Qatysýshylar:
40, 50 jastardaǵy erkek
A, B, C ishki ásker
Stýdent
Podpolkovnik
Podpolkovniktiń kómekshisi
Jas áiel
Birinshi kórinis
Bos sahna. Sahnanyń ár jerinen tóbeden jýan qara jip salbyrap tur. Sahnanyń sol jaǵynan jolmen ishki áskerdiń kókala kiimin kigen úsh adam kórinedi. Aldynda kele jatqan A-nyń qolynda qara taiaq. Sońynan kele jatqan ekeý (B men C) moiyndaryna avtomot asyp alǵan. Úsh ásker sahnanyń ortasyna jeter-jetpeste kidirip, A kenetten artyna burylady. B men C da toqtai qalyp, «ne bolyp qaldy?» degendei A-ǵa qarap sál ańtarylady da, bir-birine qarap, odan olar da A qaraǵan jaqqa qaraidy. Olar eshteńe kóre almai, A-ǵa burylady. Bul kezde A bir aiaǵyn alǵa shyǵaryp, aiaq kiiminiń basyn kóterip, soǵan qarap turady. Sol aralyqta áskerilerdiń qasynan ótip bara jatqandar olarǵa qarap qoiady da, eshteńe demesten kete beredi.
C: Ne isteimiz?
A: Júremiz.
C: Júre beremiz be?
A: Júre beremiz.
B: Saǵat qansha boldy ózi?
A: Ýaqytty qaitesiń, aiaǵyma qarashy, birinshi ret kórip turmyn, neǵylyp bulaisha jyltyratyp mailap alǵanmyn? Ózi qolaqpandai úlken, kóriksiz, sonda da qatyryp mailap alyppyn, ishindegi bashpailarym tynymsyz shapqylap qýalaspaq oinap júrgen siiaqty, patsha kezinen shulǵaý tartýdy úirendik, batpaq, sý bolsa da, jazda sasyp ketse de olarǵa báribir, mop-momaqan, shoshqanyń toraiy siiaqty jýas, sasyq, qarańǵylyqqa ábden úirenip alǵan...
A ózine-ózi sóilep turǵan adam siiaqty. Qasyndaǵy B men C qulaq túrip tyńdaidy, biraq, nazarlary basqada, jan-jaǵyna jaltaqtap qarap qoiyp turady. A aiaqtaryna nazar aýdarǵan beinede turǵan ornynda shyrq ainalady. Eńkeiip eki aiaǵyna kezek qaraidy. B men C oǵan qarap qoiyp, jaltaqtap turady.
A: Tańym bar, eki aiaq bizdi kóterip júredi, qaida apar deseń, sonda aparady, biz olardy basqaramyz, keide, tipti, jerdi teýip-teýip jiberýimizge de bolady, jazalasaq ta óz erkimizde, jyltyratyp mailap ta alamyz, bashpailarymyz qalasa da, qalamasa da, mailaǵymyz kelse, mailaimyz, ne istesek te óz erkimizde... (A aiaqtaryna oń-solynan qarap, jerdi teýip, tabanyna birdeńe jabysyp qalyp, sony súrtip tazalaǵan adamsha tabanymen tarpidy) Olarǵa báribir, biz mailaǵymyz kelse, mailaimyz, mailaǵymyz kelmese, jer tebemiz, óz erkimizde, ǵajap, á!
A ózine-ózi sóilep júredi. Dál sol kezde úsh áskerdiń qasynan arqasyna sómke kótergen stýdent siiaqty bir jigit ótedi. A stýdentke qaramaidy, kórmegendei. Biraq, dál qasynan óte bergende stýdenttiń qolynan shap etip ustai alady. Basynda bórki, kózildirigi bar stýdent sál sasqalaqtap, ne bolǵanyn túsinbei qalǵan adamsha kibirtiktep, A-nyń betine bajyraia qarap únsiz turyp qalady. B men C stýdenttiń eki jaǵynan qoralap turady.
Stýdent: Sizderge ne kerek?
A: Ia, maǵan ne kerek, maǵan seniń kótergen sómkeń kerek, ia, sol kerek.
Stýdent: Ne úshin?
A: Negesi sol, sómke kimdiki, sen ony nege kóterip alǵansyń, nege kóteresiń, kóterip qaida aparasyń, ishinde ne bar?
Stýdent jalma-jan arqasyna kótergen sómkesin túsirip, bir qolyna ustap A-ǵa qaraǵan kúiinde bir sát turady. Áskerlerge túk túsinbegendei ainala qaraidy.
Stýdent: Sómke meniki, ishinde, ishinde eshteńe joq.
A: Qalai joq?
Stýdent: Ras aitamyn, ishinde eshteńe joq.
A: Sómke sizdiki emes pe?
Stýdent: Sómke meniki.
A: Onda nege ishinde ne bar ekenin bilmeisiń?
Stýdent: Bilem, ishinde eshteńe joq, ia, ishinde oqý quraldary ǵana bar.
A: Nege ótirik aitasyń? Álginde ǵana sómkeniń ishinde eshteńe joq dediń ǵoi?
Stýdent: Men, meniń basqa eshteńe joq degenim ǵoi.
A: Men «basqa ne bar?» dep suradym ba?
Stýdent: Joq.
A: Onda sen ótirik aittyń. Sómkeni ash, ishindegi dúnieniń barlyǵyn shyǵar, bir-birlep barlyǵyn shyǵar, eshteńe qalmasyn, túsindiń be? Aqyryn, asyqpa.
Stýdent sómkesiniń aýzyn ashyp, «eshteńe joq, kór» degendei A-nyń aldyna tartady. A sómkege qarap ta qoimaidy.
A: Sómkeniń ishinde ne bar?
Stýdent: Ishinde eshteńe joq, ia, ia, oqý quraldarynan basqa eshteńe joq.
Stýdent sómkesiniń aýzyn keń ashyp, ishinde ne baryn tolyq kórsetýge tyrysady.
A: Ishinde ne bar, sómkeni ash.
Stýdent: Ózińiz kórińizshi.
A sómkege qarap ta qoimaidy.
A: Ishin ash, sómkeniń ishindegi dúnielerdiń birin qaldyrmai syrtqa shyǵar, asyqpa, eshteńe qalyp qalmasyn,
Stýdent: Ózińiz kórińizshi.
Stýdent sómkeni A-nyń qolyna ustatqysy keledi.
