Almaty oblysynyń 1-synyp oqýshysynyń ata-anasy QR Bilim jáne ǵylym ministri Erlan Saǵadiev myrzaǵa áleýmettik jeli arqyly videoúndeý joldady.
Videoda ministrlik jasaǵan reformanyń bastaýysh synypqa qatysty aiqyndalyp jatqan teris áserleri faktilermen atap kórsetilip, ministrge naqty saýaldar qoiylady. Onda aitylǵan problemalardy qazaqstandyq ata-analar tolyqtai qostap otyr.
Saltanat Tájievanyń bul videoúndeýi áleýmettik jelige salynǵanyna bir táýlik bolyp úlgermei, 47 myń ret ashylyp, ony 4 myńnan asa adam bólisken.
Áli de oǵan pikirler jazylyp, bólisip jatqandar qatary kóp.
„…Almatynyń shetindegi aýylda biyl balamyz 1-synypta oqidy. Byltyr mektepke deiingi daiarlyq synybynda oqydyq. Ár pánge arnalǵan oqýlyqtardy ár ata-ana 15-20 myń teńge aralyǵynda óz qaltasynan aqsha shyǵaryp, satyp aldy. Sebebin úkimettiń oqýlyqpen qamtamasyz etýge qaýqary jetpegen dep túsindirdi. Jaraidy. Oǵan da kelistik.
Birinshiden, mine, mynaý Qorshaǵan ortamen tanystyrý. Ekologiia negizderi oqýlyǵy. Bul pánde mysaly balaǵa mynandai suraq qoiylady: „Qyzyl kitapqa enetin qazaqstandyq qustardy belgileńder„. Nólevoi synypqa jasy áli 6-ǵa tolmaǵan 5 jastaǵy balalar baryp jatyr.
Endi árip tanyp, endi sóilem qurap úirenip jatqan balalar oǵan kiretin qustar túgili, qyzyl kitaptyń ne ekenin qaidan biledi? Bul suraq balanyń jas ereksheligine qanshalyqty sáikes keledi?
Ekinshiden, mine, mynaý — Jaratylystaný páni — 1-synyp oqýlyǵy. Biyl ótip jatyrmyz. Munda jańadan mektep tabaldyryǵyn attap, ortaǵa endi úirenisip, áriptiń basyn endi qurap júrgen balaǵa mynandai saýal qoiylady:
„Eger úlken júk máshinási men jeńil máshineni bir mezette joǵarydan tómen qarai jiberse, ekeýiniń qaisy uzaǵyraq júredi„. Bul — fizikalyq zańdylyq. Buǵan 1-synyp oqýshysy qalai jaýap berýi kerek?
Úshinshiden, kelesi suraq: „Qozǵalys traektoriiasy degen ne?„. „Kóliktiń jáne basqa da zattardyń qozǵalys kezindegi syzyǵy„. „Jol traektoriiasynyń uzyndyǵy degen ne?„ „Topyraqty qunarlandyrý úshin qandai mineraldy zat qoldanylady?„. Bala bul suraqtarǵa jaýap berýi kerek.
Iaǵni, bul kitaptyń ishinde fizika, himiia, biologiia, sondai-aq aitylmai ketken astronomiia syndy joǵary synypta oqityn pánderdiń suraqtary bar. Áripti tolyq tanyp úlgermegen, 6 jastaǵy balalalar bul suraqtarǵa qalai jaýap berýi kerek?..
Bul suraqtardyń 1-synypqa engizilýi qanshalyqty zańdy, ol balanyń jas ereksheligin eskerilip jasalǵan ba? Men bir-ekeýin aityp otyrǵanymen, balanyń jas ereksheligine sai kelmeitin suraqtar ár pánde óte kóptep kezdesedi.
Tórtinshiden, ár pán oqýlyqtan jáne dápterden turady. Bir kúnde 1-synyp oqýshysy 5-6 pánniń sabaǵyn ótedi.
Kúndelikte kórsetilgen pánder boiynsha sómkeni kitapqa toltyrǵan kezde onyń salmaǵy 5 keliden asyp ketedi: 5,5-6 keli bolady. Al 6 jastaǵy bala densaýlyq saqtaý normativteri boiynsha tek 2 keli kóterýi kerek. Onyń ústine mektep balaǵa tamaq bermegendikten, sómkesinde sýy, tamaǵy taǵy bar. Bala sómkesine dene shynyqtyrýǵa kietin kiim men mektep ishinde aýystyratyn aiaq-kiimdi de salamyz. Osynyń barlyǵyn qosqanda bala sómkesi 6 keli, tipti odan da asyp ketedi.
Bul balanyń densaýlyǵyna óte qatty ziian. Súiegi qatyp úlgermegen balanyń omyrtqasy birte-birte otyra beredi. Bútin bir urpaqtyń ergejei bolý qaýpi tónip tur. Bul dabyl qaǵatyn úlken másele. Osy máseklelerge qatty kóńil bólse eken deimiz.
Besinshiden, ár synyp bólmesinde shkafta sóreler bolady. Máselen, synypta 30 bala bolsa, sol 30 balaǵa ár pánnen 30 tirkeý kitapshasy bolady. Ár pánnen birneshe fail toltyrý kerek. Iaǵni, muǵalim ár sabaq ótkizgen saiyn sol tirkeý kitapshasyn ár bala boiynsha toltyrý kerek bolady. Demek, oqytýshynyń oqýshyny oqytýǵa eshqandai ýaqyty joq. Muǵalimniń ýaqyty sol qaǵazdy toltyrýmen ótedi.
QR Bilim ministrliginiń biylǵy talaby boiynsha muǵalim balany oqytpaidy, tek baǵyt-baǵdar ǵana silteidi, al bala ózi oqýy kerek. Keshirińizder, 7 jasqa tolmaǵan bala ózdiginen qalai oqidy? Ol — oiyn balasy. Oǵan ustaz bas-kóz bolyp, qamqor bolyp oqytýy kerek. Balamen tikelei qarym-qatynas bolýy tiis. Oǵan tek baǵyt-baǵdar berý jetkiliksiz. Al ustazdyń kúnine ár pán boiynsha qaǵaz toltyrýdan qoly bosamaǵandyqtan, oqytýǵa ýaqyty joq. Qaǵazdy toltyrý kerek, ony failǵa salý kerek, ony tirkeý kitapshasyna tirkeý qajet. Bitpeitin úzdiksiz komissiialardan ótýi kerek.
Bolashaq urpaq úshin alań ekenderińiz ras bolsa, onda muǵalimderdi kereksiz qaǵazdardy toltyrýdan bosatsańyzdar eken. Sonda ustazdyń oqýshyǵa kóńil bóletin ýaqyty kóbirek bolar edi. Bul bastaýysh synyptar úshin asa mańyzdy jait.
Mektep tabaldyryǵyn jańadan attaǵan balaǵa ustazdyń janynda bolǵany, onyń qamqorlyǵy óte aýadai qajet. Bul aitylǵandar — bastaýysh synyptaǵy problemalardyń 100-den bir paiyzy ǵana ekenin basa aitqym keledi„ delinedi videoúndeýde.
Áleýmettik jelide jariialanǵan bul videoúndeý astyna óz pikirlerin qosyp, saýaldaryn qosa qosaqtap joldap jatqan qazaqstandyq ata-analar endi ministrden jaýap kútip otyr. Erlan myrza, endi Siz ne deisiz?..
Kámshat SÁTIEVA
Derekkóz: kaz.365info.kz
https://youtu.be/qJG1l-2XEUU
