Osyǵan oraı búgin Almaty qalasyndaǵy Naýryzbaı batyr men Qabanbaı batyr kósheleriniń qıylysyndaǵy saıabaqta qala ákimi Baýyrjan Baıbektiń qatysýymen Stalın-Goloshekın tandemi qoldan jasaǵan Ashtyq pen qýǵyn-súrgin qurbandaryn eske alý jıyny ótti. Jıyn barysynda qala ákimi Baýyrjan Baıbek myrza, atalǵan saıabaqtaǵy asharshylyq pen saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryna arnalǵan eskertkish ashylatynyn málimdedi. Osyǵan deıin Almaty qalasyndaǵy Naýryzbaı batyr men Qabanbaı batyr kósheleriniń qıylysyndaǵy saıabaqta Ashtyq pen saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryna arnalǵan qara tas qana qalqaıyp turǵan edi.
Baýyrjan Qadyrǵalıuly óz sózinde, Sábettik júıeniń qýdalaýyna iligip, azattyq jolynda naqaq qurban bolǵan qaıratkerlerdiń rýhyna baǵyshtap, tas belginiń ornyna eskertkish ornatylatynyn jetkizdi. Bul eskertkish Táýelsizdiktiń 25 jyldyǵynyń aıasynda iske asyrylmaq.
Sondaı-aq, Ortalyq meshitte qýǵyn-súrgin qurbandarynyń rýhyna Quran baǵyshtalyp, as berilýde.
Aıta keteıik, búgingi is-sharaǵa uzyn sany alpysqa jýyq adam qatysty. Eske alý jıynyna kelgenderdiń qatarynda aǵa býyn ókilderinen aqyn, jazýshy Muhtar Shahanov, belgili jazýshy Smaǵul Elýbaı men qatar, Muhtar Taıjan, Aıdos Sarym qatysty.
Muhtar Shahanov, aqyn, qoǵam qaıratkeri:
– Mynaý bizdiń qazaqtyń tarıhynda basqa elderde bolmaǵan úlken bir qasiret boldy. Ol – asharshylyq. Asharshylyq qoldan uıymdastyryldy. Sóıtip bir málimet boıynsha 4 mıllıon 100 myń qazaq qyryldy. Osynyń barlyǵy bizdiń úlken qasiretimiz. Eger sol jyldary sonshama qazaq qyrylmaǵan bolsa, bizdiń halqymyzdyń sany búginde 40 mıllıonnan asyp jyǵylar ma edi?! Ókinishke oraı, biz muny áli kúnge deıin aıta da almaı, jaza da almaı keldik. Búgin ákim Baýyrjan Baıbek jaqsy másele kóterdi. Asharshylyq pen saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn ardaqtaý, ulyqtaý, urpaqqa jetkizý úshin myna turǵan tas belginiń ornyna eskertkish ashylatynyn aıtty. Jáne onyń shyǵyny qalalyq búdjetten óteliten boldy. Bul óte jaqsy bastama. Sol sekildi biz myna jer máselesinde de jeńiske jetemiz. Biz myna jerge eskertkish ashylýyn qansha jyldan beri qaraı kóterip kelemiz. Sózimizdiń bári jelge ushyp jatatyn. Endi búgin ákim myrza bir jylda osyny qolǵa alyp otyr eken, biz bundaı bastamany quptaǵanymyz jón, árıne.
Muhtar Taıjan, qoǵam qaıratkeri:
– Bul máseleni eń birinshi qoǵamdyq uıymdar, azamattyq belsendi top ókilderi aıtyp, kóterip, ákimshiliktiń qulaǵyna jetkizdi. Dál osy jerge eskertkish ornatý máselesin qazir ákimshiliktiń ózi kóterip otyr. Tipti, ákim Baýyrjan Baıbektiń ózi kelip qatysýy, jáne óz aýzymen ýáde berip otyrǵany kóptegen jaıtty ańǵartady. Mysaly sońǵy jyldary ákimshilik qala ishinde mynadaı is-sharalardy uıymdastyrýǵa ruqsat bermeıtin edi. Ózderi de tynysh jatatyn. Biz ózimiz de birneshe ret ótkizdik, dál osyndaı is-sharany. Endi myna tastyń ornyna, árıne, eskertkish qoıylýy kerek. Bul sózdi basqa emes, qala ákimniń ózi aıtty. Demek, eskertkish ornatylady. 23-24 jyl boldy dál osy eskertkish ornatý máselesiniń kóterilip kele jatqanyna. Aqyry maqsatqa jettik. Endigi másele – qaladaǵy Mırzoıan kóshesiniń ataýyn ózgertý bolýy tıis. Bul da kezek kúttirmes másele.
Maqsat Jaqaý, saıasatanýshy:
– Bul eskertkishtiń ashylýy uzaq ýaqyttan bergi halyqtyń kókeıinde júrgen másele edi. Ásirese myna Almatydaı úlken shaharda tarıhı mańyzy joǵary saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryna eskertkishtiń ashylýy zańdylyq bolatyn. Tas belginiń ornyna keshendi eskertkish ornatý týraly máseeni «Ádilet» qory bar, Tarıh ınstıtýty bar, Saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn eske alý qaýymdastyǵy bar, tarıhshylar bar, zıaly qaýym ókideri bar kópten beri aıtyp kele jatyr edi. Baýyrjan Qadyrǵalıulynyń ózi aıtqandaı, arnaıy baıqaý jarıalaý arqyly atalǵan eskertkish osy jyldyń sońyna deıin ornatylatynyn estip qýanyp turmyz. Bul eskertkishtiń mańyzdylyǵy joǵary bolmaq. Birinshiden, ıdeologıalyq jaǵynan. Ekinshiden, urpaq tárbıeleýde keshegi ótkenimizdi urpaq sanasyna sińirýde úlken qadam bolmaq. Bul eskertkishtiń jas urpaqqa ótken zamanalardan aqparat berip turatyn mańyzǵa ıe bolatyny sózsiz.
