Qatysýshylar:

40, 50 jastardaǵy erkek

A, B, C ishki ásker

Stýdent

Podpolkovnık

Podpolkovnıktiń kómekshisi

Jas áıel

 

                                                           Birinshi kórinis

Bos sahna. Sahnanyń ár jerinen tóbeden jýan qara jip salbyrap tur. Sahnanyń sol jaǵynan jolmen ishki áskerdiń kókala kıimin kıgen úsh adam kórinedi. Aldynda kele jatqan A-nyń qolynda qara taıaq. Sońynan kele jatqan ekeý (B men C) moıyndaryna avtomot asyp alǵan. Úsh ásker sahnanyń ortasyna jeter-jetpeste kidirip, A kenetten artyna burylady. B men C da toqtaı qalyp, «ne bolyp qaldy?» degendeı A-ǵa qarap sál ańtarylady da, bir-birine qarap, odan olar da A qaraǵan jaqqa qaraıdy. Olar eshteńe kóre almaı, A-ǵa burylady. Bul kezde A bir aıaǵyn alǵa shyǵaryp, aıaq kıiminiń basyn kóterip, soǵan qarap turady. Sol aralyqta áskerılerdiń qasynan ótip bara jatqandar olarǵa qarap qoıady da, eshteńe demesten kete beredi.

C: Ne isteımiz?

A: Júremiz.

C: Júre beremiz be?

A: Júre beremiz.

B: Saǵat qansha boldy ózi?

A: Ýaqytty qaıtesiń, aıaǵyma qarashy, birinshi ret kórip turmyn, neǵylyp bulaısha jyltyratyp maılap alǵanmyn? Ózi qolaqpandaı úlken, kóriksiz, sonda da qatyryp maılap alyppyn, ishindegi bashpaılarym tynymsyz shapqylap qýalaspaq oınap júrgen sıaqty, patsha kezinen shulǵaý tartýdy úırendik, batpaq, sý bolsa da, jazda sasyp ketse de olarǵa báribir, mop-momaqan, shoshqanyń toraıy sıaqty jýas, sasyq, qarańǵylyqqa ábden úırenip alǵan...

A ózine-ózi sóılep turǵan adam sıaqty. Qasyndaǵy B men C qulaq túrip tyńdaıdy, biraq, nazarlary basqada, jan-jaǵyna jaltaqtap qarap qoıyp turady. A aıaqtaryna nazar aýdarǵan beınede turǵan ornynda shyrq aınalady. Eńkeıip eki aıaǵyna kezek qaraıdy. B men C oǵan qarap qoıyp, jaltaqtap turady.

A: Tańym bar, eki aıaq bizdi kóterip júredi, qaıda apar deseń, sonda aparady, biz olardy basqaramyz, keıde, tipti, jerdi teýip-teýip jiberýimizge de bolady, jazalasaq ta óz erkimizde, jyltyratyp maılap ta alamyz, bashpaılarymyz qalasa da, qalamasa da, maılaǵymyz kelse, maılaımyz, ne istesek te óz erkimizde... (A aıaqtaryna oń-solynan qarap, jerdi teýip, tabanyna birdeńe jabysyp qalyp, sony súrtip tazalaǵan adamsha tabanymen tarpıdy)  Olarǵa báribir, biz maılaǵymyz kelse, maılaımyz, maılaǵymyz kelmese, jer tebemiz, óz erkimizde, ǵajap, á!

A ózine-ózi sóılep júredi. Dál sol kezde úsh áskerdiń qasynan arqasyna sómke kótergen stýdent sıaqty bir jigit ótedi. A stýdentke qaramaıdy, kórmegendeı. Biraq,  dál qasynan óte bergende stýdenttiń qolynan shap etip ustaı alady. Basynda bórki, kózildirigi bar stýdent sál sasqalaqtap, ne bolǵanyn túsinbeı qalǵan adamsha kibirtiktep, A-nyń betine bajyraıa qarap únsiz turyp qalady. B men C stýdenttiń eki jaǵynan qoralap turady. 

Stýdent: Sizderge ne kerek?

A: Ia, maǵan ne kerek, maǵan seniń kótergen sómkeń kerek, ıa, sol kerek.

Stýdent: Ne úshin?

A: Negesi sol, sómke kimdiki, sen ony nege kóterip alǵansyń, nege kóteresiń, kóterip qaıda aparasyń, ishinde ne bar?

Stýdent jalma-jan arqasyna kótergen sómkesin túsirip, bir qolyna ustap A-ǵa qaraǵan kúıinde bir sát  turady. Áskerlerge túk túsinbegendeı aınala qaraıdy.

Stýdent: Sómke meniki, ishinde, ishinde eshteńe joq.

A: Qalaı joq?

Stýdent: Ras aıtamyn, ishinde eshteńe joq.

A: Sómke sizdiki emes pe?

Stýdent: Sómke meniki.

A: Onda nege ishinde ne bar ekenin bilmeısiń?

Stýdent: Bilem, ishinde eshteńe joq, ıa, ishinde oqý quraldary ǵana bar.

A: Nege ótirik aıtasyń? Álginde ǵana sómkeniń ishinde eshteńe joq dediń ǵoı?

Stýdent: Men, meniń basqa eshteńe joq degenim ǵoı.

A: Men «basqa ne bar?» dep suradym ba?

Stýdent: Joq.

A: Onda sen ótirik aıttyń. Sómkeni ash, ishindegi dúnıeniń barlyǵyn shyǵar, bir-birlep barlyǵyn shyǵar, eshteńe qalmasyn, túsindiń be? Aqyryn, asyqpa.

Stýdent sómkesiniń aýzyn ashyp, «eshteńe joq, kór» degendeı A-nyń aldyna tartady. A sómkege  qarap ta qoımaıdy.

 A: Sómkeniń ishinde ne bar?

 Stýdent: İshinde eshteńe joq, ıa, ıa, oqý quraldarynan basqa eshteńe joq.

Stýdent sómkesiniń aýzyn keń ashyp, ishinde ne baryn tolyq kórsetýge tyrysady.

A: İshinde ne bar, sómkeni ash.

Stýdent: Ózińiz kórińizshi.

A sómkege qarap ta qoımaıdy.

A: İshin ash, sómkeniń ishindegi dúnıelerdiń birin qaldyrmaı syrtqa shyǵar, asyqpa, eshteńe qalyp qalmasyn,

Stýdent: Ózińiz kórińizshi.

Stýdent sómkeni A-nyń qolyna ustatqysy keledi.

A: Joq, sen kórsetýiń kerek, bir-birlep kórsetesiń, eshteńe qalmasyn, bul zań, bizdiń seniń sómkeńdi aqtarýǵa quqyǵymyz joq, seniń óziń aqtarýyń kerek, eshteńeni qaldyrmaı kórsetesiń, zańda solaı jazylǵan.