A: Joq, sen kórsetýiń kerek, bir-birlep kórsetesiń, eshteńe qalmasyn, bul zań, bizdiń seniń sómkeńdi aqtarýǵa quqyǵymyz joq, seniń óziń aqtarýyń kerek, eshteńeni qaldyrmai kórsetesiń, zańda solai jazylǵan.
Stýdent ne isterin bilmegen adamdai jan-jaǵyna jaltaqtap turyp qalady da, sómkesin aqtara bastaidy. Sómkedegi zattaryn bir-birlep shyǵarady. Kitap, qalamy, taǵy sol siiaqty dúielerdi alyp shyǵady, bir kitap jerge túsip ketedi, ony ala bergende taǵy bireýi syrǵyp jerge túsedi, ony qasynda turǵan S eńkeiip qolyna alyp, qaitaryp stýdentke eredi. B stýdenttiń qolyndaǵy kitaptardyń bireýin alyp paraqtap kórgen bolady, joldan ótip jatqandarǵa qarap qoiady. Stýdent sómkeni tolyq bosatyp bolady. A bosaǵan sómkeni qolyna alǵanymen, oǵan qarap ta qoimaidy. B men S stýdentten kóz almai qarap turady.
A: Endi boldy, bárin qaitaryp salyp alýyńa bolady.
Stýdent zattaryn sómkege apyl-ǵupyl sala bastaidy. Zattary jerge túsip qalady, olardy da asyǵa salyp alady.
Stýdent: Endi kete berýime bola ma?
A: Joq, bolmaidy?
Stýdent: Nege bolmaidy?
A: Azamat, Respýblika zańy boiynsha biz sizdiń sómkeńizdi aqtaryp, onda qoǵamǵa qaterli zatty tappaǵanymyzdy jariialaimyz, zańdy adal atqara otyryp, sizdi «bossyz», júre berýińizge bolady deimin.
Stýdent túkke túsinbegen adamdai sómkesin qaitadan arqasyna kóterip júrýge yńǵailanady.
A: Azamat, siz ne istep tursyz?
Júrýge yńǵailanǵan stýdent kidirip qalady.
Stýdent: Túsinbedim.
A: Men sizdi kútip turmyn ǵoi.
Stýdent: Ne aityp turǵanyńyzdy uqsam buiyrmasyn.
A: Siz maǵan rahmet aitýǵa tiissiz.
Stýdent: Nege rahmet aitýym kerek?
A: Men sizdiń sómkeńizdi aqtardym ǵoi.
Stýdent: Sonda meniń sómkemdi aqtarǵanyńyz úshin sizge men rahmet aitýym kerek pe?
A: Dál solai, sómkeńizdi aqtarǵanym úshin maǵan rahmet aitýǵa tiissiz, Respýblika zańy boiynsha men sizdiń sómkeńizden qoǵamǵa qaýipti zattar izdep, biraq, tappadym, sony aiǵaqtadym, sol úshin maǵan rahmet aitýǵa tiissiz, zańda solai jazylǵan. Aitpaqshy, sómkeńizdi siz ózińiz aqtardyńyz, men «aqtar» dedim.
Stýdent sál turyp baryp «rahmet!» deidi.
A: Respýblikaǵa qyzmet etemin! (oń qolyn shekesine aparyp, qurmet belgisin jasaidy)
Stýdent B men S-ǵa da qarap qoiady.
A: Siz endi bossyz.
Stýdent ketedi. Ketip bara jatyp artyna qarap qoiady. A onyń artynan kóz almai qarap turady. B men S stýdentke onsha nazar aýdarmaidy.
Osy kezden sál erteleý sahnanyń oń jaǵynan qolyna arqalyǵy bar oryndyq kótergen, ústine kónetoz kiim kigen, 40-50 shamasyndaǵy, saqal-murty joq er adam shyǵady. Kótergen arqaly oryndyqtyń ústine aýzy jippen býylǵan dorbasy bar. Er adam eshteńege burylyp qaramaidy, oryndyqty kótergen betinde jerden áldeneni izdep júrgen siiaqty sahnanyń ár jerine bir baryp, odan qaita ainalyp ekinshi bir jerge baryp jorta qarap júredi. Ol sahnaǵa kóterilgen, B men S odan kóz almai qarap turady. Ol kezde A stýdent ketken jaqqa qarap turyp-turyp, birden qaitadan aiaǵyna nazaryn aýdarady. Aiaqtaryn birinshi ret kórip turǵandai oń-solynan qaraidy, odan eńkeiip tabanyna úńiledi.
S burylyp B-ǵa qaraidy, er adamdy iegimen nusqap kórsetedi.
S: Ne istep júr?
B: Bilmeimin, birdeńe izdep júr-aý deimin.
S: Joǵaltqan dúniesin izdep júr me?
B: Joǵaltqan dúniesin izdemese, basqa nesin izdeidi?!
S: Ne joǵaltty eken?
B: Múmkin, kilt joǵaltqan shyǵar, álde aqsha joǵaltty ma eken?
S: Múmkin, basqa birdeńe izdep júrgen shyǵar, ol, sirá, ne boldy eken? Qarashy itshe timiskileýin. Tup-týra keshe otyrǵan jerin umytyp qalyp, búgin izdep júrgen adam siiaqty.
Oryndyq kótergen er adam sahnanyń ár tusyna bir baryp, shiyrlap jerge úńilip júredi.
A: Mynaý kim taǵy?
B: Bilmedik.
A: Bilmedik degen nesi? Suramaisyńdar ma? Nege qarap tursyńdar? Myna júrisimen, múmkin, adam oilap kórmegen birdeńe jasaǵaly júrgen bireý shyǵar.
S: Ras-aý, á! Dál soǵan uqsaidy. Ózi tup-týra terrorist siiaqty, múmkin, múmkin, biraq, saqaly joq eken, dál qazir anyqtaimyz.
S men B shep jaiyp sahnanyń arǵy buryshynan ortasyna qarai bettegen er adamǵa qarai júredi. Oryndyq kótergen adam jaqyndap kelgen olarǵa qarap qoiady da, óz isimen bola beredi. Oryndyqty birde jerge qoiyp, birde kóterip alyp, jerge qaraidy. S er adamǵa jaqyndaidy.
S: Azamat, siz ne istep júrsiz?
Er adam oryndyqty kótergen betinde oǵan qarap turyp qalady. Odan ainalaǵa qarap qoiady da, taǵy da S–ǵa qaraidy. Oryndyqty jerge qoiady. Jerge úńilip qarap qoiady.
B: Estip tursyz ba, biz sizden surap turmyz.
