Ańyz ben aqıqattyń shyndyq shyraıyndaı Asan babamyzdyń jelmaıamen jahandy kezip, halqyna qut meken bolatyn jeruıyqty izdeýinde jan tebirenterlikteı syr jatyr emes pe? Ulytaýdan bastalar uly kóshimizdiń keńes dáýiri kezinde Astana qazyǵyn birde Orynbor, birde Qyzylordaǵa qadap, odan jasyl jelekti, tústi kilem Almatyǵa turaqtaýy Máskeýdiń pármenimen bolǵan edi. Elimiz táýelsizdigin alǵannan keıin ǵana elordanyń qaı jerde bolýyn tańdaý múmkinshiligine Elbasymyz ıe boldy. Astanamyzdyń Qazaqstannyń ortalyǵynda bolýy qaı jaǵynan alyp qarasańda durys sheshim edi. Sebebi, Saryarqa talaıdy kórdi, talaıǵa tózdi. Baǵzy babalarymyzdyń aq naızalaryn aspanǵa atqan aıbyrly jeńisteriniń kýágeri boldy.
Endi mine, eki ǵasyr toǵysqanda jańa myńjyldyqtyń tabaldyryǵynda óshken janyp, ólgen tirilip, ketken ese túgendelip, jyǵylǵan tý qaıta jelbirep, joǵalǵan eldik oralyp, qulaǵan orda qaıta boı kótergenine de sebepker bolyp otyr. Qalaı desekte Astana qazaqtyń bas qalasy bolyp, óskeleń urpaqtyń jarqyraǵan juldyzdaı keleshegine óz úlesin qosary sózsiz. Shynyna keler bolsam óz basym áli kúnge deıin elimniń aq ordasyn óz kózimmen kórgen emespin. Tek kóz aldyma onyń ásem kórinisi gazet-jýrnaldardan oqyǵanym, teledıdardan kórgenderim elesteıdi. Onyń qazirgi sáýlet óneriniń úlgilerine saı boı túzegen bıik te sulý ǵımarattary bir kezdegi qarapaıym oblys ortalyǵyn adam tanymastaı ózgertkeni anyq. Qala sulýlyǵy qaı adam balasyn bolsyn tamsandyratynyna kúmánim joq. Óıtkeni, keń jazıra dalada kósilip jatqan kemel sulýlyǵymen, kúmis kólderimen Esil, Nura sekildi qyz burymyndaı tarqatylǵan ózenderimen ózine tartady. Sondyqtan bolar Astana men úshin árqashan saltanattyń qalasy, tasy órge domalap turǵan jandardyń mekeni bolyp elesteıdi. Qazirgi tańda astanamyz álemdik, iskerlik baılanystyń kúre tamyryna aınalyp otyr. Onyń ózi Elbasynyń izgi saıasaty, kóregendigi men kemenger oıynyń jemisi, armany, maqsaty, halqynyń tarıhynan nár alǵandyǵy shyǵar. Astanamyzdyń shańyraǵy bıikke kóterilip, ýyǵy nyq qadalyp, keregesi kelisti jaıyldy deýge bolady. Astana qazirdiń ózinde azıalyq baıtaqtardyń arasyndaǵy eń bir eýropalyq qala. Nursultan Nazarbaev Qazaqstannyń Eýrazıalyq el ekenin, onyń astanasynyń orasan zor qos qurlyqtyń, ókpe tusynda ornalasqanyn, demek keleshekte qalanyń osynaý ulan-ǵaıyr keńistiktiń qýatty jelileri toǵysqan torabyna, 21 ǵasyrdaǵy ekonomıkalyq, tehnologıalyq, aqparattar tasqynynyń arnasyna aınalatynyn atap kórsetken bolatyn.