Stýdent ne isterin bilmegen adamdaı jan-jaǵyna jaltaqtap  turyp qalady da, sómkesin aqtara bastaıdy. Sómkedegi zattaryn bir-birlep shyǵarady. Kitap, qalamy, taǵy sol sıaqty dúıelerdi alyp shyǵady, bir kitap jerge túsip ketedi, ony ala bergende taǵy bireýi syrǵyp jerge túsedi, ony qasynda turǵan S eńkeıip qolyna alyp, qaıtaryp stýdentke eredi.   B stýdenttiń qolyndaǵy kitaptardyń bireýin alyp paraqtap kórgen bolady, joldan ótip jatqandarǵa qarap qoıady. Stýdent sómkeni tolyq bosatyp bolady. A bosaǵan sómkeni qolyna alǵanymen, oǵan qarap ta qoımaıdy. B men S stýdentten kóz almaı qarap turady.

A: Endi boldy, bárin qaıtaryp salyp alýyńa bolady.

Stýdent zattaryn sómkege apyl-ǵupyl sala bastaıdy. Zattary jerge túsip qalady, olardy da asyǵa salyp alady.

Stýdent: Endi kete berýime bola ma?

A: Joq, bolmaıdy?

Stýdent: Nege bolmaıdy?

A: Azamat, Respýblıka zańy boıynsha biz sizdiń sómkeńizdi aqtaryp, onda qoǵamǵa qaterli zatty tappaǵanymyzdy jarıalaımyz, zańdy adal atqara otyryp, sizdi «bossyz», júre berýińizge bolady deımin.

Stýdent túkke túsinbegen adamdaı sómkesin qaıtadan arqasyna kóterip júrýge yńǵaılanady.

A: Azamat, siz ne istep tursyz?

Júrýge yńǵaılanǵan stýdent kidirip qalady.

Stýdent: Túsinbedim.

A: Men sizdi kútip turmyn ǵoı.

Stýdent: Ne aıtyp turǵanyńyzdy uqsam buıyrmasyn.

A: Siz maǵan rahmet aıtýǵa tıissiz.

Stýdent: Nege rahmet aıtýym kerek?

A: Men sizdiń sómkeńizdi aqtardym ǵoı.

Stýdent: Sonda meniń sómkemdi aqtarǵanyńyz úshin sizge men rahmet aıtýym kerek pe?

A: Dál solaı, sómkeńizdi aqtarǵanym úshin maǵan rahmet aıtýǵa tıissiz, Respýblıka zańy boıynsha men sizdiń sómkeńizden qoǵamǵa qaýipti zattar izdep, biraq, tappadym, sony aıǵaqtadym, sol úshin maǵan rahmet aıtýǵa tıissiz, zańda solaı jazylǵan. Aıtpaqshy, sómkeńizdi siz ózińiz aqtardyńyz, men «aqtar» dedim.

Stýdent sál turyp baryp «rahmet!» deıdi.    

A: Respýblıkaǵa qyzmet etemin! (oń qolyn shekesine aparyp, qurmet belgisin jasaıdy)

 Stýdent  B men S-ǵa da qarap qoıady.

A: Siz endi bossyz.

Stýdent ketedi. Ketip bara jatyp artyna qarap qoıady. A onyń artynan kóz almaı qarap turady. B men S stýdentke onsha nazar aýdarmaıdy.

Osy kezden sál erteleý sahnanyń oń jaǵynan qolyna arqalyǵy bar oryndyq kótergen,  ústine kónetoz kıim kıgen, 40-50 shamasyndaǵy, saqal-murty joq er adam shyǵady. Kótergen arqaly oryndyqtyń ústine aýzy jippen býylǵan dorbasy bar. Er adam eshteńege burylyp qaramaıdy, oryndyqty kótergen betinde jerden áldeneni izdep júrgen sıaqty sahnanyń ár jerine bir baryp, odan qaıta aınalyp ekinshi bir jerge baryp jorta qarap júredi. Ol sahnaǵa kóterilgen, B men S odan kóz almaı qarap turady. Ol kezde A stýdent ketken jaqqa qarap turyp-turyp, birden qaıtadan aıaǵyna nazaryn aýdarady. Aıaqtaryn birinshi ret kórip turǵandaı oń-solynan qaraıdy, odan eńkeıip tabanyna úńiledi.

S  burylyp B-ǵa qaraıdy, er adamdy ıegimen nusqap kórsetedi.

S: Ne istep júr?

B: Bilmeımin, birdeńe izdep júr-aý deımin.

S: Joǵaltqan dúnıesin izdep júr me?

B: Joǵaltqan dúnıesin izdemese, basqa nesin izdeıdi?!

S: Ne joǵaltty eken?

B: Múmkin, kilt joǵaltqan shyǵar, álde aqsha joǵaltty ma eken?

S:  Múmkin, basqa birdeńe izdep júrgen shyǵar, ol, sirá, ne boldy eken? Qarashy ıtshe timiskileýin. Tup-týra keshe otyrǵan jerin umytyp qalyp, búgin izdep júrgen adam sıaqty.

Oryndyq kótergen er adam sahnanyń ár tusyna bir baryp, shıyrlap jerge úńilip júredi.

A: Mynaý kim taǵy?

B: Bilmedik.

A: Bilmedik degen nesi? Suramaısyńdar ma? Nege qarap tursyńdar? Myna júrisimen, múmkin, adam oılap kórmegen birdeńe jasaǵaly júrgen bireý shyǵar.

S: Ras-aý, á! Dál soǵan uqsaıdy. Ózi tup-týra terrorıst sıaqty, múmkin, múmkin, biraq, saqaly joq eken, dál qazir anyqtaımyz.

S men B shep jaıyp sahnanyń arǵy buryshynan ortasyna qaraı bettegen er adamǵa qaraı júredi. Oryndyq kótergen adam jaqyndap kelgen olarǵa qarap qoıady da, óz isimen bola beredi. Oryndyqty birde jerge qoıyp, birde kóterip alyp, jerge qaraıdy. S er adamǵa jaqyndaıdy.

S: Azamat, siz ne istep júrsiz?

Er adam oryndyqty kótergen betinde oǵan qarap turyp qalady. Odan aınalaǵa qarap qoıady da, taǵy da S–ǵa qaraıdy. Oryndyqty jerge qoıady. Jerge úńilip qarap qoıady.   

B:  Estip tursyz ba, biz sizden surap turmyz.

A: Oryndyqty qolǵa alyńyz, joq, jerge qoıyńyz, jeke kýáligińizdi shyǵaryńyz.

