2005 jyl. TV-da jýrnalıspin. "Altyn saqa" men Sáýleniń "Aqjúnisi" bir bólmede otyrady. Aqjúniske keletin hatta esep joq. Redaksıaǵa kún saıyn 100-ge jýyq hat keledi. Sáýle olardy oqyp úlgermeıdi. Keı kezderi birneshe qyz táýlik boıy uıyqtamaı býma-býma hattardy ashyp oqyp, muqıat suryptaıdy. Bir kúni jumysqa kelsem ústelde iriktelgen hattar jatyr eken. Bári de jyrtylyp ashylǵan. Ýaqyt ótkizý úshin keı hattardy oqyp otyrmyn. Kóbi qaıǵysy men muńyn aıtyp, Sáýlege solardy jaryqqa shyǵaryp, jan jarasynyń jeńildeýine járdem suraıdy. Bir kezde sumdyq hattyń ústinen tústim. Esimde qalǵan mazmuny bylaı.
«Qurmetti Aqjúnis! Salamatsyz ba? Men Túrkistan qalasynda ýnıversıtette oqıtyn stýdent qyzbyn. (Umytpasam ol Otyrar aýdanynyń bir aýylynan kelgen) Men birinshi kýrsty bitirgen soń kórshi aýyldyń bir jigiti alyp qashty. Ata-anam «taǵdyryń osy shyǵar» dep úıge qaıtyp ákelmedi. Sol úıde kelin bop qaldym. Biraq meniń tozaqqa bergisiz ómirim sol kúnnen bastaldy. Kúıeýim dym kórmegen jabaıy. Tárbıe kórmegen naǵyz turpaıǵy taǵy dersiń. Kúndiz tamaq iship, túnimen sekske májbúrlegennen basqany bilmeıdi. Barynsha bárine kónip, jaqsy kelin atanǵym keldi. Shydaý múmkin emes edi. Ol tek boqtap sóıleıtin. Kóp uzamaı jón-josyqsyz sabaıtyn boldy. Oǵan da úırenip qalǵam. Bir kúni bolmashyǵa ashýlanyp tepkilep tastady. Budan ári shydamadym. Ajyrasyp úıime keldim. Oqýymdy jalǵastyrdym. Jatahqanada turyp jattym. Kórikti qyz bolǵandyqtan maǵan qyryndaıtyn qazaq jigitteri kóp edi.
Biraq júregim bir ret shaılyǵyp qalǵandyqtan eshbirine kóńil bildirmedim. Kúıeýge tıgen soń bári de ońdyrmaı sabaıtyn sıaqty kórindi. Jataqhanada bir qytaı jigiti turdy. Esimi ...... (dep qytaısha jigittiń atyn tolyq jazǵan.) Kórshi turǵan soń tanysyp aralastym. Ol maǵan sondaı iltıpatty edi. Meniń kóńilim ne qalap tursa sony jazbaı tanıtyn. Keı kezderi bir iske úlgermeı jatsam járdem qolyn soza qoıatyn. Mereke, meıramda túrli syılyqtar jasaıdy. Oǵan baýyr basyp qalǵanym sonsha bir kún kórmesem saǵynyp izdeıtin boldym. Osylaısha ońasha otyryp syrlasatyn da boldyq. Ol eshqashan ashýlanýdy bilmeıtin. Keıde ótirik ókpelegen bolamyn. Ol sol kezde meniń kóńilimdi tabý úshin bárine baratyn. Mundaı jyly júrekti naǵyz jigitti ómirimde kórmeppin. Aqyrynda bir bólmede birge qonatyn boldyq. Qushaqtasyp, aımalasyp jattyq. Bir kúni men jynystyq qatynasqa berildim. Onymen bolǵan túnim qatty unady. Ol qazaq kúıeýim sıaqty jabaıy jolmen julmalamaıtyn.
