Alqaly jıynǵa oblys ákiminiń orynbasary U.Sádibekov, oblystyq, qalalyq, aýdandyq ardagerler keńesteri tóraǵalary, zıaly qaýym ókilderi men din salasynyń qyzmetkerleri, tóbe bıler, úkimettik emes uıymdar men áıelder qaýymdastyǵy jáne buqaralyq aqparat quraldarynyń basshylary qatysty.
Qatysýshylar din men dástúrdiń arasyna jik salyp júrgen keıbir toptardyń áreketterine qarsy turý jaıyna toqtaldy. Máselen, óz otandastarynyń, baýyrlarynyń arasynda alaýyzdyq týdyryp, ózge túgili, óz ata-anasyn kápir sanap, ortaǵa teris áser etip júrgenderdiń qoǵamǵa qaýip tóndirip kele jatqany áńgime arqaýyna aınaldy. Óz kezeginde oblys ákiminiń orynbasary ult bolyp qalyptasqaly beri jınaqtalǵan san ǵasyrlyq qundylyqtardy, dástúrli dindi keıbireýlerdiń teriske shyǵarýǵa umtylǵany orynsyz ekenin jetkizdi.
«Qazaq halqynyń ulttyq uǵymymen ushtasqan Islam dini eshýaqytta dástúrdi teriske shyǵarǵan emes. Sondyqtan da musylman qaýymyna jatatyn árbir ulttyń ult bolyp qalyptasýyndaǵy salt-dástúrleri men ádet-ǵuryptaryn dinnen bólek, dinı nanym-senimderinen ajyratyp, birin ekinshisinen oqshaýlap qaraý múmkin emes», – dedi Ulasbek Sádibekuly.
Sondaı-aq, jıynda Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasy tarapynan dástúrli dininiń qundylyqtaryn halyq arasynda nasıhattap, din men dástúr baılanysyn nyǵaıta túsý jolynda atqarylǵan ıgi ister aıtyldy. Alaıda, atalǵan máseleleni sheshýge bul sharýalar azdyq etetini, onymen qoǵam bolyp kúresý kerek ekenin aıtty jınalǵandar.
Máselen, qoǵamdaǵy dinı rásimder men joralǵylardy júrgizý barysynda ysyrapshyldyqqa jol bermeý, mazarattardy kútip ustaý máselelerimen zıaly qaýym ókilderi aınalysý kerektigi sóz boldy. Sonymen qatar Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasy bekitken «Janaza jáne dinı rásimder» kitabyn kómekshi qural retinde paıdalaný usynyldy.
OQO ákiminiń baspasóz qyzmeti