Er adam A-nyń betine qarap qalady. Oryndyqty kóterip alyp, qaıtadan jerge qoıa qoıady. Aýzy býylǵa dorba jerge túsip qalady. Ony alyp oryndyqqa qoıady. Áskerıler onyń bul áreketine saqsyna kibirtiktep qarap qalady.

Er adam: Mende jeke kýálik joq.

A: Qalaı joq?

Er adam: Joq bolǵan soń joq, aıtaıyn degenim, jeke kýáligim joǵalǵan, joǵalǵanan keıin joǵala bersin dedim, kýáliktiń ne qajeti bar, men eshkimnen kýálik suramaımyn, eshkim de menen kýálik suramaıdy, qandaı rahat dedim, sodan umytyp kettim, qaıda qoıdym ózin, bir kezde bar sıaqty edi (er adam qoıny-qonyshyn, qaltalaryn aqtaryp izdeı bastaıdy, qaltasynan túrli dúnıeler shyǵaryp, olardy qaıta salady, biraq, kýálik shyqpaıdy), á, taptym, aıttym ǵoı álginde, meniń kýáligim joǵalǵan, mende kýálik joq.

A: Onda kýáligi joǵalǵan degendi rastaıtyn ruqsat qaǵazy bar shyǵar?

Er adam: Ony meniń ózim rastaımyn.

 A: Sen kimdi aqymaq qylasyń? Men senen jeke kýálik surap turmyn, álde sen oralmansyń ba?

Er adam: Ol ne degenińiz, oralman bolǵannan saqtasyn, oralman bolǵan jaqsy ǵoı, biraq, men oralman emespin.

A: Onda sen kimsiń?

Er adam: Men, men eshkim de emespin. Ras,  men kimmin, áıteýir júrgen bireýmin, sen aıtpasań, tipti, bul esimde de joq, men kimmin ózi... (qolyn ernine aparyp sál oılanǵandaı bolady. Ózine ózi sóıleı jóneledi), men, kýálikte ne jazylǵanyn umytyp qalyppyn, qyzyl kýálik pe edi, álde kók pe edi, ıa, taptym, onda men keńes adamymyn dep jazylǵan, shımaı-shımaı jazýdyń ústine mór basylǵan, onda tup-týra solaı jazylǵan.

S: Kýáligin aýystyrmaǵan boldy.

Er adam:  Taǵy esime tústi, sol qaǵazda jáne Respýblıka azamatysyń delingen jazý bar bolatyn.

B:  Táýelsiz respýblıka dep aıtyńyz.

A: Men túsinbeı turmyn, siz kimsiz? Aty-jónińiz kim, munda ne istep júrsiz, siz osy suraqtyń bireýine de jaýap bermedińiz. Mynanyń ishinde (dorbany kórsetedi) ne bar? Oryndyqty nege kóterip júrsiz? Oryndyq kimdiki?

Er adam: Oryndyq meniki emes.

A: Á, mine, onda nege kóterip júrsiz?

Er adam: Bireýdiki bolǵannan keıin kóterip júrmin.

A: Sonda bireýdiń zatyn alyp ketken boldyńyz ǵoı, á, mine, taptym, siz urysyz! Sizdiń aty-jónińiz urlyqshy! Shyǵar, kýáligińdi!

Er adam: Qoıyńyz, sonda men urymyn ba? Qaljyńdamańyz!

A: Senimen qaljyńdasaıyn dep turǵan bireý joq, Respýblıka zańy boıynsha sen endi qylmys kúmándisisiń, sen qoǵamǵa qaýipti adam  bolýyń da múmkin.

Er adam: Men qaýipti adammyn ba? Ne úshin sonda, bireýdiń oryndyǵyn kóterip júrgenim úshin be?

A: Bireýdiń zatyn qasaqana alyp ketý baby boıynsha sen bes jyldan segiz jylǵa deıingi túrme jazasyna kesilesiń, qazirdiń ózinde sen túrmedesiń, áıtpese, bireýdiń zatyn nege alyp ketesiń?

Er adam: Men bireýdiń zatyn alǵanym joq, ol maǵan oryndyqty kóterip ornyna aparyp qoıshy, men sońyńnan baramyn dedi, sodan keıin kúnde turatyn jerine aparyp qoısam qoıa salaıyn dedim de, alyp keldim, bar bolǵany sol ǵana, biraq, sol qoıatyn oryndy taba almaı-aq qoıǵanym, myna jer me edi, álde ana jer me edi (er adam aınalasyna úńilip, áýelgi birdeńeni izdegen áreketin qaıtalaıdy)

A: Oryndyqtyń ıesi kim sonda?

Er adam: Oryndyqtyń ıesi osynda, qazir kelip qalar (jan-jaǵyna qaraıdy, áldekimdi izdeıdi), sender joldan baıqamadyńdar ma, qolynda tasbıyǵy, uzyn shapany bar, eńgezerdeı syǵan áıeldi, dereý kelemin degen sıaqty edi. Taptym-taptym, dál osy jer.

Er adam  oryndyqty sahnanyń dál ortasyna jaryq túsip turǵan jerge, salbyraǵan qara jiptiń týra astyna qoıady. Ózi áldebir mańyzdy isti sátimen tyndyrǵandaı, jeńildep qalǵan adamdaı rýhtanady.

 B: Syǵan áıel dediń be?

S: Men syǵan kórip turǵanym joq. Qaıdaǵy syǵan, oı, balgerlerdiń bireýi boldy ǵoı,

A: Qarta ashatyn syǵan áıel me?

Er adam: Dál aıtasyz, ol qarta ashady, alaqan qaraıdy, tús jorıdy, juldyznama ashady, tásbıyq tartyp, qumalaq salady.

B: Sonda sen óziń nemen aınalysasyń?

Er adam: Men be, men qumalaq ashamyn.

S: Qumalaqshymyn demeısiń be, (qasyndaǵy eki serigine burylyp), ol kóshede qumalaq salyp, jurttyń aqshasyn aldap alatyn bireý.

Er adam: Ia, ıa, men qumalaq tartamyn, men de boljaımyn, búgin kim ekenińdi, keshe kim bolǵanyńdy, erteń ne bolatynyńdy boljaımyn.

B: Erterek osylaı demeısiń be, basty qatyryp, bul arada (kóshede) qumalaq tartýǵa bolmaıdy, álgi syǵanyń qaıda (jan-jaǵyna qaraıdy, ózgeler de burylyp qaraǵyshtaıdy), báriń osynda mekendep alypsyńdar, ótirik aıtyp, halyqtyń aqshasyn aldap sypyryp alasyńdar, ol syǵan bizdi kórdi de, bul aradan taıyp turǵan shyǵar.