Meni barynsha aıalap otyryp, raqatqa batatyn. Ókinishke oraı onyń oqýy bitti de eline ketti. Qazir ony saǵynýmen, ańsaýmen kún keship júrmin. Odan basqaǵa turmysqa shyqqym kelmeıdi. Qazaqstanda kelin bop qalýdan qatty qorqamyn. Qurmetti, Sáýle apaı! Sizden suraıyn degenim mynaý. Onymen qatynasqa barǵanda onyń jynys múshesiniń musylmandar sıaqty súndettelmegenin baıqadym. Bizde ondaı adamdy kápir demeı me, bilýimshe? Sodan beri meni bir oı mazalaıdy. «Osy men kápir adammen birge boldym ba, sonda?» degen. Osynyń jaýabyn tappaı mıym dal boldy. Siz endi Almatyda kóp oqymysty adammen aralasasyz. Solardan bilip jaýabyn jazyp jiberińizshi» dep hat aıaqtalady.
Bul hat emes, bomba bolatyn. Sol kezde-aq bul máselede basqalardan jeńilgenimizdi ishteı moıyndaǵam. Endi qyzdyń hatyna taldaý jasaıyqshy. Álbette, bul jerde qytaı jigitinen rysar jasaýǵa bolmaıdy. (Bálkim shynymen de rysar shyǵar) Ol qýlyqpen de solaı jasady deýge de aqyńyz bar. Iaǵnı jyraqta júrgende fızıologıalyq muqtajdyǵyn óteý úshin qazaq qyzymen barynsha sypaıy aralasyp, júregin jaýlap aldy da, keregine paıdalandy deı salaıyq. Aýyldan kelgen ańqaý qyz soǵan túsip qaldy delik. Tipti qyzdyń hatty banalnyı suraqpen aıaqtaýyna da mán bermeı qoıa salaıyq. Biraq sonyń ózinde bizdiń jurttaǵy er azamatty tárbıelep ósiretin zıaly mekteptiń joqtyǵy kórinip turǵan joq pa?
«Ondaı shirigen jumyrtqa bizge kerek emes. Olardy elden alastaý kerek» demeı tura turyńyz. Áýeli shirigen jumyrtqany anyqtap alý kerek. Bulardyń qaısysy shirigen jumyrtqa ózi? Úılenbesten eline taıyp turǵan qytaı ma, júregin aldyryp, qytaıdyń qushaǵyna qulaǵan qazaq qyzy ma, qyzdaı alǵan áıelin aıaýsyz tepkilep úıinen bezdirgen bizdiń jigit pe, álde sol jabaıy uldy ósirgen ata-ana ma? Eger áleýmettik zertteý júrgizse, qazaq jigitine turmysqa shyǵyp, aıaýsyz tepkiniń astynda qalyp, amalsyz baqytsyz ǵumyr keship jatqan qazaq qyzdaryn myńdap turyp sanaýǵa bolady. Olar osy azaptan qutylý úshin kez kelgen elge kelin bop ketýge daıyn.
Jalpy Qazaqstanda er men áıeldiń názik qatynasyna qatysty saýat ashatyn oqýlyq ta joq. Mektepte bul jabyq tema. Al, VÝZ-da bilgenińdi qyl. Negizi bul máseleni sheshýmen ÚKİMET te aınalysýy kerek. Qalyń jurttyń saýatyn ashatyn arnaıy baǵdarlamalar, zertteýler bolý kerek edi. Qoǵamnyń qaı tusy aqsaı bastady, soǵan oraı dereý jóndeý jobalary qolǵa alynýy kerek. Eger «Mundaı máseleni ata-ana ǵana sheshedi. Bul otbasynyń ishki problemasy» desek úkimettiń, bilim salasynyń ne keregi bar? Mádenıet mınıstrligi halyqtyń mádenı sapasyn kúsheıtý úshin qurylǵan shyǵar? Bul problemany sheshýde TV arnalar óte qatty yqpal etedi. Biraq bizdegi TV arnalar saıqymazaq shoýlarmen tolyp ketti. Bul maǵynasyz shoýlar sharýasy bitýge aınalǵan qazaq jastaryn sońyna deıin turmastaı etip rýhanı turǵyda uryp óltirýge kiriskendeı kórinedi.
