi. Barynsha bárine kónip, jaqsy kelin atanǵym keldi. Shydaý múmkin emes edi. Ol tek boqtap sóileitin. Kóp uzamai jón-josyqsyz sabaityn boldy. Oǵan da úirenip qalǵam. Bir kúni bolmashyǵa ashýlanyp tepkilep tastady. Budan ári shydamadym. Ajyrasyp úiime keldim. Oqýymdy jalǵastyrdym. Jatahqanada turyp jattym. Kórikti qyz bolǵandyqtan maǵan qyryndaityn qazaq jigitteri kóp edi.
Biraq júregim bir ret shailyǵyp qalǵandyqtan eshbirine kóńil bildirmedim. Kúieýge tigen soń bári de ońdyrmai sabaityn siiaqty kórindi. Jataqhanada bir qytai jigiti turdy. Esimi ...... (dep qytaisha jigittiń atyn tolyq jazǵan.) Kórshi turǵan soń tanysyp aralastym. Ol maǵan sondai iltipatty edi. Meniń kóńilim ne qalap tursa sony jazbai tanityn. Kei kezderi bir iske úlgermei jatsam járdem qolyn soza qoiatyn. Mereke, meiramda túrli syilyqtar jasaidy. Oǵan baýyr basyp qalǵanym sonsha bir kún kórmesem saǵynyp izdeitin boldym. Osylaisha ońasha otyryp syrlasatyn da boldyq. Ol eshqashan ashýlanýdy bilmeitin. Keide ótirik ókpelegen bolamyn. Ol sol kezde meniń kóńilimdi tabý úshin bárine baratyn. Mundai jyly júrekti naǵyz jigitti ómirimde kórmeppin. Aqyrynda bir bólmede birge qonatyn boldyq. Qushaqtasyp, aimalasyp jattyq. Bir kúni men jynystyq qatynasqa berildim. Onymen bolǵan túnim qatty unady. Ol qazaq kúieýim siiaqty jabaiy jolmen julmalamaityn.
Meni barynsha aialap otyryp, raqatqa batatyn. Ókinishke orai onyń oqýy bitti de eline ketti. Qazir ony saǵynýmen, ańsaýmen kún keship júrmin. Odan basqaǵa turmysqa shyqqym kelmeidi. Qazaqstanda kelin bop qalýdan qatty qorqamyn. Qurmetti, Sáýle apai! Sizden suraiyn degenim mynaý. Onymen qatynasqa barǵanda onyń jynys múshesiniń musylmandar siiaqty súndettelmegenin baiqadym. Bizde ondai adamdy kápir demei me, bilýimshe? Sodan beri meni bir oi mazalaidy. «Osy men kápir adammen birge boldym ba, sonda?» degen. Osynyń jaýabyn tappai miym dal boldy. Siz endi Almatyda kóp oqymysty adammen aralasasyz. Solardan bilip jaýabyn jazyp jiberińizshi» dep hat aiaqtalady.
Bul hat emes, bomba bolatyn. Sol kezde-aq bul máselede basqalardan jeńilgenimizdi ishtei moiyndaǵam. Endi qyzdyń hatyna taldaý jasaiyqshy. Álbette, bul jerde qytai jigitinen rytsar jasaýǵa bolmaidy. (Bálkim shynymen de rytsar shyǵar) Ol qýlyqpen de solai jasady deýge de aqyńyz bar. Iaǵni jyraqta júrgende fiziologiialyq muqtajdyǵyn óteý úshin qazaq qyzymen barynsha sypaiy aralasyp, júregin jaýlap aldy da, keregine paidalandy dei salaiyq. Aýyldan kelgen ańqaý qyz soǵan túsip qaldy delik. Tipti qyzdyń hatty banalnyi suraqpen aiaqtaýyna da mán bermei qoia salaiyq. Biraq sonyń ózinde bizdiń jurttaǵy er azamatty tárbielep ósiretin ziialy mekteptiń joqtyǵy kórinip turǵan joq pa?
«Ondai shirigen jumyrtqa bizge kerek emes. Olardy elden alastaý kerek» demei tura turyńyz. Áýeli shirigen jumyrtqany anyqtap alý kerek. Bulardyń qaisysy shirigen jumyrtqa ózi? Úilenbesten eline taiyp turǵan qytai ma, júregin aldyryp, qytaidyń qushaǵyna qulaǵan qazaq qyzy ma, qyzdai alǵan áielin aiaýsyz tepkilep úiinen bezdirgen bizdiń jigit pe, álde sol jabaiy uldy ósirgen ata-ana ma? Eger áleýmettik zertteý júrgizse, qazaq jigitine turmysqa shyǵyp, aiaýsyz tepkiniń astynda qalyp, amalsyz baqytsyz ǵumyr keship jatqan qazaq qyzdaryn myńdap turyp sanaýǵa bolady. Olar osy azaptan qutylý úshin kez kelgen elge kelin bop ketýge daiyn.