Er adam: Men be adam aldaıtyn, men nege adam aldaımyn, qumalaq adam aldamaıdy.

Er adam  oryndyqtan ońasha birneshe qadam jerge baryp (salaqtap turǵan qara arqannyń bireýi tóbesinde turady) júrelep otyra qalyp, jerdi alaqanymen súrtip-súrtip jiberip, qaltasynan oraýly aq shyt shyǵaryp jerge jaıyp, ústine bir ýys júgeri dánin tastaıdy, erinderin kúbirletip áldebir duǵa oqyǵandaı daýys shyǵarady, odan namaz oqyǵan adam sıaqty shytqa mańdaıyn tıgizip bas qoıady da, kóterilip betin sylap duǵa jasap, maldasyn quryp otyra qalyp shyttyń betine qumalaq tarata bastaıdy. Úsh ásker onyń istegenin syrttaı kúzetip únsiz turady.    

S: Sonda sen syǵandar sıaqty bárin boljaı beresiń be?

A:  Azamat, sizge qansha aıtamyn, bul jerde bal ashýǵa bolmaıdy, kóshede qumalaq tartyp aqsha talap etý zańǵa qaıshy, túsinesiz be, meniń sizdi tutqyndaýyma ábden bolady, áıtpese tabanyńyzdy jaltyratyńyz.

B: Sen shynymen bolashaqty boljaı alasyń ba?

Er adam:  Ony men emes, qumalaq boljaıdy, ol ótkendi aına-qatesiz aıtady.

B: Men bolashaqty dep turmyn ǵoı, erteń ne bolatynyn aıta alasyń ba?

A: Tynysh, osymen jeter, andaǵy jaımańdy jına da kósheden qarańdy batyr, myna oryndyq seniki bolmasa, ol osynda qalsyn, ıesiniń kim ekenin kóreıik. Ony tabamyz.

Er adam ornynan qozǵalmaıdy. Qumalaqtaryn taratyp, sonymen aınalysa beredi. Qasyna jaqyndaǵan A-ǵa qaramastan oǵan qaratyp bir qolyn kóteredi. 

Er adam: Sál sabyr, seniń atań bolys bolǵan, ózińniń atań Máskeý túbinde nemisterdiń oǵynan ólgen, seniń áıeliń joq, úılenbegen boıdaqsyń...

A sál kidirip, ańtarylǵandaı bola qalady. S men B bir-birine qarasady.

A: Meniń atamnyń soǵysta ólgenin qaıdan bildiń eı sen (turǵan ornynan sál artyna sheginedi), álde ótirikten soǵa saldyń ba?

Er adam: Ony men aıtyp otyrǵanym joq, qumalaq aıtyp otyr, ol jáne...

A: Ol jáne ne deıdi?

Er adam: Ol jáne bir atań tóreniń erin arqalaǵan tóleńgit bolǵan deıdi...

B: Mynaý, tipti, jiberdi ǵoı attyń basyn.

S: Ózi baryp kórip kelgen kisideı sóıleıdi. Atań tóre bolǵan ba edi? (A–dan suraıdy) atalaryńda tórege qyzmet etkender shyqqan ba?

A: Bilmeımin, men tek atamnyń soǵysta ólgenin ǵana bilemin.

S: Ákeń ol týraly birdeńe demep pe edi? Úılerińde shejire degendeı dúnıe joq pa?

 A: Ákem orys bolyp ketken qazaq, men shala qazaqpyn, qaıdaǵy shejire? Keńes kezinde shejire degen bolǵan joq qoı.

 S: Mynaý sonyń bárin bilip alyp, ótirikti syqpyrtyp jatyr, qatyraıyn degen eken, múmkin, qumalaqshym, ózińniń kim bolǵanyńdy aıtarsyń?

Er adam qumalaǵyn tartýmen aınalysa beredi. Áskerıler sál artyna sheginedi. A shegine baryp oryndyqqa bir jambasymen otyrady. Tóbesinde qara jip salbyrap turady.

Er adam: Mine, mine, bári túsinikti, olar osynda júr, sózderin dáp basa alar emespin....

Er adam qumalaq tartyp otyryp solaı dep kúbirleıdi. Álde neden shabyt alǵandaı ornynan qozǵalaqtap, turǵandarǵa qaraǵyshtaıdy, odan aldyndaǵy jaıýly qumalaǵyna úńilip alyp, dombyra shertken adamdaı qopańdap ándete jóneledi....

– Alash qonǵan aqboz úı bos qaldy ma,
Jetim-jesir qasynda dos qaldy ma.
Ókinbeıin desem de, ózegim bar,
Ótip ketti dúnıe qas-qaǵymda.

Ázázilge sendi be,
Aıtqanyna kóndiń be,
Halqym degen Qapezdi
Jaý dep ustap berdiń be?!

Itjekkenge aıdaǵan,
Ker zamannyń álegi.
Bulbul qustaı saıraǵan,
Bul Qapezdiń áni edi........

Sahnada án jańǵyryp, mýzyka oınap jatady.  Áskerıler onyń án salǵan túrine ǵajaptanyp, tańǵalyp, qyzyq kórip ár tustan  qarasyp qalady. Oryndyqqa qyryndaı jambastap otyrǵan A oǵan ańtaryla qaraıdy. 

Er adam osy aralyqta ánin toqtata qoıady da (sahnada án jalǵasyp jatady), jyldam eńbektep A-nyń janyna barady,  jyndanǵan adamsha eshteńege qarap jatpastan A-nyń qolynyń syrtyn jitirmelete súıe bastaıdy. Bul kóriniske barlyǵy tańqalyp, ne isterin bilmegen adamdaı daǵdaryp qalshıyp qarap qalady. Er adam A–nyń qolyn súıýdi doǵara qoıyp, júrelegen betinde joǵarydaǵy ándi ózinshe syńsyp aıta bastaıdy, odan «Alash bolǵan, Alash....» dep álde neni mińgirleıdi.

Alǵashynda tańyrqap, ne isterin bilmeı ańtarylyp qalǵan A qolyn súıip jatqan er adamǵa qarap turyp, tosynnan shoshyǵan adamdaı qolyn dereý tartyp ala qoıady. Qolynyń syrtyn sıpap, er adamǵa bir, qolyna bir qaraǵyshtaıdy.

S: Bul ne bassyzdyq, jyndandyń ba, álde jyn soqty ma?

Er adam: Atań alash bolǵan, ıtjekkenge aıdalǵan, qanyńda burqyrap qaınap jatyr (júrelegen kúıinde qoldaryn erbeńdete sóıleıdi), eriniń kebersip dalada tursyń, balalar úıi me, álde túrme me, joq, ashtan ólgen, sen jaman adam emessiń, ıtjekkenge aıdaǵan....

