Kıev Reseıdiń mádenı keńistiginen birjolata shyǵyp ketti.
Buǵan deıin Ýkraına bıligi telearnalardyń Reseı fılmderin kórsetýge úzildi-kesildi tyıym salǵany esimizde. Biraq Reseıge tumsyǵyn sozyp, jel qarmaıtyn keıbir telearnalar eski "ádetine" basyp, jańa jyl kezinde "Ironıa sýdby" fılmin kórsetip, bastary daýǵa qaldy.
Bıliktiń telearanalarǵa baılanysty ustanǵan bul saıasaty durys pa? Bizdińshe, durys. Iá, "Ironıa sýdby" fılminde Pýtın saıasatyn nasıhattaıtyn eshqandaı epızodtar joq.
Biraq bul – fılm keńestik zamandaǵy mádenıet pen qundylyqtardy nasıhattaıtyn, ýkraındyqtarǵa kezinde keńestiń júıeniń bir pushpaǵy bolǵanyn eske salatyn týyndy emes pe?
Oılańyzshy, orystardan biraz zábir kórgen Polsha bıligi dál osy fılm óte keremet óner týyndysy bolsa da, efırine jiberer me edi? Poláktarda bul fılmdi múlde kórsetpeıdi.
Mine, Ýkraına (biz de) Reseı yqpalynan arylý úshin onyń jaqsy, jaman dúnıesinen tolyqtaı arylýy kerek.
Osyǵan deıin Reseı men Ýkraınanyń shoý-bıznesi tonnyń ishki baýyndaı aralasyp keldi. Ýkraınanyń áıgili ánshisi Sofıa Rotarý ózin Alla Pýgachevanyń basty básekelesi sanasa, rok baǵytynda án aıtatyn «Okean Elzy» toby óziniń júrek tebirenter ánderin orys tilinde shyrqap keledi.
Al «Verka Serdúchka» bolyp Reseıdegi myńdaǵan kórermenderdiń júregine jol tapqan, Andreı Danılko bylaıǵy jurt orystardyń ártisi dep tanıtyny belgili.
Qazaqta orysqa qarsy ımýnıtet qalyptasty
Al Qazaqstanda munyń biri de joq. Keńes zamanynyń ózinde orystar qazaqtardy kemsitip, tóbeden túıgishtep otyrdy. Mine, sonyń paıdasyn búgin kóretin múmkindik týyp keledi.
Orystardyń Qazaqstanda mádenı ahýaldyń qaı baǵytta damyp jatqanyn bilmeýi, Kremldiń bizge baǵyttaǵan ıdeologıasymen tıimdi kúresetin múmkindikke ıe bolyp, ımýnıtet qalyptasyp keledi.
Bireýler «Qaırat Nurtastyń Núshamen qosylyp án aıtyp, orys mádenıetiniń shashbaýyn kóterdi» dep aıtyp júrgenin bilemiz. Bul jerde qaıta Qaırat Núshany paıdalanyp, elimizdegi orys tildi qaýymnyń nazaryn ózine aýdarýǵa (qazaq shoý-bıznesine) tyrysqanyn baıqaýǵa bolady.
Osylaısha bizdiń Reseımen aradaǵy mádenı baılanysymyz kún ótken saıyn kómeski tartyp keledi.
Qandasymyz Arman Davletárovtyń Astanada «MÝZ-TV» baıqaýyn uıymdastyrýy qazaqtildi aýdıtorıanyń qoldaýyna ıe bolǵan joq.
Sol kezde Sáken Maıǵazıevtiń: "Buǵan, biz barmaımyz! Premıasy ózine, ol qazaqtyń «MýzART»-qa degen mahabbatynan bıik emes. Qazaqtyń mádenıetin, halyqtyq mýzykasyn, dástúrli ánin dáripteý, mine, bizge osy abyroı!», – dep kesip aıtqanynan orystyń shoý-bıznesi qazaq topyraǵynda órken jaıý múmkindiginen tolyqtaı aıyrylǵanyn baıqaýǵa bolady.
Reseıdiń áıgili baıqaýy «MýzART-ty» qyzyqtyrmasa, irgedegi kórshimizdiń mádenı ekspansıasy árqashan sátsizdikke ushyraıtynyn baǵamdaýǵa bolady.
Búgingi qazaq qoǵamy úshin Tóreshtiń aınalasynda bolyp jatqan oqıǵalar qyzyqty.
Sondyqtan Tóreǵalıdyń árbir áni, árbir PR qadamy bizdi Reseıden alystatyp, onyń mádenı ekspansıasynan qorǵaıtynyn eshqashan esten shyǵarmaýymyz kerek.
Búgingi bizdiń shoý-bıznesimiz (onyń sapasy jaıynda sóz basqa), toıshyl qaýymymyz orys mádenıetinen bizdi kún ótken saıyn alystatýda. Qazir keıbir orystardyń ózderi dombyra shertip, qazaq tilinde popýrıı aıtyp, qazaqylanyp jatqanyn bárimiz bilemiz. Sondyqtan qazaq shoý-bıznesiniń qazanyn qaınatyp júrgen Tóresh bastaǵan ánshilerimizge alǵys aıtýymyz kerek.
https://dalanews.kz/del-qazir/81104-zhemqorlardyng-kapitaly-igi-maqsatqa-zh