Astana- búgin óskeleń qala. Kemel de kelisimdi oılardyń, izgi nıet pen ıgi tileýdiń qalasy. Aıtalyq, qalany qaq jarǵan Esil ózeniniń jaǵalaýyn kezinde basqan qamys- quraq qaba saqaldan arylyp, beton taqtaıshalarmen tóselgen. Esildiń mármár jaǵalaýynan záýlim ǵımarattar salýǵa da, qalanyń ortalyq bóliginde eýropalyq úlgidegi shaǵyn oramdar turǵyzýǵa da oryn jeterlik. Endeshe, shahardyń keıbir keń de túzý kósheleri dástúrli shyǵys baıtaqtaryn, máselen, kórgenderge Kaır men Delıdi esestetetini sózsiz.
Elimizdiń jańadan oryn tepken ordasyn kórkeıtý maqsatyna oraı prezıdentimiz 2001 jyly «Astana jańa qala» degen arnaıy ekonomıkalyq aımaǵyn qurǵan bolatyn. Bul shara Esildiń sol jaǵalaýyna ınvestısıalar taratý, qurylysta ozyq tehnologıalardy paıdalaný, sondaı-aq qazirgi zamanǵy ınfraqurylym arqyly qurylysty qarqyndy túrde damytý edi. Sol sebepti Astanadaǵy úkimet saraılary, qurmetti oryndar, mınıstrlikter men qoǵamdyq ǵımarattar asa kórnekti sáýlettik beınege ıe bolyp keledi. Osyndaı ǵajap, ózge qalalardan erekshelenip turǵan Astanamyzdyń keskin-kelbeti Eýropa materıginde ornalasqan Parıj qalasynyń dál ózinde júrgendeı sezindiretin shyǵar. Parıjge barǵandar eń aldymen Eıfıl munarasyn izdese Astanaǵa kelgender bıiktigi 97 metrge jetetin «Astana-Báıterek» monýmentin izdeıtin sıaqty. Osynyń ózi álem tórinen oryn alatyndaı kórinis, shirkin! Bárin aıt ta, birin aıt degendeı barlyǵynan da bas alań tórine kóz tastaǵan jan búkil tarıhy- birigý tarıhy bolǵan halqymyzdyń ómirinde kelisimdi bıligimen, ádil sózimen, eliniń basyna aýyrtpashylyq túskende sheshendigimen alǵyrlyǵymen eline qorǵan bolǵan, asqan bedelge bólengen dana úsh bı- Áıteke, Qazybek, Tóle bas qosa otyrǵan sáýletti eskertkish ornatylypty. Kósheleri de tap-tuınaqtaı, qazaq danalarynyń esimimen atalady.
Árıne astanamyzdyń bolashaǵy kóbinese 21 ǵasyrdaǵy halyqaralyq, ekonomıkalyq, geosaıası jáne basqa qatynastardyń damýyna baılanysty bolary anyq. Astanany saldyryp jatqan Nursultan Nazarbaev bir ǵana qazaq halqynyń emes, birde Uly Dala, birde Tyń nemese Qazaq KSR-i dep ár kezde árqalaı atalǵan, al búgin Qazaqstan Respýblıkasy atalatyn baıtaq óńirdi bir kezde meken etken jáne búgingi tańda mekendep jatqan halyqtardyń «eýrazıalyq armanyn» asqaqtatýǵa bekem bel baılap otyr. Bul ólke-halyqtardy baýyryna basyp, tatýlastyryp qana qoımaı, olardy jańa qaýymdastyq, jańa órkenıet qurý jolynda toptastyra bilgen ólke.
Elordanyń órkendeýi elimizdiń órkendeýiniń belgisi. Endeshe bas qalanyń jańadan qalanyp jatqan irgetasynyń berik bolýy da memleketimizdiń bolashaqqa nyq senimmen jasar qadamynyń naǵyz kepiline aınalmaq. Keler urpaqtyń da, jastardyń da bolashaǵy bir ózińde! Al seniń gúldenýiń solardyń qolynda. Keleshegiń jarqyn bolsyn, halqymnyń aq ordasy, kórkeıip, bıikterden kórine bergeısiń!