Er adam taǵy da ándete jóneledi. A qasynda tizerlegen betinde álgi sózderi ózine-ózi kúbirlegen adamdaı qaıtalap aıtady, er adam A-nyń qolyn súımekke umtylady, A  qolyna jolatpaǵan soń eńbektegen betinde qumalaq tartqan jerine qaıtyp oralyp, taǵy da qumalaq salýmen aınalysa bastaıdy. Áskerıler odan kóz almaı únsiz turyp qalady.

A jabysyp alǵan er adamnan qutylyp, oryndyqqa býyny ketken jandaı kósilip, aıaqtaryn alǵa jiberip, eki qulashyn jaıyp shalqalaıdy (oń qolyna ustaǵan qara taıaǵyn sonda da ýysynan túsirmeıdi).  Eshteńemen qatysy joq adamdaı óz aldyna áldeneni mińgirleıdi.   

B: Mynaý jyndanypty.

S:  Álginde ǵana sap-saý edi, á! Adam osylaı da ózgeredi eken, tup-týra ıt sıaqty, kórdiń be qoldy jalaǵan túrin, álde jalǵan jasaǵany ma?

B: Uqsamaıdy, múmkin shynymen jyndy shyǵar, biz jyndymen sóılesip turmaıyq?

S:  Joq, ol ózin qumalaqshymyn dedi ǵoı. Sonda shynymen qumalaq aıtty ma...

Ekeýi saqsyna qumalaq tartyp jatqan er adamnyń janyna jaqyndaıdy. S eńkeıip er adamnyń qulaǵyna sybyrlaǵandaı  daýyspen A-ǵa qarap qoıyp, sóıleıdi.

S:  Sonda, ananyń ákesi me, atasy ma, Alash bolǵan ba?

Er adam basyn kóterip qaramastan, til qatpaı qumalaqpen aınalysyp jatady. Osy kezde  B sol qolyn kókiregine aparyp, áldeneni aıtyp qyryldap jatqan A-nyń qasyna júgire jetip qolynan ustaıdy.

B: Baseke, ne bolyp qaldy,  anaý, anaý sizdi Alash deıdi, tóre deıdi, tóleńgit deıdi... anaý, solaı deıdi. Sizge ne boldy, bir jerińiz aýyra ma?

A qyryldaǵan betinde anyq sóz aıtpaıdy. Keýdesin ustaı beredi.

Er adam ándete jóneledi:

– Alash qonǵan aqboz úı bos qaldy ma,
Jetim-jesir qasynda dos qaldy ma.
Ókinbeıin desem de, ózegim bar,
Ótip ketti dúnıe qas-qaǵymda....

S:  Toqtat ánińdi, buıyramyn saǵan, men saǵan ne dep turmyn!

Er adam án salýyn toqtata qoıady.  S-nyń betine qarap qalady.

Er adam: Siz maǵan sóılep tursyz ba?

S:  Sen kimsiń ózi, ne dep kettiń, bir sózińdi túsinsem buıyrmasyn, baryp turǵan bassyzdyq, «Alash, Alash», kim Alash, ol ne qylǵan Alash?

Er adam: Sen – jetimsiń!

S:  Kim? Men be?

Er adam: Ia, sen.

S:  Qoı-eı! Meniń ákem bar!

Er adam: Qumalaq solaı deıdi. Qumalaq jáne...

B: Qumalaq jáne ne deıdi?

Osy kezde oryndyqta kósile túsip jatqan A esin jańa jınaǵan adamsha ońalyp otyryp sózge aralasady.

A: Jeter, osy bassyzdyq ta. Sen (er adamǵa qarap) andaǵy dúnıelerińdi jına da, bul aradan taıyp tur. Endi seni qaıtyp kórmeıtin bolaıyn. Túsindiń be? Tezdet, qarańdy batyr.

Er adam jerde jatqan dúnıelerin jınastyra bastaıdy.  A-ǵa japaqtap qarap qoıady.

S: Ol meni jetim dedi, eı (B-ǵa qarap sóıleıdi), jetim (ózinen ózi kúńirenedi...).

B: Ony kóńilińe alma, qaıta jetimdik degen jaqsy emes pe, bizdiń bárimiz jetimbiz, basakeń de jetim, men de jetimmin, jetimdikti jaqsy kóremin, memleket te jetim, bılikte otyrǵandar da jetim, jetim bolmasaq, mynaý qaıda bizge (moınyna ilip alǵan qarýdy meńzeıdi), jetim bolǵan soń bizge senip tapsyryp otyr, senbeseń basekeńnen surashy, ol ákesi baryn moıyndamaıdy, ózin taza jetimmin deıdi, men de jetimmin deımin, sen de jetimmin de...

Osy kezde er adam dúnıelerin jınap alady da, áskerılerge qarap qoıyp qoryqqan adamsha sahnanyń oń jaǵyna qaraı jylystaıdy. Ketip bara jatyp artyna qaıta-qaıta qaraǵyshtaıdy da sahnadan túsip ketedi.

A oryndyqtan turyp, rýhtanǵan adamdaı denesin túzep, ıyqtaryn qozǵap aıdyndanady. Kıiminiń etegin tartyp retteledi. Odan kóz almaı baqylap turǵan B men S da ózderin retke keltirip, qarýlaryn ońap,  A-nyń eki jaǵyna shyǵyp, buıryq kútken adamdaı qasqaıyp tura qalady. A aınalaǵa shola aıbarlanyp qaraıdy, qasyndaǵy ekeýine buıryq beretin adamdaı aıbyndanady, biraq, esheńe demeıdi.

A: Oı, álgi ne dep ketti. (Jan-jaǵyna qarap áldekimdi izdgendeı bolady). Endeshe, jigitter, kettik, alǵa marsh!

A aldyǵa túsip, qadamyn baıaý alyp, mańǵazsı sahnanyń sol jaǵyna qaraı betteıdi. Sońynan ergen B men S oǵan ıkemdelip, áskerı adamdardyń júrisine salyp ere jóneledi. Olar sol betinde sahnadan túsip ketedi. Sahnanyń ortasynda oryndyq ǵana qalady.

Sahnanyń jaryǵy sónedi.

                                                         

                                                                 Ekinshi kórinis

Er adam sahnaǵa shyǵady. Sahnanyń dál ortasynda álgindegi oryndyq emes, odan úsh ese bıik arqalyǵy bar oryndyq turady. Oryndyqtyń dál tóbesinen kúshti jaryq túsip tur. Sahnanyń oryndyqtan basqa tusy kúńgirt. Qara jip oryndyqtyń ústinde salbyryp tur. Sahnaǵa oń jaqtan er adam shyǵady. Áldenege tańdanyp, qorqyp júrgendeı jan-jaǵyna jaltaqtap, ózine-ózi sóılep, óz boıynan bıik oryndyqtyń qasyna kelip toqtaıdy.