A: Oryndyqty qolǵa alyńyz, joq, jerge qoiyńyz, jeke kýáligińizdi shyǵaryńyz.
Er adam A-nyń betine qarap qalady. Oryndyqty kóterip alyp, qaitadan jerge qoia qoiady. Aýzy býylǵa dorba jerge túsip qalady. Ony alyp oryndyqqa qoiady. Áskeriler onyń bul áreketine saqsyna kibirtiktep qarap qalady.
Er adam: Mende jeke kýálik joq.
A: Qalai joq?
Er adam: Joq bolǵan soń joq, aitaiyn degenim, jeke kýáligim joǵalǵan, joǵalǵanan keiin joǵala bersin dedim, kýáliktiń ne qajeti bar, men eshkimnen kýálik suramaimyn, eshkim de menen kýálik suramaidy, qandai rahat dedim, sodan umytyp kettim, qaida qoidym ózin, bir kezde bar siiaqty edi (er adam qoiny-qonyshyn, qaltalaryn aqtaryp izdei bastaidy, qaltasynan túrli dúnieler shyǵaryp, olardy qaita salady, biraq, kýálik shyqpaidy), á, taptym, aittym ǵoi álginde, meniń kýáligim joǵalǵan, mende kýálik joq.
A: Onda kýáligi joǵalǵan degendi rastaityn ruqsat qaǵazy bar shyǵar?
Er adam: Ony meniń ózim rastaimyn.
A: Sen kimdi aqymaq qylasyń? Men senen jeke kýálik surap turmyn, álde sen oralmansyń ba?
Er adam: Ol ne degenińiz, oralman bolǵannan saqtasyn, oralman bolǵan jaqsy ǵoi, biraq, men oralman emespin.
A: Onda sen kimsiń?
Er adam: Men, men eshkim de emespin. Ras, men kimmin, áiteýir júrgen bireýmin, sen aitpasań, tipti, bul esimde de joq, men kimmin ózi... (qolyn ernine aparyp sál oilanǵandai bolady. Ózine ózi sóilei jóneledi), men, kýálikte ne jazylǵanyn umytyp qalyppyn, qyzyl kýálik pe edi, álde kók pe edi, ia, taptym, onda men keńes adamymyn dep jazylǵan, shimai-shimai jazýdyń ústine mór basylǵan, onda tup-týra solai jazylǵan.
S: Kýáligin aýystyrmaǵan boldy.
Er adam: Taǵy esime tústi, sol qaǵazda jáne Respýblika azamatysyń delingen jazý bar bolatyn.
B: Táýelsiz respýblika dep aityńyz.
A: Men túsinbei turmyn, siz kimsiz? Aty-jónińiz kim, munda ne istep júrsiz, siz osy suraqtyń bireýine de jaýap bermedińiz. Mynanyń ishinde (dorbany kórsetedi) ne bar? Oryndyqty nege kóterip júrsiz? Oryndyq kimdiki?
Er adam: Oryndyq meniki emes.
A: Á, mine, onda nege kóterip júrsiz?
Er adam: Bireýdiki bolǵannan keiin kóterip júrmin.
A: Sonda bireýdiń zatyn alyp ketken boldyńyz ǵoi, á, mine, taptym, siz urysyz! Sizdiń aty-jónińiz urlyqshy! Shyǵar, kýáligińdi!
Er adam: Qoiyńyz, sonda men urymyn ba? Qaljyńdamańyz!
A: Senimen qaljyńdasaiyn dep turǵan bireý joq, Respýblika zańy boiynsha sen endi qylmys kúmándisisiń, sen qoǵamǵa qaýipti adam bolýyń da múmkin.
Er adam: Men qaýipti adammyn ba? Ne úshin sonda, bireýdiń oryndyǵyn kóterip júrgenim úshin be?
A: Bireýdiń zatyn qasaqana alyp ketý baby boiynsha sen bes jyldan segiz jylǵa deiingi túrme jazasyna kesilesiń, qazirdiń ózinde sen túrmedesiń, áitpese, bireýdiń zatyn nege alyp ketesiń?
Er adam: Men bireýdiń zatyn alǵanym joq, ol maǵan oryndyqty kóterip ornyna aparyp qoishy, men sońyńnan baramyn dedi, sodan keiin kúnde turatyn jerine aparyp qoisam qoia salaiyn dedim de, alyp keldim, bar bolǵany sol ǵana, biraq, sol qoiatyn oryndy taba almai-aq qoiǵanym, myna jer me edi, álde ana jer me edi (er adam ainalasyna úńilip, áýelgi birdeńeni izdegen áreketin qaitalaidy)
A: Oryndyqtyń iesi kim sonda?
Er adam: Oryndyqtyń iesi osynda, qazir kelip qalar (jan-jaǵyna qaraidy, áldekimdi izdeidi), sender joldan baiqamadyńdar ma, qolynda tasbiyǵy, uzyn shapany bar, eńgezerdei syǵan áieldi, dereý kelemin degen siiaqty edi. Taptym-taptym, dál osy jer.
Er adam oryndyqty sahnanyń dál ortasyna jaryq túsip turǵan jerge, salbyraǵan qara jiptiń týra astyna qoiady. Ózi áldebir mańyzdy isti sátimen tyndyrǵandai, jeńildep qalǵan adamdai rýhtanady.
B: Syǵan áiel dediń be?
S: Men syǵan kórip turǵanym joq. Qaidaǵy syǵan, oi, balgerlerdiń bireýi boldy ǵoi,
A: Qarta ashatyn syǵan áiel me?
Er adam: Dál aitasyz, ol qarta ashady, alaqan qaraidy, tús joridy, juldyznama ashady, tásbiyq tartyp, qumalaq salady.
B: Sonda sen óziń nemen ainalysasyń?
Er adam: Men be, men qumalaq ashamyn.
S: Qumalaqshymyn demeisiń be, (qasyndaǵy eki serigine burylyp), ol kóshede qumalaq salyp, jurttyń aqshasyn aldap alatyn bireý.
Er adam: Ia, ia, men qumalaq tartamyn, men de boljaimyn, búgin kim ekenińdi, keshe kim bolǵanyńdy, erteń ne bolatynyńdy boljaimyn.
B: Erterek osylai demeisiń be, basty qatyryp, bul arada (kóshede) qumalaq tartýǵa bolmaidy, álgi syǵanyń qaida (jan-jaǵyna qaraidy, ózgeler de burylyp qaraǵyshtaidy), báriń osynda mekendep alypsyńdar, ótirik aityp, halyqtyń aqshasyn aldap sypyryp alasyńdar, ol syǵan bizdi kórdi de, bul aradan taiyp turǵan shyǵar.