Keı kezderi Batysta osy máselege oraı turaqty túrde shyǵyp turatyn ǵylymı eńbekterdi kórgende ishim ýdaı ashıdy. Olar «Ne istese súıip qosylǵan eki adamnyń mahabbaty uzaq saqtalady?» degen temany zertteýden bir sharshamaıdy ǵoı. Bir ǵana Gerrı Chepmenniń «Mahabbattyń bes tili» atty eńbegi nege turady?! Az jylda álemniń 36 tiline aýdarylyp, mıllıondap satylyp jatyr. Reseı ony dereý orys tiline aýdardy. Qazir aǵylshyn tiline jetik qazaq jastary óte kóp. Bolashaqpen AQSH pen Anglıaǵa neshesi ketip jatyr. Solar osy isti qolǵa alsa ǵoı dep armandap ketem. Iaǵnı ulttyń sapasyn kóteretin eńbekterdi aýdarýǵa nemese solarǵa qarap qazaqshasyn jasap alýǵa bolady.
Osydan úsh jyl buryn shetelge úsh aıǵa oqýǵa barǵam. Bir kúni «Pálenshe degen AQSH ǵalymy otbasylyq ómir týraly ǵylymı eńbegin tanystyrady. Qatysam degenge esik ashyq» degen habarlandyrýdy kózim shaldy. Keshke prezentasıaǵa bardym. Kitaptyń aty umytpasam «50+50». Er men áıel otbasy mindetin teńdeı etip bólip alsyn degeni ǵoı.
Shara bastaldy. 45-ter shamasyndaǵy qara násildi áıel adam aýzy aýzyna juqpaı bir jarym saǵat leksıa oqydy. Otbasyndaǵy búkil máseleni er men áıel teńdeı etip bólip alǵanda semányń qalaı gúldep, qalaı órkendeıtini týraly neshe túrli dálelin aıtyp jatyr. Bir kezde aýdıtorıa suraqty jańbyrsha jaýdyrdy. Anaý bárin satyrlatyp shaǵyp tur. Úıdegi maıda-shúıde, usaq-túıek sharýany da eki jaq bólip alyp, teńdeı atqarǵanda bala-shaǵanyń da oqýda ozat bolýyna ońynan yqpal etedi dep neshe túrli grafıkter kórsetti. Ǵalym áıel AQSH-ty ǵana emes, álemniń birneshe elderin aralap, myńdaǵan shańyraqty súzip shyqqan. Olardyń bala-shaǵasynyń mekteptegi tabelderine deıin sýretke túsirip alypty.
Leksıanyń sońynda bir qyz «Zertteýdi qatyrypsyz. Ózińizdiń otbasyńyz bar ma? Kúıeýińizge, bala shaǵańyzǵa kóńilińiz tola ma?» dedi. Bul suraq qoıylǵanda avtordyń kózi jaınap shyǵa keldi. Baqytty kúıeýi men oqýda ozat eki (bálkim úsheý, anyǵy esimde joq) ulyn aıtyp biraz maqtanyp ta aldy. Prezentasıa bitken soń eldiń bári kitapty talasa tarmasa satyp alyp jatty.
1989 jyly Aqmolada turatyn ápkem men jezdeme bólem ekeýmiz qydyryp barǵanbyz. Ol kezde 15-tegi bozbalamyz. Bir kúni túste ápkem bólem ekeýmizge keldi de:
- Túski asqa borsh pisirem. Myna kapýstany týrańdar, - dedi. Biz:
- Óı, kapýsta týraýdy bilmeımiz. Uldar tamaq istemeıdi ǵoı, - dedik.
Ápkem shart ete qaldy:
- Osy ne sóz? Jastaryń 15-ten asty, álige deıin kapýsta týraı almaısyńdar. Erteń qatyn alsańdar on jylda kúń qylatyn shyǵarsyńdar? Qashan sender áıeldiń jumysyn bólisýdi úırenesińder?
- Biz áıel emespiz ǵoı. Tamaqty áıelder pisiredi. Kelinshekti ne úshin alamyz? – deımiz biz ózeýrep.
- Mine adam osylaı nadan bolady! Sender kúń emes, kelinshek alasyńdar. Ana úlken aǵalaryńnen nege úlgi almaısyńdar? Dárken jeńgeleriń ne istese de, bildeı vrach aǵalaryń dereý kómek qolyn sozyp turady. Sonyń arqasynda jeńgeleriń qashan kórseń jaınap júredi. Myna túrlerińmen senderdiń qatyndaryń 40-qa jetpeı kempir bolady,-dep birtalaı nárse aıtyp tastady.