Er adam: Ne bolyp ketti ózi,  men álgilerge ne dep qoıdym? Kirerge tesik tappaı qaldym ǵoı, túrleriniń surqyn-aı, jep qoıatyn sıaqty qaraıdy ózderi, keń dúnıeniń tarlyǵy degen osy shyǵar. Myna jer jaqsy eken, bas súıektiń ishi sıaqty bos ári bári tabylatyndaı, sheksiz keń eken.

Er adam jan-jaǵyna jaltaqtaı qaraıdy. Áldeneni izdegen adamdaı qaltasyn, qoıynyn aqtara bastaıdy. Biraq, eshteńe tappaıdy.

Er adam: Men nemdi joǵaltyp aldym? Birdeńem joq sıaqty ǵoı? Álgiler alyp qoıǵan joq pa?!  Nem bar edi? (oılana qalady) Mende eshteńe bolǵan joq?! Men de ne bar edi? Myna jer ý-shýy joq, typ-tynysh, tas qarańǵy dúnıe sıaqty. Sonda da oıyma eshteńe oralatyn emes. Mende ne bar edi, men nemdi joǵalttym? Mende birdeńe bolýǵa tıis pe? (ersili-qarsyly júrip oılanady) Men neni joǵaltýym múmkin? Men eshteńemdi joǵaltpaǵan sıaqtymyn. Eshtemem bolmasa, men nemdi joǵaltamyn?! Eshtememdi joǵaltpadym! Biraq, birdeńem joq sıaqty... (ol jan-jaǵyna jaltaqtap, qaltasyn, qoıyndaryn aqtaryp áýre bolady) Qaıda joǵaltýym múmkin? Nege joǵaltamyn? Qaıda joǵaldy ózi? Men qaıdan keldim?!

Er adam basyn qasyp oılanyp, bir qolymen oryndyqtyń baldaǵynan ustap turady. Sodan oryndyqqa nazar aýdarady. Basyn kóterip oryndyqqa qaraıdy. 

Er adam: Meniń birdeńeni joǵaltýym múmkin emes. Myna oryndyqqa shyǵa alamyn ba? (oryndyqqa shyndap nazar aýdaryp, onyń bıiktigine kóz jiberip, oryndyqty bir aınalyp shyǵady) ózi bıik eken, ústine shyǵyp otyryp kórse qaıtedi? Bıik jaqsy ǵoı, uzaqty kóresiń, ákem aıtatyn úıdiń tóbesine shyqsań túıeniń qaıda júrgenin kóresiń  dep.

Er adam oryndyqqa shyǵýǵa qamdanady. Biraq, aıaq tireıtin baspaldaǵy bıik oryndyqqa shyǵý qıyn bolady. Er adamnyń aıaqtary baspaldaqqa jetpeı, áýrege túsedi. Aıaǵy jetse, qaıta-qaıta taıyp ketedi.

Er adam: Quryp ketsin, mynasy taýǵa órmelegennen beter boldy ǵoı. Taýǵa órmeleseń de mundaı qınalmaısyń. Álde basqa bir jerinen shyǵýǵa bola ma eken?! (ol oryndyqty taǵy bir ret aınalyp qarap shyǵady, eshteńe tappaıdy) joq, bul jerde jol joq! Órmeleı-órmeleı taýǵa jylan da shyǵady degeni qaıda álgi?! Órmelesem de shyǵa alatyn emespin! Quryp ketsin! Biraq, meniń shyqqym keledi? Meniń ústine shyǵyp qaraǵym keledi, qaıda qaraımyn, neni qaraımyn (ózine-ózi sóılep, oılanyp qalǵandaı bolady), taptym, ıa... alysqa qaraımyn! Kóz salam.

Er adam oryndyqqa shyǵýǵa taǵy talpynady, biraq, bir aýyq arpalysqan soń shyǵa almaı, taǵy da daǵdaryp turyp qalady.

Er adam: Bıikke shyqqan jaqsy shyǵar, bárin kóresiń, basqalar kórmegendi kóresiń, shirkin... sodan keıin qaıtesiń?... Sodan keıin qaıtesiń deımin? Sodan keıin oryndyqqa otyra beresiń nemese oryndyqtan túsesiń, álde... bilmeımin,  múmkin, taǵy da oryndyqqa qaıta shyǵatyn shyǵarsyń. Men báribir oryndyqqa shyqqym keledi. Eshteńeni kórmese de, meıli, shyqqym keledi.

Er adam toqtaı qalady. Jan-jaǵyna jaltaqtap qaraıdy. Áldenege tań qalǵandaı beıne tanytady.

Er adam: Ne? Men ózime ózim sóılep turmyn ba? (ol daýysyn kóterip áldekimge aıtqandaı sóıleıdi) men báribir oryndyqqa shyqqym keledi, sonda otyrǵym, sonda jatqym, sonda uıqtaǵym, sonda qusyp-tyshqym, sonda... (sál tynystap jan-jaǵyna qarap alyp), meniń báribir shyqqym keledi.

Er adam oryndyqqa shyǵýǵa shyndap kirisedi. Ol aıaǵyn aqyry oryndyqtyń baspaldaǵyna qoıyp, joǵary kóterile bastaıdy. Sodan baryp álgi qara jipke qoly tıedi. Jipten ustaı júrip oryndyqqa shyǵady. Qulap qalmaıyn dep oryndyqtyń ústinde saqtana qımyldaıdy. Oryndyqqa ońtaılanyp otyrady. Durystap maldasyn quryp otyryp bolǵan soń, ózine-ózi kelip, oryndyq jyǵylyp qalmaı ma, myqty otyrmyn ba degendeı ózine, oryndyqqa, óziniń ornyqty otyrǵanyna kóz jetkize bastaıdy.

Er adam: Mine, endi oryndyqtyń ústindemin. Qulap qalmaımyn, ornyqty otyrmyn, ornyqty otyra beremin, ornyqty otyrýǵa tıispin (ol ózine senimdi sıaqty mańǵazsı aınalasyna bıikten qaraıdy), men, bıiktemin (ol jan-jaǵyna jaltaqtaı qaraıdy, ańtarylǵandaı bolady) bul ne, men eshteńeni kórip turǵanym joq. Álginde jerde neni kórsem, munda da sony kórip turmyn, bul múmkin emes! (ol ornynan sál kóterilip tańdanysyn bildiredi, biraq, qulap qalmaıyn dep saqtanady, qaıta ornyǵyp otyryp alady da, bir bekimge kelgen jandaı mańǵazdana qalady, aınalasyn sıpalap álgi tóbeden salbyrap shubatylyp jatqan qara jiptiń bir bólegi jerde jatqan, sony tartyp beline orap matap alady), bárin kórip, bárin bilip turmyn. Jo, jo, joq, men kórmesem de, bilmesem de bıiktemin. Sondyqtan solaı!