Er adam: Men be adam aldaityn, men nege adam aldaimyn, qumalaq adam aldamaidy.
Er adam oryndyqtan ońasha birneshe qadam jerge baryp (salaqtap turǵan qara arqannyń bireýi tóbesinde turady) júrelep otyra qalyp, jerdi alaqanymen súrtip-súrtip jiberip, qaltasynan oraýly aq shyt shyǵaryp jerge jaiyp, ústine bir ýys júgeri dánin tastaidy, erinderin kúbirletip áldebir duǵa oqyǵandai daýys shyǵarady, odan namaz oqyǵan adam siiaqty shytqa mańdaiyn tigizip bas qoiady da, kóterilip betin sylap duǵa jasap, maldasyn quryp otyra qalyp shyttyń betine qumalaq tarata bastaidy. Úsh ásker onyń istegenin syrttai kúzetip únsiz turady.
S: Sonda sen syǵandar siiaqty bárin boljai beresiń be?
A: Azamat, sizge qansha aitamyn, bul jerde bal ashýǵa bolmaidy, kóshede qumalaq tartyp aqsha talap etý zańǵa qaishy, túsinesiz be, meniń sizdi tutqyndaýyma ábden bolady, áitpese tabanyńyzdy jaltyratyńyz.
B: Sen shynymen bolashaqty boljai alasyń ba?
Er adam: Ony men emes, qumalaq boljaidy, ol ótkendi aina-qatesiz aitady.
B: Men bolashaqty dep turmyn ǵoi, erteń ne bolatynyn aita alasyń ba?
A: Tynysh, osymen jeter, andaǵy jaimańdy jina da kósheden qarańdy batyr, myna oryndyq seniki bolmasa, ol osynda qalsyn, iesiniń kim ekenin kóreiik. Ony tabamyz.
Er adam ornynan qozǵalmaidy. Qumalaqtaryn taratyp, sonymen ainalysa beredi. Qasyna jaqyndaǵan A-ǵa qaramastan oǵan qaratyp bir qolyn kóteredi.
Er adam: Sál sabyr, seniń atań bolys bolǵan, ózińniń atań Máskeý túbinde nemisterdiń oǵynan ólgen, seniń áieliń joq, úilenbegen boidaqsyń...
A sál kidirip, ańtarylǵandai bola qalady. S men B bir-birine qarasady.
A: Meniń atamnyń soǵysta ólgenin qaidan bildiń ei sen (turǵan ornynan sál artyna sheginedi), álde ótirikten soǵa saldyń ba?
Er adam: Ony men aityp otyrǵanym joq, qumalaq aityp otyr, ol jáne...
A: Ol jáne ne deidi?
Er adam: Ol jáne bir atań tóreniń erin arqalaǵan tóleńgit bolǵan deidi...
B: Mynaý, tipti, jiberdi ǵoi attyń basyn.
S: Ózi baryp kórip kelgen kisidei sóileidi. Atań tóre bolǵan ba edi? (A–dan suraidy) atalaryńda tórege qyzmet etkender shyqqan ba?
A: Bilmeimin, men tek atamnyń soǵysta ólgenin ǵana bilemin.
S: Ákeń ol týraly birdeńe demep pe edi? Úilerińde shejire degendei dúnie joq pa?
A: Ákem orys bolyp ketken qazaq, men shala qazaqpyn, qaidaǵy shejire? Keńes kezinde shejire degen bolǵan joq qoi.
S: Mynaý sonyń bárin bilip alyp, ótirikti syqpyrtyp jatyr, qatyraiyn degen eken, múmkin, qumalaqshym, ózińniń kim bolǵanyńdy aitarsyń?
Er adam qumalaǵyn tartýmen ainalysa beredi. Áskeriler sál artyna sheginedi. A shegine baryp oryndyqqa bir jambasymen otyrady. Tóbesinde qara jip salbyrap turady.
Er adam: Mine, mine, bári túsinikti, olar osynda júr, sózderin dáp basa alar emespin....
Er adam qumalaq tartyp otyryp solai dep kúbirleidi. Álde neden shabyt alǵandai ornynan qozǵalaqtap, turǵandarǵa qaraǵyshtaidy, odan aldyndaǵy jaiýly qumalaǵyna úńilip alyp, dombyra shertken adamdai qopańdap ándete jóneledi....
– Alash qonǵan aqboz úi bos qaldy ma,
Jetim-jesir qasynda dos qaldy ma.
Ókinbeiin desem de, ózegim bar,
Ótip ketti dúnie qas-qaǵymda.
Ázázilge sendi be,
Aitqanyna kóndiń be,
Halqym degen Qapezdi
Jaý dep ustap berdiń be?!
Itjekkenge aidaǵan,
Ker zamannyń álegi.
Bulbul qustai sairaǵan,
Bul Qapezdiń áni edi........
Sahnada án jańǵyryp, mýzyka oinap jatady. Áskeriler onyń án salǵan túrine ǵajaptanyp, tańǵalyp, qyzyq kórip ár tustan qarasyp qalady. Oryndyqqa qyryndai jambastap otyrǵan A oǵan ańtaryla qaraidy.
Er adam osy aralyqta ánin toqtata qoiady da (sahnada án jalǵasyp jatady), jyldam eńbektep A-nyń janyna barady, jyndanǵan adamsha eshteńege qarap jatpastan A-nyń qolynyń syrtyn jitirmelete súie bastaidy. Bul kóriniske barlyǵy tańqalyp, ne isterin bilmegen adamdai daǵdaryp qalshiyp qarap qalady. Er adam A–nyń qolyn súiýdi doǵara qoiyp, júrelegen betinde joǵarydaǵy ándi ózinshe syńsyp aita bastaidy, odan «Alash bolǵan, Alash....» dep álde neni mińgirleidi.
Alǵashynda tańyrqap, ne isterin bilmei ańtarylyp qalǵan A qolyn súiip jatqan er adamǵa qarap turyp, tosynnan shoshyǵan adamdai qolyn dereý tartyp ala qoiady. Qolynyń syrtyn sipap, er adamǵa bir, qolyna bir qaraǵyshtaidy.
S: Bul ne bassyzdyq, jyndandyń ba, álde jyn soqty ma?
Er adam: Atań alash bolǵan, itjekkenge aidalǵan, qanyńda burqyrap qainap jatyr (júrelegen kúiinde qoldaryn erbeńdete sóileidi), eriniń kebersip dalada tursyń, balalar úii me, álde túrme me, joq, ashtan ólgen, sen jaman adam emessiń, itjekkenge aidaǵan....