Dáýren Babamuratov, «Bolashaq» qozǵalysynyń jetekshisi:
– Búgin 31 mamyr – azaly kún, qaraly kún. Biz neshe jyl boldy 31-i kúni osy qara tastyń túbine kelip, gúl shoqtaryn qoıamyz. Sosyn eskertkish ornatylsa degen máseleni aıtyp júrgenimizge qansha jyl boldy... Bul másele bizge deıin de kóterilgen edi, endi bizben túıindeletini jaqsy, árıne. 1992 jyly myna qara tas ornatylǵan edi osy jerde. Sodan mine, 24 jyl ótkende osy jerge eskertkish ornatylatynyn qala ákiminiń ózi aıtty. Bul –óte qýanyshty jaǵdaı. Bul – jeńisti jaǵdaı. Bul – eskertkish ulttyq murattarymyzdy áıgileı túsýdiń bastamasy dep bilemiz. Osydan keıin 31- mamyrdy basqasha eske alý, ótkizý sharalaryn belgileýimiz kerek. Ol qandaı sharalar bolýy múmkin, máselen: Izraılde bir kúni búkil el bir mınýttyq únsizdik jarıalaıdy. Osyndaı sharany bizde de qolǵa alýǵa bolady. 31-mamyr kúni kóshelerdegi oıyn-saýyq baǵdarlamalardy tyıyp, jalpy ulttyq únsizdik jarıalaý kerek. Bizge de sol qajet.
Dáýren Qýat, Abai.kz aqparattyq portalynyń bas redaktory:
– Qabanbaı men Naýryzbaı batyr kósheleriniń qıylysyndaǵy saıabaqtyń ishinde myna bir qara tastyń qadalyp turǵanyna birqansha jyl boldy. Byltyr emes, aldyńǵy jyly osy tas belginiń aınalasyna 20-30 adam jıylyp, Qýǵyn-súrgin men ashtyq qurbandaryn eske alyp, rýhtaryna baǵyshtap quran oqyǵan edik. Sol jıynda Muhtar Taıjan ekeýmiz qara tas qalqaıyp tura bermesin, esertkish ashylsyn, osyny qalalyq ákimshilikten talap eteıik dep usynys jasadyq. Usynysymyzdy sol jıyndaǵy el aǵalary qoldaǵanymen, «bosqa áýirelenesińder, iske aspaıdy» dep bir-aq kesken. Alaıda... Muqań sol kúnniń erteńinde qalalyq ákimshilikke qoǵam belsendileriniń atynan hat tapsyrdy. Hatymyzǵa «kútkendegideı» jaýap ta jetti «entigip». Hatta: «Almaty qalasyndaǵy saıabaqta orynnyń tar bolýyna baılanysty eskertkish ornatylmaıdy. Óıtkeni, ashtyq qurbandaryn eske túsiretin alyp eskertkish «Jańylyqta» tur. Ol keshendi eskertkish - KSRO elderinde, Qytaıda, Polshada, Iranda, Avstrıada, Germanıada t.b. ashtyqtyń saldarynan kóz jumǵan jandardyń baýyrlastyǵyn, taǵdyrlastyǵyn eske túsiredi» degenge saıatyn sózder jazylypty. Hatty oqyp bolǵan soń, qalalyq ákimdiktiń qalypty sheshimine qashanǵydaǵydaı «qap» dedik, keıidik, taryndyq. Arada jyl ótken... Mine, jańa ǵana, megapolısimizdiń jas ákimi Baýyrjan Baıbek myrza jıyn jasap, belgi qaratastyń orynynda kelesi jyly keshendi eskertkish boı kóteretindigin málim etti. Jáne bylaı dedi:
«Bul eskertkish – urpaqtar jadynda Táýelsizdiktiń tereńdigin, onyń qunyn, baǵa jetpes baılyq ekenin bilip ósýine jol ashady. Bul eskertkish – ár býyn urpaqtyń asharshylyqtan jazyqsyz qyrylǵan mııllıondaǵan qandasymyzdyń, baýyrlarymyzdyń, ata-babamyzdyń rýhyna táý etip, Táýelsizdikke táýba aıtar orny bolady oılaımyn!
Tarıhqa – taǵzym
.
.. Osy bir eskertkish keshendi erterek turǵyzbaı, qara taspen qańtaryp qoıýdyń ar jaǵynda soltústiktegi kórshimizdiń qas-qabaǵyn baqqan saıasat boldy ma, álde salǵyrttyq boldy ma? Menińshe, ekeýi de bar. Áıtse de, salǵyrtyqtan saıasat basym túsken sıaqty. Al, saıasattyń salqyny seziletin jerden bizdiń shen-shekpendilerdiń aınalyp júretini, ulttyq murattar men tilekter týraly el únin estimeıtin taskereńge aınalatyny beseneden belgili. Áıtkenmen de, basshynyń erik-jigeri jetse, qıyn eshteńe joq eken. Bizdiń búgin soǵan kózimiz jetkendeı jelpinip turmyz. Jer betinen kúńirenip kóshken ata-baba rýhy rıza bolsyn. Eshten – kesh jaqsy. Eldik murattarymyz eskerilip, jeńisterge jete bereıik.
Nurgeldi Ábdiǵanıuly
Abai.kz
