Abaı atyndaǵy QazUPÝ-dyń uıymdastyrýymen, Almaty qalasy máslıhatynyń depýtaty, belgili kásipker, Dýlat Tastekeevtiń demeýshiligimen ótken bul alaman aıtys bıyl Abaı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń 95 jyldyǵyna arnaldy. Osymen jetinshi márte shymyldyǵyn túrgen jyr dodasyna respýblıka aımaqtarynan kelgen oı-órisi keń, tolǵaýy tereń azýly aqyndarmen qatar, álemniń 4 memleketinen, atap aıtqanda Ózbekstan, Qyrǵyzstan, Qytaı jáne Monǵolıanyń iriktelgen júırikteri men sóz ónerin pir tutatyn qyryqqa jýyq daryndy jastar qatysty.
Dúbirli dodany ýnıversıtet basshysy Darhan Bilálov ashyp, barlyq qatysýshylarǵa sáttilik tiledi. Ol óz sózinde aıtyskerlerdiń oraq tildiligi, ot aýyzdylyǵy, sóz kórkemdigi, bilimdiligi, alǵyrlyǵy, tapqyrlyǵy, taqyrypty ashý sheberligimen birge, Abaı ýnıversıtetiniń 95 jyldyq tarıhy, shyǵarmashylyq ómiri men ǵylymı jetistikteri, sondaı-aq jastardy óz elin súıýde, onyń órkendeýine óz úlesin qosýda jáne ulttyq sana-sezimdi qalyptastyrýda jetken tabystary týraly keńinen kósilip jyrlaý kerektigine toqtaldy. Shara barysynda sóılegen QR Eńbek sińirgen qaıratkeri, Halyqaralyq «Aıtys aqyndary men jyrshy-termeshiler» odaǵynyń Basqarama tóraǵasy, «Parasat» jáne «Qurmet» ordeniniń ıegeri Júrsin Erman jyl saıyn ótkizilip kele jatqan bul jastar aıtysynyń mańyzdylyǵyna toqtalyp, bul óner dodasynyń jas urpaqty tárbıeleýdegi orny óte úlken ekendign tilge tıek etti, jas júırikterge óz batasyn berdi.
Alaman dodaǵa túsetin jas aqyndardyń aıtysyn aqyn Júrsin Ermannan basqa, QR Parlamentiniń májilis depýtaty, aqyn Rınat Zaıtov, «Alash» halyqaralyq ádebı saılyǵynyń laýreaty, belgili aqyn Serik Qalıev, fılologıa ǵylymdarynyń doktory, profesor Baltabaı Ábdiǵazyuly, Ulytaý oblysy Mádenıet, tilderdi damytý jáne arhıv isi basqarmasynyń basshysy, aıtysker aqyn Ánýar Omar, aıtysker aqyn, QR Mádenıet salasynyń úzdigi qatarly óner maıtalmandary qazylyq jasady.
İs-shara barysynda QR Ǵylym jáne joǵary bilim mınıstri Saıasat Nurbektiń «Halqymyzdyń san ǵasyrdan kele jatqan qasıetti aıtys ónerine degen qurmeti aıryqsha. Bul – keshegi Súıinbaı men Jambyl, Birjan men Sara, Kempirbaı men Shóje babalarymyzdan qalǵan asyl óner. Ulttyq bolmysymyzdy, qazaqı qundylyǵymyzdy dáripteıtin aıtys óneri táýelsiz urpaqtyń ulttyq qazynasy dep bilemin. Súıinbaı babamyz atyndaǵy jyr dodasynyń dástúrli túrde uıymdastyrylýy, jastardyń boıyndaǵy aqyndyq daryndy damytyp, sýyrypsalma qabletin shyńdaýǵa, aqyndyq mekteptiń qalyptasýyna negiz bolatyn, qazaq rýhanıatyna qosylatyn úlken mura bolatyny sózsiz» dep aqyndarǵa shalqar shabyt tilegen quttyqtaý haty oqyldy.
Aıtys eki kezeńnen turdy. Aqtyq kezeńge 18 aıtysker joldama aldy. Sóıtip jyr jekpe-jeginde jer apshysyn qýyrǵan kil júırikterdiń ónerin kórermen jurt eki kún boıy tamsana tamashalady. Bári de qazaq joǵary oqý ornynyń qara shańyraǵy — Abaı atyndaǵy QazUPÝ-dyń ótken joly men ulttyq pedagog mamandardy tárbıeleýdegi eren isterin termelep, taram-taram tarıhyna tereń boılaı bildi, ýnıversıtet ustazdarynyń ulaǵatty eńbekterin búgingi qoǵammen baılanystyryp, eldik múdde men bekem birliktiń baıandy bolýyn tiledi.
Qazylar alqasynyń sheshimimen «Meniń pirim – Súıinbaı» dástúrli VII halyqaralyq jas aqyndar aıtysynyń Bas júldesin Kókshetaýdan kelgen Nurmahan Jaqyp ıelendi. I-shi oryn Qazaq ulttyq óner ýnıversıtetiniń stýdenti Aıym Asylbekqyzyna buıyrsa, II-shi oryndy Qyrǵyzstannan kelgen Ulan Toqtosynov pen T.Júrgenov atyndaǵy Óner akademıasynyń stýdenti Erdáýlet Sardar enshiledi. Al, III-shi oryndy Batyrjan Kádirbaı, Jambyl Baqytáli jáne Qýandyq Kejebekuly ózara bólisti. Jalpy, aıtysqa qatysýshy barlyq aqynǵa arnaıy júldeler men aqshalaı syılyqtar tabystaldy.