Jalpy Qazaqstanda er men áieldiń názik qatynasyna qatysty saýat ashatyn oqýlyq ta joq. Mektepte bul jabyq tema. Al, VÝZ-da bilgenińdi qyl. Negizi bul máseleni sheshýmen ÚKIMET te ainalysýy kerek. Qalyń jurttyń saýatyn ashatyn arnaiy baǵdarlamalar, zertteýler bolý kerek edi. Qoǵamnyń qai tusy aqsai bastady, soǵan orai dereý jóndeý jobalary qolǵa alynýy kerek. Eger «Mundai máseleni ata-ana ǵana sheshedi. Bul otbasynyń ishki problemasy» desek úkimettiń, bilim salasynyń ne keregi bar? Mádeniet ministrligi halyqtyń mádeni sapasyn kúsheitý úshin qurylǵan shyǵar? Bul problemany sheshýde TV arnalar óte qatty yqpal etedi. Biraq bizdegi TV arnalar saiqymazaq shoýlarmen tolyp ketti. Bul maǵynasyz shoýlar sharýasy bitýge ainalǵan qazaq jastaryn sońyna deiin turmastai etip rýhani turǵyda uryp óltirýge kiriskendei kórinedi.
Kei kezderi Batysta osy máselege orai turaqty túrde shyǵyp turatyn ǵylymi eńbekterdi kórgende ishim ýdai ashidy. Olar «Ne istese súiip qosylǵan eki adamnyń mahabbaty uzaq saqtalady?» degen temany zertteýden bir sharshamaidy ǵoi. Bir ǵana Gerri Chepmenniń «Mahabbattyń bes tili» atty eńbegi nege turady?! Az jylda álemniń 36 tiline aýdarylyp, milliondap satylyp jatyr. Resei ony dereý orys tiline aýdardy. Qazir aǵylshyn tiline jetik qazaq jastary óte kóp. Bolashaqpen AQSh pen Angliiaǵa neshesi ketip jatyr. Solar osy isti qolǵa alsa ǵoi dep armandap ketem. Iaǵni ulttyń sapasyn kóteretin eńbekterdi aýdarýǵa nemese solarǵa qarap qazaqshasyn jasap alýǵa bolady.
Osydan úsh jyl buryn shetelge úsh aiǵa oqýǵa barǵam. Bir kúni «Pálenshe degen AQSh ǵalymy otbasylyq ómir týraly ǵylymi eńbegin tanystyrady. Qatysam degenge esik ashyq» degen habarlandyrýdy kózim shaldy. Keshke prezentatsiiaǵa bardym. Kitaptyń aty umytpasam «50+50». Er men áiel otbasy mindetin teńdei etip bólip alsyn degeni ǵoi.
Shara bastaldy. 45-ter shamasyndaǵy qara násildi áiel adam aýzy aýzyna juqpai bir jarym saǵat lektsiia oqydy. Otbasyndaǵy búkil máseleni er men áiel teńdei etip bólip alǵanda semianyń qalai gúldep, qalai órkendeitini týraly neshe túrli dálelin aityp jatyr. Bir kezde aýditoriia suraqty jańbyrsha jaýdyrdy. Anaý bárin satyrlatyp shaǵyp tur. Úidegi maida-shúide, usaq-túiek sharýany da eki jaq bólip alyp, teńdei atqarǵanda bala-shaǵanyń da oqýda ozat bolýyna ońynan yqpal etedi dep neshe túrli grafikter kórsetti. Ǵalym áiel AQSh-ty ǵana emes, álemniń birneshe elderin aralap, myńdaǵan shańyraqty súzip shyqqan. Olardyń bala-shaǵasynyń mekteptegi tabelderine deiin sýretke túsirip alypty.
Lektsiianyń sońynda bir qyz «Zertteýdi qatyrypsyz. Ózińizdiń otbasyńyz bar ma? Kúieýińizge, bala shaǵańyzǵa kóńilińiz tola ma?» dedi. Bul suraq qoiylǵanda avtordyń kózi jainap shyǵa keldi. Baqytty kúieýi men oqýda ozat eki (bálkim úsheý, anyǵy esimde joq) ulyn aityp biraz maqtanyp ta aldy. Prezentatsiia bitken soń eldiń bári kitapty talasa tarmasa satyp alyp jatty.
1989 jyly Aqmolada turatyn ápkem men jezdeme bólem ekeýmiz qydyryp barǵanbyz. Ol kezde 15-tegi bozbalamyz. Bir kúni túste ápkem bólem ekeýmizge keldi de:
- Túski asqa borsh pisirem. Myna kapýstany týrańdar, - dedi. Biz:
- Ói, kapýsta týraýdy bilmeimiz. Uldar tamaq istemeidi ǵoi, - dedik.