Qazir qarap otyrsam adam degen osylaı qalyptasady eken aý.
Osydan eki aı buryn bir klastasym súndet toı dep shashyldy. Jol túsip toıyna bardym. Jora-joldastarmen bir ústelde otyrmyz. Araq aǵyl-tegil. Biraq jigitterdiń eshqaısysy araq iship otyrǵan joq. Sebebi bári ınvalıd bolǵan. Eskerseńiz, jastary 42-43-te. Báriniń densaýlyǵy tynǵan. Túrden túr qalmaǵan. İshimnen «osyǵan da shúkir. Araqty qoıypty qaıta» dep súısinip otyrmyn. Biraq mundaı kóńil-kúı uzaqqa sozylmady. Sebebi araq iship, mas bolyp bıleýge endi áıelderi kóshipti. Kelinshekteri araqty simirip otyr. Eki betteri qyp-qyzyl. Jyrqyldap jón-josyqsyz kúle beredi. Biraz qyzyp alǵan soń kelinshekter basqalarmen soǵystyryp ishemiz dedi de kórshi ústelderdi teńsele basyp aralap ketti. Ár tanysyna bir baryp «menimen soǵystyryp ishpeısiń be?» dep tyqyldap turyp alady. Analar soǵystyryp qaǵyp salady. Toıda atasy, enesi, ákesi, sheshesi bári aralasyp birge bılep júr. Kim kináli ekenin uqpaısyń. Áıelderinde toıdan basqa qyzyq qalmaǵan. Maǵynasyz qarabaıyr turmystan bir sátke bolsyn qutylyp, ishindegi paryn shyǵaratyn jalǵyz qutqarýshy mekeni – TOIHANA bolyp qalǵan. Nazar aýdaryńyz! Bul oqıǵa qaımaǵy buzylmaǵan qalyń qazaqtyń óńiri sanalatyn meniń aýylymda bolyp jatyr. Endi osyndaı aıanyshty hálde otyryp nemen kúresýge bolady? Kimge baryp aqyl aıtasyń? Qalaǵa baryp kózi ashylyp, boı jetip, ábden pisip jetilgen qazaq qyzdary da tabıǵattyń talabymen turmysqa shyqqysy keledi. Tabylsa, árıne eldegi baqytyna qosylǵysy keledi. Biraq olar tabylmaı tur ǵoı. Bala týyp ana bolǵysy keletin ınstınkt ishten bárin burap jatyr. İshten shyǵatyn osynshama tegeýrindi qýatty qur qarǵyspen ıakı bolmasa jalań uranmen toqtatyp qoıý múmkin be ózi? Úkimetten qaıran joǵyn bilgen soń amal joq árkim ózine jáne óziniń balasyna bekem bolsyn degenge qaıta aınalyp kelemiz. Biraq ol amal teńin tappaı teńselip júrgen qalyń qazaq qyzdaryn qutqara ala ma?
P.S: Keshe keshke kelinshegim asúıdegi taý bop úıilip jatqan ydys-aıaqty kórsetti de «mynalardy feırımen jýyp beresiń be? Men úlgere almaı jatyrmyn. Balalardyń sabaǵyn qarap, sosyn mektepke kıetin kıimderin útikteýim kerek. Odan keıin úıdi jınap almasam shashylyp ketti... Onyń ústine hımıa tıse qolymnyń terisi jarylyp ketedi» dedi. Men sasqam joq. 50+50 dedim de búkil ydysty 20 mınýtta shokolad qylyp shaıyp berdim. Jarqyrap, jaınap turǵan ydysaıaqty kórgen kezde kelinshegim maǵan qaıtadan ǵashyq bop qaldy. Osylaısha 22 jastaǵy romantıkaǵa qaıta oraldyq. Al sender bolsańdar asúıdegi ydys-aıaqtan qashasyńdar, jigitter!!! Qartaıǵanda romantıka asúıden bastalady...
Sanjar Kerimbaıdyń feısbýktaǵy paraqshasynan alyndy