Er adam taǵy da ándete jóneledi. A qasynda tizerlegen betinde álgi sózderi ózine-ózi kúbirlegen adamdai qaitalap aitady, er adam A-nyń qolyn súimekke umtylady, A qolyna jolatpaǵan soń eńbektegen betinde qumalaq tartqan jerine qaityp oralyp, taǵy da qumalaq salýmen ainalysa bastaidy. Áskeriler odan kóz almai únsiz turyp qalady.
A jabysyp alǵan er adamnan qutylyp, oryndyqqa býyny ketken jandai kósilip, aiaqtaryn alǵa jiberip, eki qulashyn jaiyp shalqalaidy (oń qolyna ustaǵan qara taiaǵyn sonda da ýysynan túsirmeidi). Eshteńemen qatysy joq adamdai óz aldyna áldeneni mińgirleidi.
B: Mynaý jyndanypty.
S: Álginde ǵana sap-saý edi, á! Adam osylai da ózgeredi eken, tup-týra it siiaqty, kórdiń be qoldy jalaǵan túrin, álde jalǵan jasaǵany ma?
B: Uqsamaidy, múmkin shynymen jyndy shyǵar, biz jyndymen sóilesip turmaiyq?
S: Joq, ol ózin qumalaqshymyn dedi ǵoi. Sonda shynymen qumalaq aitty ma...
Ekeýi saqsyna qumalaq tartyp jatqan er adamnyń janyna jaqyndaidy. S eńkeiip er adamnyń qulaǵyna sybyrlaǵandai daýyspen A-ǵa qarap qoiyp, sóileidi.
S: Sonda, ananyń ákesi me, atasy ma, Alash bolǵan ba?
Er adam basyn kóterip qaramastan, til qatpai qumalaqpen ainalysyp jatady. Osy kezde B sol qolyn kókiregine aparyp, áldeneni aityp qyryldap jatqan A-nyń qasyna júgire jetip qolynan ustaidy.
B: Baseke, ne bolyp qaldy, anaý, anaý sizdi Alash deidi, tóre deidi, tóleńgit deidi... anaý, solai deidi. Sizge ne boldy, bir jerińiz aýyra ma?
A qyryldaǵan betinde anyq sóz aitpaidy. Keýdesin ustai beredi.
Er adam ándete jóneledi:
– Alash qonǵan aqboz úi bos qaldy ma,
Jetim-jesir qasynda dos qaldy ma.
Ókinbeiin desem de, ózegim bar,
Ótip ketti dúnie qas-qaǵymda....
S: Toqtat ánińdi, buiyramyn saǵan, men saǵan ne dep turmyn!
Er adam án salýyn toqtata qoiady. S-nyń betine qarap qalady.
Er adam: Siz maǵan sóilep tursyz ba?
S: Sen kimsiń ózi, ne dep kettiń, bir sózińdi túsinsem buiyrmasyn, baryp turǵan bassyzdyq, «Alash, Alash», kim Alash, ol ne qylǵan Alash?
Er adam: Sen – jetimsiń!
S: Kim? Men be?
Er adam: Ia, sen.
S: Qoi-ei! Meniń ákem bar!
Er adam: Qumalaq solai deidi. Qumalaq jáne...
B: Qumalaq jáne ne deidi?
Osy kezde oryndyqta kósile túsip jatqan A esin jańa jinaǵan adamsha ońalyp otyryp sózge aralasady.
A: Jeter, osy bassyzdyq ta. Sen (er adamǵa qarap) andaǵy dúnielerińdi jina da, bul aradan taiyp tur. Endi seni qaityp kórmeitin bolaiyn. Túsindiń be? Tezdet, qarańdy batyr.
Er adam jerde jatqan dúnielerin jinastyra bastaidy. A-ǵa japaqtap qarap qoiady.
S: Ol meni jetim dedi, ei (B-ǵa qarap sóileidi), jetim (ózinen ózi kúńirenedi...).
B: Ony kóńilińe alma, qaita jetimdik degen jaqsy emes pe, bizdiń bárimiz jetimbiz, basakeń de jetim, men de jetimmin, jetimdikti jaqsy kóremin, memleket te jetim, bilikte otyrǵandar da jetim, jetim bolmasaq, mynaý qaida bizge (moinyna ilip alǵan qarýdy meńzeidi), jetim bolǵan soń bizge senip tapsyryp otyr, senbeseń basekeńnen surashy, ol ákesi baryn moiyndamaidy, ózin taza jetimmin deidi, men de jetimmin deimin, sen de jetimmin de...
Osy kezde er adam dúnielerin jinap alady da, áskerilerge qarap qoiyp qoryqqan adamsha sahnanyń oń jaǵyna qarai jylystaidy. Ketip bara jatyp artyna qaita-qaita qaraǵyshtaidy da sahnadan túsip ketedi.
A oryndyqtan turyp, rýhtanǵan adamdai denesin túzep, iyqtaryn qozǵap aidyndanady. Kiiminiń etegin tartyp retteledi. Odan kóz almai baqylap turǵan B men S da ózderin retke keltirip, qarýlaryn ońap, A-nyń eki jaǵyna shyǵyp, buiryq kútken adamdai qasqaiyp tura qalady. A ainalaǵa shola aibarlanyp qaraidy, qasyndaǵy ekeýine buiryq beretin adamdai aibyndanady, biraq, esheńe demeidi.
A: Oi, álgi ne dep ketti. (Jan-jaǵyna qarap áldekimdi izdgendei bolady). Endeshe, jigitter, kettik, alǵa marsh!
A aldyǵa túsip, qadamyn baiaý alyp, mańǵazsi sahnanyń sol jaǵyna qarai betteidi. Sońynan ergen B men S oǵan ikemdelip, áskeri adamdardyń júrisine salyp ere jóneledi. Olar sol betinde sahnadan túsip ketedi. Sahnanyń ortasynda oryndyq ǵana qalady.
Sahnanyń jaryǵy sónedi.
Ekinshi kórinis
Er adam sahnaǵa shyǵady. Sahnanyń dál ortasynda álgindegi oryndyq emes, odan úsh ese biik arqalyǵy bar oryndyq turady. Oryndyqtyń dál tóbesinen kúshti jaryq túsip tur. Sahnanyń oryndyqtan basqa tusy kúńgirt. Qara jip oryndyqtyń ústinde salbyryp tur. Sahnaǵa oń jaqtan er adam shyǵady. Áldenege tańdanyp, qorqyp júrgendei jan-jaǵyna jaltaqtap, ózine-ózi sóilep, óz boiynan biik oryndyqtyń qasyna kelip toqtaidy.
