Májilisti «Nur Otan» partıasy Túrkistan oblystyq fılıaly janyndaǵy «Mıras» qoǵamdyq keńesiniń tóraǵasy, jazýshy Marhabat Baıǵut júrgizip otyrdy. Q.A.Iasaýı atyndaǵy halyqaralyq qazaq-túrik ýnıversıtetiniń profesory, tarıh ǵylymdarynyń doktory Hazretáli Tursyn totalıtarlyq qoǵamnyń ospadarsyz saıasaty kesirinen qurban bolǵan otandastarymyzdyń sanyn anyqtaý, tizimin naqtylaý jáne osy kezeńdi ǵylymı júıeleý kerektigine toqtaldy. Túrkistan qalasy da bul náýbetten shet qalmaǵanyn aıtty.
– «Alash» qozǵalysy ortalyqtarynyń biri bolǵan qala tóńireginiń qanshama oǵlany saıası sebeptermen oqqa baılandy. Arqadan aýǵan qalyń jurt ilinip-salynyp Túrkistanǵa qulady. 1930 jyldyń aqpanynda bolǵan Sozaq kóterilisine túrkistandyqtar da qatysty. Oblys ortalyǵy mártebesin alǵan Túrkistanda saıası qýǵyn-súrgin men asharshylyq qurbandaryna arnalǵan mýzeı boı kóterse, – degen usynysyn jetkizdi.
Al N.Tórequlov murajaıynyń basshysy Omar Jeksenbaev óńirden shyqqan uly tulǵalardyń esimin dáripteý baǵytynda jumys jandansa degen usynysyn jetkizdi. Sonymen birge saıası qýǵyn-súrgin qurbany, memleket qaıratkeri S.Qojanovtyń nemere inisi Sultanbek Qojanov ult kóshbasshylary máńgi el esinde qalatynyn aıtty.
Túrkistan oblystyq túrik etnomádenı birlestiginiń múshesi Zıkırýlla Iýsýpov ta tarıhı sanany jańǵyrtý baǵytyndaǵy oılaryn jetkizip, qıyn-qystaý kezeńde kúshtep kóshirilgen myńdaǵan adamdy, ondaǵan etnos ókilderin baýyryna basyp, meırimin aıamaǵan qazaq halqynyń meıirbandyǵyn árdaıym aıtyp júrý kerektigine toqtaldy.
Jıyndy «Nur Otan» partıasy Túrkistan oblystyq fılıaly tóraǵasynyń birinshi orynbasary, fraksıa jetekshisi Beısen Tájibaev qortyndylap, óńirdiń zıaly qaýym ókilderi aıtqan árbir oı men usynys «Mıras» keńesiniń hattamasyna engizilip, tıisti jumys júretinin aıtty. Sondaı-aq, QR Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń tapsyrmasymen qurylǵan saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn aqtaý jónindegi memlekettik komısıa aldynda úlken jaýapkershilik pen mindet turǵanyn atap ótti.
– Túrkistan shyn máninde mádenı ortalyqqa aınalýy úshin rýhanı salaǵa da basymdyq berilýi tıis. Al bul jumystardy júrgizýde zıaly qaýym ókilderi, tarıhshylar, mádenıettanýshylar, ǵalymdardyń mańyzy zor, – dedi ol.
Túrkistandaǵy keleli keńes qortyndysy boıynsha birqatar hattamalyq sheshim qabyldandy. Keńes músheleri Túrkistan qalasynda jappaı saıası qýǵyn-súrgin men asharshylyq qurbandaryna arnalǵan eskertkish nemese monýment ashý; N.Tórequlov murajaıy janyndaǵy aıaldamany Názir Tórequlov aıaldamasy dep ataý jóninde usynys berdi. Sonymen birge óńirde qazaq halqynyń meıirimi men aq peıiline rızashylyqtyń belgisi retinde «Qazaq halqyna – myń alǵys» monýmentterin ornatý; 1920-1930 jyldary Keńes úkimeti júrgizgen tárkileý, azyq-túlik salyǵy, kúshtep otyryqshylandyrý men ujymdastyrý kesirinen týyndaǵan náýbettiń aqıqatyn jan-jaqty zertteý, qarjy bólý; Saıası qýǵyn-súrginnen zardap shekken Túrkistan oblysynan shyqqan memleket qaıratkerleri týraly zertteý júrgizip, kitap shyǵarý; Bilim uıalarynda qýǵyn-súrgin qurbandaryn eske alýǵa arnalǵan «Tarıh betterinen» nemese «Taýqymet pen taǵzym» atty kezdesýler ótkizý; Túrkistandy jyrlaǵan Alash qaıratkeri Maǵjan Jumabaevtyń qurmetine jyr músháırasyn ótkizý jáne ózge de bastamalar kóterilip, usynystar hattamaǵa engizildi. Endi osy baǵytta jumys jalǵasady.