Er adam sahnanyń qaq tórinde bıik oryndyqtyń ústinde keýdesin kóterip, asqaq beınede tas músindeı melshıip otyryp qalady. Tóbeden jaıylyp qara bul túsedi de, tas músindi japqandaı oryndyqty otyrǵan er adamdy tolyq jaýyp qalady. Oryndyqtaǵy  adam qozǵalmaıdy.

Sahnanyń shyraǵy sónedi.



                                                             Úshinshi kórinis

Sahnanyń eki jerinen jaryq túsip tur. Bir jaryqtyń astynda birinshi kórinistegi jaı oryndyq. Ekinshi jaryqtyń astynda qylmystylardy qamaıtyn temir úı. Temir úıde qumalaq salatyn er adam men jas áıel qamaýly turady. Er adam otyr da, áıel temir torǵa súıenip túregep tur.

Áıel tordyń ishinde tynymsyz júredi. Tordyń syrtynda jaraqattanǵan bilegin tańyp moıynyna asyp alǵan B men moıynyna qarý asqan C kórinedi. Olar tosynnan abyr-sabyr bolyp, áldekimdi qarsy alýǵa daıyndalady.

C: Kele jatyr, daıyn bolaıyq.

B: Taıap qaldy ma?

C: Keldi, mine, jaqyndady, qasynda... ertip alypty...

B: Kimdi ertip alypty, ıtin ertip alyp pa?

C: Iti nesi, áıel, áıel kómekshisin ertip alypty. Áne, keldi...

Sahnanyń oń jaǵynan formaly kıim kıgen, qasyna ózi sıaqty kıimi bar jas áıeldi ertken erkek shyǵady. Olar tez basyp  B men C-nyń qasyna keledi.

Podpolkovnık: Munda ne bolyp jatyr? Senderdi atyp jatyr deıdi ǵoı (B men C-ǵa kezek qaraıdy), kim barsyń, munda?

C: Chas, Podpolkovnık, biz olardy qamap qoıdyq? (ol temir tordyń ishinde turǵandardy kórsetedi)

Podpolkovnık: Bularyń kim? Ne qylǵan jandar?

B: Bular qylmystylar, bastyq.

Podpolkovnık: Sonda adam atqan mynalar ma?

C: Keshirińiz, bastyq, atqan olar emes, atqan biz, olar ósek aıtqandar...

Podpolkovnık: Túsinsem buıyrmasyn, men munda adam atyp jatyr degen soń keldim, sender nege adam atasyńdar?

B: Biz adam atqan joqpyz, biz birimizdi birimiz attyq, bastyq.

 C: Men ony attym (B-ny kórsetedi), ol bastyqty atty.

Podpolkovnık: Nege? Nege adamdy, joq, ózderińdi ózderiń atyp júrsińder?

B men C (temir tordaǵy ekeýdi nusqaıdy): Bári mynalardyń isi, osylar at degen soń, attyq.

Áıel: Bastyq, keshirińizshi, men munda nege qamaýly turǵanymdy bilmeımin. Mynalar ákeldi de qamady, munda túsindiretin bireý bar ma ózi?

Kómekshisi: (Temir tordaǵy áıeldiń sózin bólip) Jabyńyz aýzyńyzdy, sizge sóz berilgen joq.

Áıel:  Ne deısiń, maǵan aýzyńdy jap deısiń be? Qara muny...

Podpolkovnık: Tynysh, (B men C-ǵa qarap) basqalar at dese, sender ata berýshi me edińder? Zań qaıda, tártip qaıda? Álderińnen asqan ekensińder?!

B men C: Jo, joq, bastyq, siz túsinbedińiz, olar jaı aıtqan joq, olar aıtty, olar aıtqandyqtan, biz attyq.

Podpolkovnık: Túsine alatyn emespin, ne aıtyp tursyńdar, olar qalaı «at!» deı alady senderge?

B: Olar bastyqqa «at!» dedi.

C: Joq, olar bastyqqa atasyń dedi, sodan atty.

Podpolkovnık: Bastyqtaryń qaıda?

B: Ol oqqa ushyp, qutqarýshy kólikke jańa ǵana salyp jiberdik.

Podpolkovnık: (B qarap) Sen naǵylyp qolyńdy tańyp alǵansyń? Seni de atqan ba?

C: Ony men attym.

B: Ia, meni atqan sol.

Podpolkovnık: Nege? ( B –ǵa qarap) Sen ony nege atasyń?

C: Men atqanym joq, anaý «at!» degen soń (temir tordyń ishinde turǵan er adamdy nuqsaıdy), bastyq atty, odan men attym. Bárin istegen sol.

B: Ia, sol at dedi.

Podpolkovnık: (erip kelgen kómekshisine burylyp) Sen birdeńe túsinip tursyń ba? Álde men qaǵys estip turmyn ba?

Kómekshi: Olar durys aıtyp tur, bastyq, olarǵa «at!» degen, olar atqan.

Podpolkovnık: Olar qalaı «at!» deı alady, sony túsinbeı turmyn. Kim olarǵa buıryq bergen?!

Kómekshi: Myna áıel men myna kisi «at!» depti, sodan olar atypty, bastyq.

C: Men túsindirip kóreıin, bastyq, myna adam (tordyń ishindegi er adamdy nusqaıdy) qumalaqshy, ol aıtty, bizdiń bastyq keremet adam, tóre, tóleńgit, órleısiń, úlken shendi bolasyń dedi, sodan keıin taǵy aıtty, sodan «bastyq atasyń!» dedi.

B: Ol rasynda solardy aıtty.

Er adam: Qurmetti bastyq, qutqaryńyz meni, men bir qarapaıym adammyn, eshkimim joq, jetimmin, bylaısha aıtqanda qańǵyǵan qaıyrshymyn, tamaǵymdy áreń taýyp jep júrgen bireýmin, al mynalar meni osynda ákeldi de qamap qoıdy, qutqaryńyz meni, ıt bol deseń, ıt bolaıyn, bıt bol deseń, bıt bolaıyn, úr deseń úreıin, taqsyr, áý, áý... áý... qutqaryńyz meni. Men eshkim de emespin.

Podpolkovnık temir torǵa jaqyndap, er adamnyń qasyna barady.