Er adam: Ne bolyp ketti ózi, men álgilerge ne dep qoidym? Kirerge tesik tappai qaldym ǵoi, túrleriniń surqyn-ai, jep qoiatyn siiaqty qaraidy ózderi, keń dúnieniń tarlyǵy degen osy shyǵar. Myna jer jaqsy eken, bas súiektiń ishi siiaqty bos ári bári tabylatyndai, sheksiz keń eken.
Er adam jan-jaǵyna jaltaqtai qaraidy. Áldeneni izdegen adamdai qaltasyn, qoiynyn aqtara bastaidy. Biraq, eshteńe tappaidy.
Er adam: Men nemdi joǵaltyp aldym? Birdeńem joq siiaqty ǵoi? Álgiler alyp qoiǵan joq pa?! Nem bar edi? (oilana qalady) Mende eshteńe bolǵan joq?! Men de ne bar edi? Myna jer ý-shýy joq, typ-tynysh, tas qarańǵy dúnie siiaqty. Sonda da oiyma eshteńe oralatyn emes. Mende ne bar edi, men nemdi joǵalttym? Mende birdeńe bolýǵa tiis pe? (ersili-qarsyly júrip oilanady) Men neni joǵaltýym múmkin? Men eshteńemdi joǵaltpaǵan siiaqtymyn. Eshtemem bolmasa, men nemdi joǵaltamyn?! Eshtememdi joǵaltpadym! Biraq, birdeńem joq siiaqty... (ol jan-jaǵyna jaltaqtap, qaltasyn, qoiyndaryn aqtaryp áýre bolady) Qaida joǵaltýym múmkin? Nege joǵaltamyn? Qaida joǵaldy ózi? Men qaidan keldim?!
Er adam basyn qasyp oilanyp, bir qolymen oryndyqtyń baldaǵynan ustap turady. Sodan oryndyqqa nazar aýdarady. Basyn kóterip oryndyqqa qaraidy.
Er adam: Meniń birdeńeni joǵaltýym múmkin emes. Myna oryndyqqa shyǵa alamyn ba? (oryndyqqa shyndap nazar aýdaryp, onyń biiktigine kóz jiberip, oryndyqty bir ainalyp shyǵady) ózi biik eken, ústine shyǵyp otyryp kórse qaitedi? Biik jaqsy ǵoi, uzaqty kóresiń, ákem aitatyn úidiń tóbesine shyqsań túieniń qaida júrgenin kóresiń dep.
Er adam oryndyqqa shyǵýǵa qamdanady. Biraq, aiaq tireitin baspaldaǵy biik oryndyqqa shyǵý qiyn bolady. Er adamnyń aiaqtary baspaldaqqa jetpei, áýrege túsedi. Aiaǵy jetse, qaita-qaita taiyp ketedi.
Er adam: Quryp ketsin, mynasy taýǵa órmelegennen beter boldy ǵoi. Taýǵa órmeleseń de mundai qinalmaisyń. Álde basqa bir jerinen shyǵýǵa bola ma eken?! (ol oryndyqty taǵy bir ret ainalyp qarap shyǵady, eshteńe tappaidy) joq, bul jerde jol joq! Órmelei-órmelei taýǵa jylan da shyǵady degeni qaida álgi?! Órmelesem de shyǵa alatyn emespin! Quryp ketsin! Biraq, meniń shyqqym keledi? Meniń ústine shyǵyp qaraǵym keledi, qaida qaraimyn, neni qaraimyn (ózine-ózi sóilep, oilanyp qalǵandai bolady), taptym, ia... alysqa qaraimyn! Kóz salam.
Er adam oryndyqqa shyǵýǵa taǵy talpynady, biraq, bir aýyq arpalysqan soń shyǵa almai, taǵy da daǵdaryp turyp qalady.
Er adam: Biikke shyqqan jaqsy shyǵar, bárin kóresiń, basqalar kórmegendi kóresiń, shirkin... sodan keiin qaitesiń?... Sodan keiin qaitesiń deimin? Sodan keiin oryndyqqa otyra beresiń nemese oryndyqtan túsesiń, álde... bilmeimin, múmkin, taǵy da oryndyqqa qaita shyǵatyn shyǵarsyń. Men báribir oryndyqqa shyqqym keledi. Eshteńeni kórmese de, meili, shyqqym keledi.
Er adam toqtai qalady. Jan-jaǵyna jaltaqtap qaraidy. Áldenege tań qalǵandai beine tanytady.
Er adam: Ne? Men ózime ózim sóilep turmyn ba? (ol daýysyn kóterip áldekimge aitqandai sóileidi) men báribir oryndyqqa shyqqym keledi, sonda otyrǵym, sonda jatqym, sonda uiqtaǵym, sonda qusyp-tyshqym, sonda... (sál tynystap jan-jaǵyna qarap alyp), meniń báribir shyqqym keledi.
Er adam oryndyqqa shyǵýǵa shyndap kirisedi. Ol aiaǵyn aqyry oryndyqtyń baspaldaǵyna qoiyp, joǵary kóterile bastaidy. Sodan baryp álgi qara jipke qoly tiedi. Jipten ustai júrip oryndyqqa shyǵady. Qulap qalmaiyn dep oryndyqtyń ústinde saqtana qimyldaidy. Oryndyqqa ońtailanyp otyrady. Durystap maldasyn quryp otyryp bolǵan soń, ózine-ózi kelip, oryndyq jyǵylyp qalmai ma, myqty otyrmyn ba degendei ózine, oryndyqqa, óziniń ornyqty otyrǵanyna kóz jetkize bastaidy.
Er adam: Mine, endi oryndyqtyń ústindemin. Qulap qalmaimyn, ornyqty otyrmyn, ornyqty otyra beremin, ornyqty otyrýǵa tiispin (ol ózine senimdi siiaqty mańǵazsi ainalasyna biikten qaraidy), men, biiktemin (ol jan-jaǵyna jaltaqtai qaraidy, ańtarylǵandai bolady) bul ne, men eshteńeni kórip turǵanym joq. Álginde jerde neni kórsem, munda da sony kórip turmyn, bul múmkin emes! (ol ornynan sál kóterilip tańdanysyn bildiredi, biraq, qulap qalmaiyn dep saqtanady, qaita ornyǵyp otyryp alady da, bir bekimge kelgen jandai mańǵazdana qalady, ainalasyn sipalap álgi tóbeden salbyrap shubatylyp jatqan qara jiptiń bir bólegi jerde jatqan, sony tartyp beline orap matap alady), bárin kórip, bárin bilip turmyn. Jo, jo, joq, men kórmesem de, bilmesem de biiktemin. Sondyqtan solai!
