Túriktiń joiǵysh ushaǵy orystyń áskeri ushaǵyn atyp qulatty. Kóp bolǵan joq. Kúni keshe ǵana. Sebep?
Bul jaǵdai Siriiadaǵy daǵdarysqa keri áser etýi múmkin be? Múmkin.
NATO kelisimshartynyń 5-shi babynda aliansqa múshe elder ujymdyq qaýipsizdikti qamtamasyz etý úshin birge kúres júrgizedi degen. Biraq, bul zań 2012 jyly Siriia túriktiń áskeri ushaǵyn atyp túsirgende qoldanylǵan joq.
Iá, AQSh bárin túsinedi. «Túrkiia óziniń áýe keńistigin baqylaýǵa quqy bar» deidi. Biraq, seriktes retinde Túrkiianyń IGIL-ge jáne Siriiadaǵy azamattyq soǵysqa qatysty qabyldaǵan sharalaryna kóńili tolmaidy. Amerika muny jasyrǵan emes.
Túrikter orystyń áskeri ushaǵyn atyp túsirdi. Bul jaǵdai Siriiadaǵy daǵdarystyń aiaqtalýyn tezdetetin halyqaralyq kelisimsharttardyń úzilýine alyp kelýi múmkin. Azamattyq soǵysty diplomatiialyq jolmen retteý endi múmkin bolady degende osyndai oqiǵanyń oryn alýy taraptardy tyǵyryqqa tirep qoidy.
Túrkiia men Resei she? Bul ekeýiniń ári qaraiǵy bailanysy qalai órbimek?
Siriiadaǵy daǵdarysqa kelgende eki eldiń kózqarasy eki túrli. Resei – prezident Bashar Asadty qoldaidy. Túrkiia oppozitsiiaǵa jaqtasady. Túrkiia IGIL-ge qarsy AQSh basqaratyn áýe kompaniiasyna qosylǵannan keiin orys pen túrik bitimge keledi dep boljaǵanbyz.
Bul ekeýiniń de atalǵan kompaniiaǵa qosylýynyń túpki maqsaty tez belgili boldy. Túrikter aimaqtaǵy kúrd kóterilisshilerin bombylasa, Resei IGIL-men qosa, Asadqa qarsy shyqqan oppoziialyq kúshterdi tópelei bastady. Orys aviatsiiasy negizinen Túrkiianyń ońtústigine jaqyn ornalasqan aimaqtardy bombylaýda. Reseidiń Sý-24 ushaǵy dál osy arada qulaǵan-tuǵyn.
Eń qyzyǵy Resei Túrkiianyń áýe shekarasyn alǵash ret buzyp otyrǵan joq. Orystyń áskeri ushaqtary ótken aida túrikterdiń shekarasyn bir emes, birneshe ret buzǵan.
Ashýlanǵan Túrkiia prezidenti: «Reseimen aradaǵy kommertsiialyq bailanysty azaitamyz» dese, NATO-nyń bas hatshysy Túrkiiaǵa ásker ornalastyrý qajettigin aitqan.
Resei Túrkiianyń ashýyna bir emes, birneshe ret tidi. Aldymen Siriianyń soltústiginde turatyn siriialyq túrikmenderdi bombylady. Estýimizshe, Reseige óshikken túrikmender túrik áskeri ushaǵyn atyp qulatqannan keiin parashiýtpen túsip kele jatqan orys ushqyshyn azaptap óltirgen.
Keibireýlerdiń aitýynsha, orystyń ushaqtary Túrkiianyń áýe territoriiasyna tegin kirgen joq. Olar Túrkiia, NATO jáne AQSh bastaǵan antiigildik koalitsiianyń reaktsiiasyn teksermek bolǵan.
Al IGIL sońǵy aptalarda qatty «qutyrdy». Reseidiń jolaýshylar ushaǵyn jaryp jiberdi. Parijde terakt uiymdastyrdy. Saiyp kelgende munyń bári Siriiadaǵy azamattyq soǵysty diplomatiialyq jolmen sheshýge itermeledi. Eń qyzyǵy, aldaǵy aptalarda Asad pen kóterilisshilerdiń arasynda beibit kelisim ornaýy múmkin...
Biraq, aitýǵa ońai. Kóterilisshilerdiń arasynda «Áhrar-ash-Sham» dep atalatyn top bar. Olar oppozitsiiamen bailanysta jáne olardy Túrkiia qoldaidy.
Másele: kelissózderge osy top kire me, joq pa? Kiredi desek: bul topty Túrkiia, Qatar jáne Saýd Arabiiasy qoldaidy. Kirmeidi desek: bul top Asadtyń biligine jáne onyń odaqtasy – Reseige qarsy soǵysyp jatyr. Kórdińiz be, qandai paradoks.
Túrkiia men Resei taǵy da qabaq shytyssa qalai bolmaq? Bilerimiz, túrik pen orys Siriia jerindegi «ózderiniń» toptaryna qoldaý bildirýdi jalǵastyra beretin bolsa, azamattyq soǵys toqtamaidy.
Qazir syrt kúshterdiń mundai daǵdarystarǵa aralasý ádisi ózgergen. Qyrǵi-qabaq soǵys jyldarynda eshbir sýperderjava keri shegingisi kelmeitin. Ózderine qarasty toptardy aiaǵyna deiin qarjylandyratyn. Ázirgi álemde mundai aqsha joq. Sondyqtan derjavalardyń ózi azamattyq soǵystyń tezirek aiaqtalýyna múddeli.
Bir saiasattanýshynyń bylai degeni bar: «soǵys degenimiz – saiasattyń basqa jolmen júretin jalǵasy».
Orystyń ushaǵy qulamai turyp Siriiadaǵy ahýal qalypqa keletindei kóringen, al qazir qalai bolady?...
