Elbasymyz Nursultan Nazarbaevtyń bastamasymen elimizdi mekendegen dıaspro ókilderi 27 jyldan beri Rýhanı kelsim kúnin atap ótip kele jatqany belgili. Qazaqstandaǵy dostyq pen tatýlyqtyń jarshysy bolǵan Rýhanı kelsim kúnin shyǵysqazaqstandyqtar da óz deńgeıinde atap ótip, dostyq pen rýhanı kelsimniń el ómirinde mańyzdy oryn alatynyn barynsha sezindi desek artyq aıtqandyq bolmas edi.
Óskemen qalasyndaǵy Dostyq úıinde uıymdastyrylǵan mýzyka jáne poezıa keshine oblys aýmaǵynda jumys isteıtin etnomádenı birlestik músheleri men oblystaǵy 12 dinı konfesıa ókilderi bir úıdiń balasyndaı tegis qatysyp, aýyzbirshiligin kórsetti.
Budan basqa rýhanı keshke shyǵarmashylyq ujymdar, aradegrel men basqarma basshylary da qatysyp, qazaq, orys tilderinde jyrlardy tyńdap qulaq quryshyn qandyrdy.
Kesh barysynda Dostyq úıiniń foeısinde «rýhanı kelsim – birlikke bastaıdy» degen taqyrypta kórme uıymdastyrylǵanyn aıta ketýimiz kerek. Kórmege qoıylǵan diniı eksponattar, qasıetti kitaptar men jazbalar, fotosýretterden tamashalǵan jurt Shyǵys Qazaqstanda ultarylyq tatýlyqtyń tamyry tereńde jatqanyn kýá boldy.
Osy rette atylmysh kórmeni uıymdastyrýǵa Shyǵys Qazaqstan oblysyndaǵy Halıfa Altaı meshiti aıryqsha daıyndalǵany baıqaldy. Meshit ujym kórmege qasıetti Qurannyń qazaq, orys, arab jáne fransýz tilinde aýdarylǵan kóne nusqalaryn jurtshylyq nazaryna usyndy.
Budan basqa 18-19 ǵasyrlardy jaryq kórgen «Sharh ýl ýıkoıa», «Daláıl Al-Haırat» dep atalatyn kóne dinı kitaptardy jurtshylyqtyń nazaryna usyndy.
Rýhanı kesh barysynda sóz sóılegen Shyǵys Qazaqstan oblysy ákiminiń orynbasary Ásem Núsipova kópshilik qaýymdy Rýhanı kelsim kúnimen quttyqtap, táýelsiz Qazaqstannyń damýynyń ózeginde bereke-birlik pen ultaralyq kelsim jatqanyn atap ótti. Budan keıin ákimniń orynbasary óńirdegi rýhanı kelisimge óz úlesin qosyp júrgen qoǵam belsendileri men din qyzmetkerlerin SHQO ákiminiń Maqtaý qazǵazy men baǵaly syılyqtaryn tabys etti.
– Bizdiń oblysymyzdy kóptegen etnos pen túrli konfesıa ókilderi mekendeıdi. Olardyń bári bir-birimen tatý-tátti ǵumyr keshýde. Bul bizdiń basty baılyǵymyz desek bolady. Búgingi rýhanı kesh – bir-birimizdiń basymyzdy qosyp, jaqsy tilekter arnaýǵa jáne árqaısymyzǵa adam ómirinde tatýlyq pen rýhanı kelsimniń qanshalyqty mańyzdy ról atqaratynyn esimizge salǵanymen qundy bolyp tur, – dep Ásem Núsipova kókeıde júrgen aq tilegin aqtardy. Óz kezeginde Shyǵys Qazaqstan oblysy din isteri jónindegi basqarmanyń basshysy Ánýar Abdýlın óńirdegi ózge ult ókilderin osyndaı rýhanı kesh aıasynda basyn biriktiripi, ózara pikir almasýyna, bir-biriniń mádenı qundylyqtarymen tanysýǵa múkindik týǵanyn alǵa tartty.