Er adam sahnanyń qaq tórinde biik oryndyqtyń ústinde keýdesin kóterip, asqaq beinede tas músindei melshiip otyryp qalady. Tóbeden jaiylyp qara bul túsedi de, tas músindi japqandai oryndyqty otyrǵan er adamdy tolyq jaýyp qalady. Oryndyqtaǵy adam qozǵalmaidy.
Sahnanyń shyraǵy sónedi.
Úshinshi kórinis
Sahnanyń eki jerinen jaryq túsip tur. Bir jaryqtyń astynda birinshi kórinistegi jai oryndyq. Ekinshi jaryqtyń astynda qylmystylardy qamaityn temir úi. Temir úide qumalaq salatyn er adam men jas áiel qamaýly turady. Er adam otyr da, áiel temir torǵa súienip túregep tur.
Áiel tordyń ishinde tynymsyz júredi. Tordyń syrtynda jaraqattanǵan bilegin tańyp moiynyna asyp alǵan B men moiynyna qarý asqan C kórinedi. Olar tosynnan abyr-sabyr bolyp, áldekimdi qarsy alýǵa daiyndalady.
C: Kele jatyr, daiyn bolaiyq.
B: Taiap qaldy ma?
C: Keldi, mine, jaqyndady, qasynda... ertip alypty...
B: Kimdi ertip alypty, itin ertip alyp pa?
C: Iti nesi, áiel, áiel kómekshisin ertip alypty. Áne, keldi...
Sahnanyń oń jaǵynan formaly kiim kigen, qasyna ózi siiaqty kiimi bar jas áieldi ertken erkek shyǵady. Olar tez basyp B men C-nyń qasyna keledi.
Podpolkovnik: Munda ne bolyp jatyr? Senderdi atyp jatyr deidi ǵoi (B men C-ǵa kezek qaraidy), kim barsyń, munda?
C: Chas, Podpolkovnik, biz olardy qamap qoidyq? (ol temir tordyń ishinde turǵandardy kórsetedi)
Podpolkovnik: Bularyń kim? Ne qylǵan jandar?
B: Bular qylmystylar, bastyq.
Podpolkovnik: Sonda adam atqan mynalar ma?
C: Keshirińiz, bastyq, atqan olar emes, atqan biz, olar ósek aitqandar...
Podpolkovnik: Túsinsem buiyrmasyn, men munda adam atyp jatyr degen soń keldim, sender nege adam atasyńdar?
B: Biz adam atqan joqpyz, biz birimizdi birimiz attyq, bastyq.
C: Men ony attym (B-ny kórsetedi), ol bastyqty atty.
Podpolkovnik: Nege? Nege adamdy, joq, ózderińdi ózderiń atyp júrsińder?
B men C (temir tordaǵy ekeýdi nusqaidy): Bári mynalardyń isi, osylar at degen soń, attyq.
Áiel: Bastyq, keshirińizshi, men munda nege qamaýly turǵanymdy bilmeimin. Mynalar ákeldi de qamady, munda túsindiretin bireý bar ma ózi?
Kómekshisi: (Temir tordaǵy áieldiń sózin bólip) Jabyńyz aýzyńyzdy, sizge sóz berilgen joq.
Áiel: Ne deisiń, maǵan aýzyńdy jap deisiń be? Qara muny...
Podpolkovnik: Tynysh, (B men C-ǵa qarap) basqalar at dese, sender ata berýshi me edińder? Zań qaida, tártip qaida? Álderińnen asqan ekensińder?!
B men C: Jo, joq, bastyq, siz túsinbedińiz, olar jai aitqan joq, olar aitty, olar aitqandyqtan, biz attyq.
Podpolkovnik: Túsine alatyn emespin, ne aityp tursyńdar, olar qalai «at!» dei alady senderge?
B: Olar bastyqqa «at!» dedi.
C: Joq, olar bastyqqa atasyń dedi, sodan atty.
Podpolkovnik: Bastyqtaryń qaida?
B: Ol oqqa ushyp, qutqarýshy kólikke jańa ǵana salyp jiberdik.
Podpolkovnik: (B qarap) Sen naǵylyp qolyńdy tańyp alǵansyń? Seni de atqan ba?
C: Ony men attym.
B: Ia, meni atqan sol.
Podpolkovnik: Nege? ( B –ǵa qarap) Sen ony nege atasyń?
C: Men atqanym joq, anaý «at!» degen soń (temir tordyń ishinde turǵan er adamdy nuqsaidy), bastyq atty, odan men attym. Bárin istegen sol.
B: Ia, sol at dedi.
Podpolkovnik: (erip kelgen kómekshisine burylyp) Sen birdeńe túsinip tursyń ba? Álde men qaǵys estip turmyn ba?
Kómekshi: Olar durys aityp tur, bastyq, olarǵa «at!» degen, olar atqan.
Podpolkovnik: Olar qalai «at!» dei alady, sony túsinbei turmyn. Kim olarǵa buiryq bergen?!
Kómekshi: Myna áiel men myna kisi «at!» depti, sodan olar atypty, bastyq.
C: Men túsindirip kóreiin, bastyq, myna adam (tordyń ishindegi er adamdy nusqaidy) qumalaqshy, ol aitty, bizdiń bastyq keremet adam, tóre, tóleńgit, órleisiń, úlken shendi bolasyń dedi, sodan keiin taǵy aitty, sodan «bastyq atasyń!» dedi.
B: Ol rasynda solardy aitty.
Er adam: Qurmetti bastyq, qutqaryńyz meni, men bir qarapaiym adammyn, eshkimim joq, jetimmin, bylaisha aitqanda qańǵyǵan qaiyrshymyn, tamaǵymdy áreń taýyp jep júrgen bireýmin, al mynalar meni osynda ákeldi de qamap qoidy, qutqaryńyz meni, it bol deseń, it bolaiyn, bit bol deseń, bit bolaiyn, úr deseń úreiin, taqsyr, áý, áý... áý... qutqaryńyz meni. Men eshkim de emespin.
Podpolkovnik temir torǵa jaqyndap, er adamnyń qasyna barady.
Podpolkovnik: Sen, ne qumalaqshysyń ba? Mynalardyń basyn ainaldyryp, birine-birin atqyzǵan sen boldyń ǵoi.
