– Jýyrda ǵana Elbasy Nursultan Ábishuly Nazarbaev "Uly dalanyń jeti qyry" maqalasynda Túrkistan jaıly erekshe toqtalǵany belgili. Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti kúnine oraı uıymdastyrylǵan konsertte izgilik pen jaqsylyqqa jol siltep, rýhanı ustaz atanǵan tulǵalar jaıly tolǵanymdar men ómir joldaryn mýzyka arqyly dáripteý maqsat etilgen. Elimizge belgili kompozıtor, aǵaıyndy Ábdinurovtar kásibı mýzyka men rýhanı qundylyqqa baı hıkmetterdi úndestirip, jańasha jumys jasady. Kesh aıasynda Elbasymyz Nursultan Ábishulynyń Túrkistanǵa jasaǵan saparlary men rýhanı astana jáne Qoja Ahmet Iasaýı muralary men qoljazbalary jóninde kórme de uıymdastyryldy. Kórmede qoljazbalarmen tanysqan astanalyqtar sahnada túrli aspaptar únimen hıkmetter jaıly tyńdady, – dedi "Áziret Sultan" memlekettik tarıhı-mádenı qoryq-mýzeıiniń dırektory Nurbolat Ahmetjanov Qadyruly.
Onyń aıtýynsha, Túrkistannyń rýhanı ortalyqqa jáne oblystyq mártebege ıe bolýy Qoja Ahmet Iasaýı esimimen baılanysty.
Óz zamanynda-aq halyqtyń erekshe iltıpatyna ıe bolyp, «Áýlıeler Sultany» atanǵan, keıingi urpaqtyń da rýhanıat álemindegi baǵdaryn aıqyndaýda jetekshi ról atqarǵan Qoja Ahmet Iasaýı artyna baǵa jetpes baılyq, óshpes mura qaldyrdy.
– Aýyzbirligine syzat túspeı, qandaı qıyn qystaý jaǵdaıda nıet biriktire alǵan qazaq halqynyń tutastyǵy Iasaýı siltegen tatýlyq, meıirimdilik jolynan bastaý alady. Elbasymyz N.Á.Nazarbaevtyń «Túrkistannan taraǵan asa qýatty rýhanı sáýlemen nurlanǵan Qoja Ahmet Iasaýı Ortalyq Azıadaǵy onyń ishinde Qazaqstanda da, barlyq túrki halyqtarynyń ulttyq rýhanı ilim júıesin órnektep berdi» - deýi Ázireti Sultannyń rýhanı tulǵasyn aıqyndaı túsedi.
Arystanbabtyń Otyrardaǵy kesenesi men Qoja Ahmet Iasaýıdiń Túrkistandaǵy keseneleri – qazaqtyń ulttyq rýhanıatynyń asa mańyzdy ortalyqtary. Ata jolyn ardaqtaǵan áýlıe babalarymyz da «Haq Rasýldyń súnnetin, Qoja Ahmettiń mindetin – óshire kórme júrekten!» dep bizderge amanattaıdy, – dedi Nurbolat Qadyruly.
Qoja Ahmet Iasaýı jalpy túriktik mádenı jáne dúnıetanymdyq keńistiktegi ishki tutastyqty qalyptap, ıslamdyq qundylyqtarǵa negizdelgen fılosofıalyq-etıkalyq ar-ojdan ilimin júıelegen rýhanı tulǵa.
