Almaty qalasynyń komýnaldyq ınfraqurylymdy damytý basqarmasynda atalǵan taqyrypta basqarýshy kompanıalar, PIK, MIB/JT, qoǵamdyq uıymdar jáne aýdandyq TKSH bólimderiniń ókilderi qatysty. Dóńgelek ústeldiń negizi taqyryby retinde Almaty qalasynyń PIK qaýymdastyǵy kóppáterli turǵyn úılerdi basqarý men kútimine arnalǵan mınımaldy tarıfti qaıta qaraýdy usyndy. Talqylaý óte keń aýqymda ótti. Bul bastama turǵyndardyń qolaıly ómir súrý jaǵdaılaryn jaqsartyp, qaýipsizdikti arttyrý úshin qajet. Sońǵy on jyldan beri tarıf deńgeıi ózgermegendikten, qazirgi jaǵdaıda úılerdi tıisti deńgeıde kútip-ustaý qıynǵa soǵýda.
Almatyda tarıf mólsheri ár sharshy metr úshin 7-den 700 teńgege deıingi aralyqty qamtıdy. Biraq ortasha kórsetkish nebári 40 teńgeni quraıdy. PIK qaýymdastyǵy tóraǵasy Arkadıı Rýbsovtyń aıtýynsha, mundaı tarıf turǵyn úılerdi sapaly kútimmen qamtamasyz etýge jetpeıdi. Nátıjesinde tehnıkalyq qyzmet kórsetý, dezınfeksıa, deratızasıa jáne jóndeý jumystary jetkilikti deńgeıde oryndalmaıdy. Jańa standarttar basqarýshy kompanıalarǵa turǵyndardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý úshin qosymsha sharalardy talap etedi. Bul taǵy da qarjy máselesin týyndatady. Sondyqtan mınımaldy tarıfti arttyrý turǵyn úılerge sapaly qyzmet kórsetýge múmkindik beredi jáne basqarýshy kompanıalarǵa tıimdi jumys isteýge jaǵdaı jasaıdy. Qaýymdastyqtyń pikirinshe, tarıfti kóterý tek turǵyndardyń qolaıly turmysyn qamtamasyz etip qana qoımaı, basqarý prosesiniń tıimdiligin arttyrady.
Almaty qalasyndaǵy «Turan» menshik ıeleri kooperatıvteri qaýymdastyǵynyń tóraıymy Bıbigúl Júnisbaeva kóppáterli turǵyn úılerdi kútip-ustaýǵa arnalǵan tarıfterdiń jetkiliksizdigi máselesin birneshe jyldan beri kóterip keledi. Onyń aıtýynsha, bul másele ásirese eski turǵyn úılerge qatysty ózekti bolyp otyr. B.Júnisbaevanyńsózine qaraǵanda, eski turǵyn úılerdiń kútimi úshin tarıfter tym tómen. Mysaly, keıbir aýdandarda tarıfter sharshy metrine nebári 25-40 teńgeni quraıdy. Mundaı tarıfter qajetti jóndeý jumystaryn júrgizýge, úılerdi tıisti deńgeıde kútip-ustaýǵa, turǵyndarǵa jaıly jaǵdaı jasaýǵa múmkindik bermek. Tarıfterdiń tómendigine qosa, qurylys materıaldarynyń baǵasynyń ósýi de jaǵdaıdy kúrdelendirýde. Keıingi bir jyldyń ishinde qysqy maýsymǵa daıyndyq úshin qajet qulyptaý armatýrasynyń baǵasy 30%-ǵa qymbattaǵan.
B.Júnisbaeva tarıftik saıasatty qaıta qaraý qajet dep esepteıdi. Ol tarıfti arttyrýdyń bir joly retinde turǵyndar jınalysynda bul máseleni talqylaýdy usynady. Alaıda tarıfti kóterýdiń mańyzdylyǵyna sendirý árdaıym ońaı bola bermeıdi. Sondyqtan ol turǵyndarǵa qarajattyń qalaı jumsalatynyn naqty túsindirip, jeke qajettilikterin eskerýdi mańyzdy dep sanaıdy.
Sýretter: Kaırat Konýspaev
Almatyda turǵyn úılerdi kútip-ustaý tarıfterin arttyrý – úılerdi qaýipsiz ári qolaıly jaǵdaıda saqtaý úshin mańyzdy qadam ekenin atap ótti. Tarıfterdi qaıta qaraý arqyly eski turǵyn úılerdiń jaǵdaıyn jaqsartyp, turǵyndardyń ómir súrý sapasyn arttyrýǵa múmkindik týmaq.