B men C: Dál solai bastyq, ol qumalaqshy.
Er adam: Meniń qumalaqshy ekenim shyndyq, biraq, men eshkige «at!» dep buiryq bergen emespin. Mynalar meni aǵat kinálap tur, bastyq.
Podpolkovnik: (B men C-ǵa qarap qoiyp, er adamǵa yzbarlanady) Bul senderge ne dedi?
B: Ol «sen ony atasyń, ol anany atady, anaý seni atady» dedi, aitqany aidai keldi, biz attyq, bastyq.
Er adam: Men aitqanym joq, bastyq! Men qalai aita alamyn.
C: Ol aitty, oǵan mynaý áiel dálel bola alady, biz ony sol úshin birge ustadyq (temir torda turǵan áieldi nusqaidy)
Áiel: Men eshkige dálel bolmaimyn, men eshteńeni bilmeimin, meni dereý bosatýlaryńdy talap etemin.
Kómekshi: (tordaǵy áielge daýysyn kótere) Jabyńyz aýzyńyzdy, sizge sóz berilgen joq.
Áiel: Japsań óziń jap, sen kim ediń meni jónge salatyn, japqyń kelmese artyńdy óziń ashyp júr.
Kómekshi: Ne dedińiz? Tilińizdi tartyńyz?
Podpolkovnik: Jeter, áiel munda nege otyr?
C: Ol sóilei beredi, aýzy bir tynym tappaidy, «atady!» degendi de jurtqa jaiyp jibergen osylar, qazir jurttyń bári aityp júr, áleýmettik jeli tolǵan ósek, osylar taratqan, bular ananyń (er adamdy nusqaidy) kómekshisi, sonyń sózin taratýshy.
Podpolkovnik: (B qarap) Sonda bireý aitty dep, sen anany (C) attyń ba?
B: Joq, bastyq, ol meni atty.
Podpolkovnik: Sen onda kimdi attyń?
B: Men bastyqty attym.
Podpolkovnik: Senderdi jyn uraiyn degen eken, qarýdy alyp (C qolyndaǵy qarýdy julyp alady) bireý «at!» dese, bytyrlatyp ata berdińder me?
C: Baseke, baiqańyz, oǵan jolamańyz, ol «at!» dese, siz de atyp ketesiz.
Er adam: Men «atady!» degem joq.
B: Ol aitqaly tur bastyq, baiqańyz.
Podpolkovnik qolyndaǵy joǵary kótrgen qarýǵa, er adamǵa jáne ainalasynda turǵandarǵa kúmándana qaraidy.
Temir tordyń ishinde otyrǵan áiel tosynnan óńi buzylyp, shyńǵyryp, eki qulaǵyn qolymen basyp jerge otyra ketedi. Oǵan kómekshi jaqyn barady.
Kómekshi: Saǵan ne bolyp qaldy?
Áiel: Anaý atady!
Kómekshi: Kim?
Olar podpolkovnikke úreilene qaraidy.
Er adam: Men «atady!» degenim joq. Aitqanym joq ony.
C: Baseke, sabyr, sabyr (artqa sheginedi)
B qaradai sabyry taýsylyp, úreilenip, qorqyp shegine bastaidy. Podpolkovnik qarýdy kótergen betinde ainalasyna únsiz túiile qaraidy. B men C súrine-qabyna qasha jóneledi. Úreii ushyp ketken kómekshi qorqyp turyp bastyǵyna til qatady.
Kómekshi: Bastyq, ata kórmeńiz, sabyr, sabyr, baseke.
Áiel: (tipti de ashty daýyspen shyńǵyra aiǵailaidy) Atatyn boldy, qutqaryńdar! Qutqaryńdar! Atty, atty!
Podpolkovnik: (aiqulaqtanyp, qarýdy bulǵaqtatyp alshańdai basyp) Meniń atqym kelip tur, shynymen atqym keledi, qandai rahat! Eshkimge jaýp bermeisiń, ata beresiń, jurt dirdektep senen qorqyp turady, aýzyn basady, sen neni aitsań, soǵan kónedi, rahat, bireý shyńǵyrady, bireý qashady, sen atasyń, ata beresiń, jaýap bermeisiń, qandai rahat! Atamyn!
Kómekshi: Oi-bai, atatyn boldy, qashyńdar! (shyńǵyryp, sahnanyń bir shetinen túsip ketedi)
Podpolkovnik temir torǵa jaqyndap, er adamnyń janyna barady.
Podpolkovnik: Sen be «at!» degen?
Er adam: Men eshkimge «at!» degenim joq, taqsyr (mińgirleidi), siz ne qalasańyz sol bolsyn, jat deseńiz, jatamyn, tur deseiz, turamyn, siz «at!» degińiz kelse, atyńyz, «at!» degińiz kelmese, atpańyz, siz ne deseńiz men sony ǵana aitaiyn, ta-ta- taqsyr! Ata kórmeńizshi meni!
Podpolkovnik: Men atamyn ba?
Er adam: Ne atasyz, ne atpaisyz.
Podpolkovnik: Onda sen «at!» dep aitshy.
Er adam: Kimge aitamyn, bastyq?
Podpolkovnik: Maǵan ait!
Er adam: Men sizge aita almaimyn, meniń, meniń ólgim kelmeidi, taqsyr.
Podpolkovnik sál artqa sheginedi, teńselip sál turady.
Podpolkovnik: Onda shyǵyńdar, tordy bosatyńdar, endi qaityp senderdi kórmeitin bolaiyn.
Ol temir tordyń aýzyn shalqasynan ashyp, ana ekeýin shyǵarady. Er adam men áiel búgejektep qorqa júrip sahnanyń sol jaǵynan túsip ketedi. Podpolkovnik temir tordyń esigin jaýady. Ainalasyna qarap qoiady. Eshkimdi kóre almaidy. Teńsele basyp ary-beri júredi. Temir tordyń janynda turǵan oryndyqqa barady. Qarýdy oryndyqtyń ústine qoiady da, ózi oryndyqqa súienip, mańdaiyna qolyn tirep, kórermenge jartylai syrtyn berip, oilanǵan jandai turyp qalady. Sol kezde tóbeden qara jipke bailanǵan temir tor túsedi – oryndyq pen podpolkovnik temir tordyń ishinde qalady. Qarańǵy sahnada eki torǵa tóbeden eki jaryq túsip turady.
Sahnadaǵy sham óshedi.
1 aqpan, 2017 jyl.