Podpolkovnık: Sen, ne qumalaqshysyń ba? Mynalardyń basyn aınaldyryp, birine-birin atqyzǵan sen boldyń ǵoı.

B men C: Dál solaı bastyq, ol qumalaqshy.

Er adam: Meniń qumalaqshy ekenim shyndyq, biraq, men eshkige «at!» dep buıryq bergen emespin. Mynalar meni aǵat kinálap tur, bastyq.

Podpolkovnık: (B men C-ǵa qarap qoıyp, er adamǵa yzbarlanady) Bul senderge ne dedi?

B: Ol «sen ony atasyń, ol anany atady, anaý seni atady» dedi, aıtqany aıdaı keldi, biz attyq, bastyq.

Er adam: Men aıtqanym joq, bastyq! Men qalaı aıta alamyn.

C: Ol aıtty, oǵan mynaý áıel dálel bola alady, biz ony sol úshin birge ustadyq (temir torda turǵan áıeldi nusqaıdy)

Áıel: Men eshkige dálel bolmaımyn,  men eshteńeni bilmeımin, meni dereý bosatýlaryńdy talap etemin.

Kómekshi: (tordaǵy áıelge daýysyn kótere) Jabyńyz aýzyńyzdy, sizge sóz berilgen joq.

Áıel: Japsań óziń jap, sen kim ediń meni jónge salatyn, japqyń kelmese artyńdy óziń ashyp júr.

Kómekshi: Ne dedińiz? Tilińizdi tartyńyz?

Podpolkovnık: Jeter, áıel munda nege otyr?

C: Ol sóıleı beredi, aýzy bir tynym tappaıdy, «atady!» degendi de jurtqa jaıyp jibergen osylar, qazir jurttyń bári aıtyp júr, áleýmettik jeli tolǵan ósek, osylar  taratqan, bular ananyń (er adamdy nusqaıdy) kómekshisi, sonyń sózin taratýshy.

Podpolkovnık: (B qarap)  Sonda bireý aıtty dep, sen anany (C) attyń ba?

B: Joq, bastyq, ol meni atty.

Podpolkovnık: Sen onda kimdi attyń?

B: Men bastyqty attym.

Podpolkovnık: Senderdi jyn uraıyn degen eken, qarýdy alyp (C qolyndaǵy qarýdy julyp alady) bireý «at!» dese, bytyrlatyp ata berdińder me?

C: Baseke, baıqańyz, oǵan jolamańyz, ol «at!» dese, siz de atyp ketesiz.

Er adam: Men «atady!» degem joq.

B: Ol aıtqaly tur bastyq, baıqańyz.

Podpolkovnık qolyndaǵy joǵary kótrgen qarýǵa, er adamǵa jáne aınalasynda turǵandarǵa kúmándana qaraıdy.

Temir tordyń ishinde otyrǵan áıel tosynnan óńi buzylyp, shyńǵyryp, eki qulaǵyn qolymen basyp jerge otyra ketedi. Oǵan kómekshi jaqyn barady.

Kómekshi: Saǵan ne bolyp qaldy?

Áıel: Anaý atady!

Kómekshi: Kim?

Olar podpolkovnıkke úreılene qaraıdy.

Er adam: Men «atady!» degenim joq. Aıtqanym joq ony.

C: Baseke, sabyr, sabyr (artqa sheginedi)

B qaradaı sabyry taýsylyp, úreılenip, qorqyp shegine bastaıdy. Podpolkovnık qarýdy kótergen betinde aınalasyna únsiz túıile qaraıdy. B men C súrine-qabyna qasha jóneledi. Úreıi ushyp ketken kómekshi qorqyp turyp bastyǵyna til qatady.

Kómekshi: Bastyq, ata kórmeńiz, sabyr, sabyr, baseke.

Áıel: (tipti de ashty daýyspen shyńǵyra aıǵaılaıdy) Atatyn boldy, qutqaryńdar! Qutqaryńdar! Atty, atty!

Podpolkovnık: (aıqulaqtanyp, qarýdy bulǵaqtatyp alshańdaı basyp) Meniń atqym kelip tur, shynymen atqym keledi, qandaı rahat! Eshkimge jaýp bermeısiń, ata beresiń, jurt dirdektep senen qorqyp turady, aýzyn basady, sen neni aıtsań, soǵan kónedi,  rahat, bireý shyńǵyrady, bireý qashady, sen atasyń, ata beresiń, jaýap bermeısiń, qandaı rahat! Atamyn!

Kómekshi: Oı-baı, atatyn boldy, qashyńdar! (shyńǵyryp, sahnanyń bir shetinen túsip ketedi)

Podpolkovnık temir torǵa jaqyndap, er adamnyń janyna barady.

Podpolkovnık: Sen be «at!» degen?

Er adam: Men eshkimge «at!» degenim joq, taqsyr (mińgirleıdi), siz ne qalasańyz sol bolsyn, jat deseńiz, jatamyn, tur deseiz, turamyn, siz «at!» degińiz kelse, atyńyz, «at!» degińiz kelmese, atpańyz, siz ne deseńiz men sony ǵana aıtaıyn, ta-ta- taqsyr! Ata kórmeńizshi meni!

Podpolkovnık: Men atamyn ba?

Er adam: Ne atasyz, ne atpaısyz.

Podpolkovnık: Onda sen «at!» dep aıtshy.

Er adam: Kimge aıtamyn, bastyq?

Podpolkovnık: Maǵan aıt!

Er adam: Men sizge aıta almaımyn, meniń, meniń ólgim kelmeıdi, taqsyr.

Podpolkovnık sál artqa sheginedi, teńselip sál turady.

Podpolkovnık: Onda shyǵyńdar, tordy bosatyńdar, endi qaıtyp senderdi kórmeıtin bolaıyn.

Ol temir tordyń aýzyn shalqasynan ashyp, ana ekeýin shyǵarady. Er adam men áıel búgejektep qorqa júrip sahnanyń sol jaǵynan túsip ketedi. Podpolkovnık temir tordyń esigin jaýady. Aınalasyna  qarap qoıady. Eshkimdi kóre almaıdy. Teńsele basyp ary-beri júredi. Temir tordyń janynda turǵan oryndyqqa barady. Qarýdy oryndyqtyń ústine qoıady da, ózi oryndyqqa súıenip, mańdaıyna qolyn tirep, kórermenge jartylaı syrtyn berip, oılanǵan jandaı turyp qalady. Sol kezde tóbeden qara jipke baılanǵan temir tor túsedi – oryndyq pen podpolkovnık temir tordyń ishinde qalady. Qarańǵy sahnada eki torǵa tóbeden eki jaryq túsip turady.

Sahnadaǵy sham óshedi.

1 aqpan, 2017 jyl.