Ýrı Frıdman. Eki el soǵysa ma?

Dalanews 27 qar. 2015 06:10 95

Onyń saldary qandaı bolady?

Túriktiń joıǵysh ushaǵy orystyń áskerı ushaǵyn atyp qulatty. Kóp bolǵan joq. Kúni keshe ǵana. Sebep?

nt3hbxmlzSebebi, orystyń áskerı ushaǵy Túrkıanyń áýe keńistigin buzǵan. Bul sońǵy 63 jylda NATO-ǵa múshe eldiń qandaı da bir orystyń ushaǵyn atyp qulatqan alǵashqy jaǵdaı eken.

Bul jaǵdaı Sırıadaǵy daǵdarysqa keri áser etýi múmkin be? Múmkin.

NATO kelisimshartynyń 5-shi babynda alánsqa múshe elder ujymdyq qaýipsizdikti qamtamasyz etý úshin birge kúres júrgizedi degen. Biraq, bul zań 2012 jyly Sırıa túriktiń áskerı ushaǵyn atyp túsirgende qoldanylǵan joq.

Iá, AQSH bárin túsinedi. «Túrkıa óziniń áýe keńistigin baqylaýǵa quqy bar» deıdi. Biraq, seriktes retinde Túrkıanyń IGIL-ge jáne Sırıadaǵy azamattyq soǵysqa qatysty qabyldaǵan sharalaryna kóńili tolmaıdy. Amerıka muny jasyrǵan emes.

Túrikter orystyń áskerı ushaǵyn atyp túsirdi. Bul jaǵdaı Sırıadaǵy daǵdarystyń aıaqtalýyn tezdetetin halyqaralyq kelisimsharttardyń úzilýine alyp kelýi múmkin. Azamattyq soǵysty dıplomatıalyq jolmen retteý endi múmkin bolady degende osyndaı oqıǵanyń oryn alýy taraptardy tyǵyryqqa tirep qoıdy.

Túrkıa men Reseı she? Bul ekeýiniń ári qaraıǵy baılanysy qalaı órbimek?

Sırıadaǵy daǵdarysqa kelgende eki eldiń kózqarasy eki túrli. Reseı – prezıdent Bashar Asadty qoldaıdy. Túrkıa opozısıaǵa jaqtasady. Túrkıa IGIL-ge qarsy AQSH basqaratyn áýe kompanıasyna qosylǵannan keıin orys pen túrik bitimge keledi dep boljaǵanbyz.

Bul ekeýiniń de atalǵan kompanıaǵa qosylýynyń túpki maqsaty tez belgili boldy. Túrikter aımaqtaǵy kúrd kóterilisshilerin bombylasa, Reseı IGIL-men qosa, Asadqa qarsy shyqqan oppozıalyq kúshterdi tópeleı bastady. Orys avıasıasy negizinen Túrkıanyń ońtústigine jaqyn ornalasqan aımaqtardy bombylaýda. Reseıdiń Sý-24 ushaǵy dál osy arada qulaǵan-tuǵyn.

Eń qyzyǵy Reseı Túrkıanyń áýe shekarasyn alǵash ret buzyp otyrǵan joq. Orystyń áskerı ushaqtary ótken aıda túrikterdiń shekarasyn bir emes, birneshe ret buzǵan.

Ashýlanǵan Túrkıa prezıdenti: «Reseımen aradaǵy komersıalyq baılanysty azaıtamyz» dese, NATO-nyń bas hatshysy Túrkıaǵa ásker ornalastyrý qajettigin aıtqan.

Reseı Túrkıanyń ashýyna bir emes, birneshe ret tıdi. Aldymen Sırıanyń soltústiginde turatyn sırıalyq túrikmenderdi bombylady. Estýimizshe, Reseıge óshikken túrikmender túrik áskerı ushaǵyn atyp qulatqannan keıin parashútpen túsip kele jatqan orys ushqyshyn azaptap óltirgen.

Keıbireýlerdiń aıtýynsha, orystyń ushaqtary Túrkıanyń áýe terıtorıasyna tegin kirgen joq. Olar Túrkıa, NATO jáne AQSH bastaǵan antııgıldik koalısıanyń reaksıasyn teksermek bolǵan.

Al IGIL sońǵy aptalarda qatty «qutyrdy». Reseıdiń jolaýshylar ushaǵyn jaryp jiberdi. Parıjde terakt uıymdastyrdy. Saıyp kelgende munyń bári Sırıadaǵy azamattyq soǵysty dıplomatıalyq jolmen sheshýge ıtermeledi.  Eń qyzyǵy, aldaǵy aptalarda Asad pen kóterilisshilerdiń arasynda beıbit kelisim ornaýy múmkin...

Biraq, aıtýǵa ońaı. Kóterilisshilerdiń arasynda «Áhrar-ash-SHam» dep atalatyn top bar. Olar opozısıamen baılanysta jáne olardy Túrkıa qoldaıdy.

Másele: kelissózderge osy top kire me, joq pa? Kiredi desek: bul topty Túrkıa, Qatar jáne Saýd Arabıasy qoldaıdy. Kirmeıdi desek: bul top Asadtyń bıligine jáne onyń odaqtasy – Reseıge qarsy soǵysyp jatyr. Kórdińiz be, qandaı paradoks.

Túrkıa men Reseı taǵy da qabaq shytyssa qalaı bolmaq? Bilerimiz, túrik pen orys Sırıa jerindegi «ózderiniń» toptaryna qoldaý bildirýdi jalǵastyra beretin bolsa, azamattyq soǵys toqtamaıdy.

Qazir syrt kúshterdiń mundaı daǵdarystarǵa aralasý ádisi ózgergen. Qyrǵı-qabaq soǵys jyldarynda eshbir sýperderjava keri shegingisi kelmeıtin. Ózderine qarasty toptardy aıaǵyna deıin qarjylandyratyn. Ázirgi álemde mundaı aqsha joq. Sondyqtan derjavalardyń ózi azamattyq soǵystyń tezirek aıaqtalýyna múddeli.

Bir saıasattanýshynyń bylaı degeni bar: «soǵys degenimiz – saıasattyń basqa jolmen júretin jalǵasy».

Orystyń ushaǵy qulamaı turyp Sırıadaǵy ahýal qalypqa keletindeı kóringen, al qazir qalaı bolady?...

Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar
x