«Balalar jyly» aıasynda QR Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstrliginiń qoldaýymen «Qazaqstandyq qoǵamdyq damý ınstıtýty» KeAQ jáne «Qazaqstan Jazýshylar odaǵy» RQB «Altyn saqa» balalar ádebıeti shyǵarmalarynyń respýblıkalyq baıqaýyn  uıymdastyrdy.

Baıqaýǵa qazaq ádebıetine úles qosyp júrgen jáne shyǵarmalarymen tanylyp kele jatqan 18-35 jas aralyǵyndaǵy qalamger jastardan 150-den asa shyǵarma kelip túsken.

Baıqaý sharttary boıynsha qatysýshylar erkin taqyrypta proza janrynda ertegiler (bastaýysh jáne orta býyn mektep oqýshylaryna arnalǵan) jáne shaǵyn áńgimeler (jasóspirimderge arnalǵan) baǵyttary boıynsha baq synady.



Saltanatty sharanyń shymyldyǵyn túrgen Aqparat jáne qoǵamdyq damý vıse-mınıstri Danıar Qadyrov qazaq halqynyń "tárbıe tal besikten" degen qaǵıdany ustanyp, balanyń bolashaǵyna úlken jaýapkershilikpen qaraǵanyn tilge tıek etti.

"Bala tárbıesiniń zamanaýı quraldary arqyly dástúrimizdi, ulttyq tarıh, ádebıet, mádenıetimizdi nasıhattap, jańǵyrtýymyz kerek», - dedi D.Qadyrov.

Óz kezeginde osy sharany uıymdastyrýǵa uıytqy bolǵan "Qazaqstandyq qoǵamdyq damý ınstıtýtynyń" basqarma tóraǵasy Qazybek Maıgeldınov bıylǵy «Balalar jylynda» balalar jazýshylaryna erekshe kóńil bólinip, olardyń shyǵarmashylyǵyna qýat beretin túrli bastamalar qolǵa alynyp jatqanyn aıtyp ótti.

"Mundaı is-sharanyń biri ári biregeıi – QR Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstrliginiń qoldaýymen Qazaqstandyq qoǵamdyq damý ınstıtýty jáne Jazýshylar odaǵy tuńǵysh ret uıymdastyryp otyrǵan «Altyn saqa» balalar ádebıeti shyǵarmalarynyń respýblıkalyq baıqaýy.

Baıqaý balalar ádebıetin ary qaraı damytyp, qazaqstandyq jazýshylarǵa qoldaý kórsetýdi kózdeıdi.

Ulttyq sanany tamyrynan úzip almaı, jańa zamanǵa saı etip beıimdeýdiń basty tetikteriniń biri – jas urpaqty ulttyq ádebıetimizdiń qaınar-kózimen sýsyndata bilý óte ózekti. Qazirgi tańda qazaq tilinde balalar ádebıeti baǵyty boıynsha jańa esimder kóp emes. Sondyqtan osy jobaǵa erekshe kóńil aýdaryp otyrmyz.

Baıqaýǵa balalardy adamgershilikke, parasattylyqqa, otansúıgishtikke, sananyń ashyqtyǵy men ulttyq biregeılikti saqtaýǵa, óskeleń urpaqqa qyzyqty, zamanaýı ári ózekti taqyryptar boıynsha shyǵarmalar kelip tústi. Mundaı týyndylar balalardyń ádebıetke, shyǵarmashylyqa, kitap oqýǵa degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrady degen senimdemiz", – dedi ol.

Instıtýtynyń tóraǵasynyń toqtalyp ótkenindeı mundaı baıqaýlar óskeleń urpaqtyń boıynda meıirimdilik, ómirlik maqsat qoıý, ádildik pen eńbekqorlyq sıaqty qundylyqtardy qalyptastyrady.

"Instıtýtymyzben birlesip uıymdastyrǵan Qazaqstan Jazýshylar odaǵyna, ádil qazy alqasyna jáne baıqaýǵa qatysqan barlyq jas qalamgerlerge tolaǵaı tabys tileımin, qalamdaryńyz eshqashan muqalmasyn", – deıdi Qazybek Maıgeldınov.



Al qazylar alqasynyń quramynda aqyn, Qazaqstan Jazýshylar Odaǵynyń múshesi, QR Memlekettik «Daryn» jastar syılyǵynyń ıegeri Aqberen Elgezek, QR Jazýshylar Odaǵynyń múshesi Beıbit Sarybaı, balalar jazýshysy Dildar Mamyrbaeva, Halyqaralyq «Alash», «Soros-Qazaqstan» syılyqtarynyń laýreaty Qýandyq Túmenbaı, balalar jazýshysy Záýre Tórehan boldy.

Joba balalar ádebıetin damytý, qazaqstandyq balalar ádebıeti jazýshylaryna qoldaý kórsetý maqsatynda, qyrkúıek aıynyń 28-i dúnıege kelgen qazaqtyń úsh klasık jazýshysynyń týǵan kúnine oraı ótkizildi.

Aıta ketelik, 28 qyrkúıek – qazaq ádebıetiniń klassıgi, qoǵam qaıratkeri, QR UǴA akademıgi Muhtar Áýezovtyń, Qazaqstannyń halyq jazýshysy, Qyrǵyzstannyń halyq aqyny, táýelsiz «Tarlan» syılyǵynyń laýreaty Sherhan Murtazanyń jáne Qazaq KSR Memlekettik syılyǵynyń,  N.Ostrovskıı atyndaǵy Búkilodaqtyq ádebı syılyqtyń ıegeri Oralhan Bókeıdiń týǵan kúni.

İs-sharany úsh jazýshynyń týǵan kúnine oraılastyrý arqyly qazaq ádebıetine degen qoǵamnyń qyzyǵýshylyǵyn arttyrý, saltanatty sharanyń mártebesin kóterý, klasıkterimizdiń eńbekterine degen qurmetti kórsetý, baıqaý jeńimpazdaryna ádebıet salasy maıtalmandaryn úlgi etý maqsattary oryndaldy.



Qazylar alqasy 2022 jylǵy 5 qyrkúıek kúni, onlaın kezdesý ótkizip, baıqaý jeńimpazdaryn anyqtady. Olardyń sheshimimen «Áńgime» baǵyty boıynsha:

İ oryn - Doshan Jylqybaı.

İİ oryn - Dámetken Saǵynbaeva.

İİİ oryn - Jantas Erkinulyna buıyrdy.

 

1. Erzat Moldabekuly.


2. Dilnaz Esbolatova.


3. Aıgólek Ómirbek.


4. Gúlden Jylkeldıeva.


5. Nursultan Serikbaev yntalandyrý syılyqtaryna ıe boldy.

 

«Ertegi» baǵyty boıynsha:

 

İ oryn - Azamat Ábilqaıyr.

İİ oryn - Nurjan Nurbek.

İİİ oryn - Qazım Tilekqabyldyń qanjyǵasyna baılanyp,

 

1. Kókbóri Qızat.


2. Gúlbaqyt Ábsat.


3. Erjan Kúrkeev.


4. Aıym Mahaeva.


5. Azıza Ýrah yntalandyrý syılyqtaryn aldy.