Ápkem shart ete qaldy:
- Osy ne sóz? Jastaryń 15-ten asty, álige deiin kapýsta týrai almaisyńdar. Erteń qatyn alsańdar on jylda kúń qylatyn shyǵarsyńdar? Qashan sender áieldiń jumysyn bólisýdi úirenesińder?
- Biz áiel emespiz ǵoi. Tamaqty áielder pisiredi. Kelinshekti ne úshin alamyz? – deimiz biz ózeýrep.
- Mine adam osylai nadan bolady! Sender kúń emes, kelinshek alasyńdar. Ana úlken aǵalaryńnen nege úlgi almaisyńdar? Dárken jeńgeleriń ne istese de, bildei vrach aǵalaryń dereý kómek qolyn sozyp turady. Sonyń arqasynda jeńgeleriń qashan kórseń jainap júredi. Myna túrlerińmen senderdiń qatyndaryń 40-qa jetpei kempir bolady,-dep birtalai nárse aityp tastady.
Qazir qarap otyrsam adam degen osylai qalyptasady eken aý.
Osydan eki ai buryn bir klastasym súndet toi dep shashyldy. Jol túsip toiyna bardym. Jora-joldastarmen bir ústelde otyrmyz. Araq aǵyl-tegil. Biraq jigitterdiń eshqaisysy araq iship otyrǵan joq. Sebebi bári invalid bolǵan. Eskerseńiz, jastary 42-43-te. Báriniń densaýlyǵy tynǵan. Túrden túr qalmaǵan. Ishimnen «osyǵan da shúkir. Araqty qoiypty qaita» dep súisinip otyrmyn. Biraq mundai kóńil-kúi uzaqqa sozylmady. Sebebi araq iship, mas bolyp bileýge endi áielderi kóshipti. Kelinshekteri araqty simirip otyr. Eki betteri qyp-qyzyl. Jyrqyldap jón-josyqsyz kúle beredi. Biraz qyzyp alǵan soń kelinshekter basqalarmen soǵystyryp ishemiz dedi de kórshi ústelderdi teńsele basyp aralap ketti. Ár tanysyna bir baryp «menimen soǵystyryp ishpeisiń be?» dep tyqyldap turyp alady. Analar soǵystyryp qaǵyp salady. Toida atasy, enesi, ákesi, sheshesi bári aralasyp birge bilep júr. Kim kináli ekenin uqpaisyń. Áielderinde toidan basqa qyzyq qalmaǵan. Maǵynasyz qarabaiyr turmystan bir sátke bolsyn qutylyp, ishindegi paryn shyǵaratyn jalǵyz qutqarýshy mekeni – TOIHANA bolyp qalǵan. Nazar aýdaryńyz! Bul oqiǵa qaimaǵy buzylmaǵan qalyń qazaqtyń óńiri sanalatyn meniń aýylymda bolyp jatyr. Endi osyndai aianyshty hálde otyryp nemen kúresýge bolady? Kimge baryp aqyl aitasyń? Qalaǵa baryp kózi ashylyp, boi jetip, ábden pisip jetilgen qazaq qyzdary da tabiǵattyń talabymen turmysqa shyqqysy keledi. Tabylsa, árine eldegi baqytyna qosylǵysy keledi. Biraq olar tabylmai tur ǵoi. Bala týyp ana bolǵysy keletin instinkt ishten bárin burap jatyr. Ishten shyǵatyn osynshama tegeýrindi qýatty qur qarǵyspen iaki bolmasa jalań uranmen toqtatyp qoiý múmkin be ózi? Úkimetten qairan joǵyn bilgen soń amal joq árkim ózine jáne óziniń balasyna bekem bolsyn degenge qaita ainalyp kelemiz. Biraq ol amal teńin tappai teńselip júrgen qalyń qazaq qyzdaryn qutqara ala ma?
P.S: Keshe keshke kelinshegim asúidegi taý bop úiilip jatqan ydys-aiaqty kórsetti de «mynalardy feirimen jýyp beresiń be? Men úlgere almai jatyrmyn. Balalardyń sabaǵyn qarap, sosyn mektepke kietin kiimderin útikteýim kerek. Odan keiin úidi jinap almasam shashylyp ketti... Onyń ústine himiia tise qolymnyń terisi jarylyp ketedi» dedi. Men sasqam joq. 50+50 dedim de búkil ydysty 20 minýtta shokolad qylyp shaiyp berdim. Jarqyrap, jainap turǵan ydysaiaqty kórgen kezde kelinshegim maǵan qaitadan ǵashyq bop qaldy. Osylaisha 22 jastaǵy romantikaǵa qaita oraldyq. Al sender bolsańdar asúidegi ydys-aiaqtan qashasyńdar, jigitter!!! Qartaiǵanda romantika asúiden bastalady...
Sanjar Kerimbaidyń feisbýktaǵy paraqshasynan alyndy
