Túrkistanda saiasi qýǵyn-súrgin qurbandaryna arnalǵan eskertkish ashylýy tiis
Búgin Túrkistandaǵy N.Tórequlov atyndaǵy murajaida 31 mamyr – saiasi qýǵyn-súrgin qurbandaryn eske alý kúnine arnalǵan «Túbi bir Túrki úshin Turannyń tórinde týǵandar» atty jiyn ótti. «Nur Otan» partiiasy Túrkistan oblystyq filialy janyndaǵy «Miras» qoǵamdyq keńesi men Túrkistan oblystyq Qoǵamdyq damý basqarmasy «Qoǵamdyq kelisim» KMM birlesip uiymdastyrǵan jiynda jiyrmasynshy ǵasyrdaǵy zulmat asharshylyq pen repressiia jyldaryndaǵy derekter sóz boldy, – dep habarlaidy Dalanews.kz «Nur Otan» partiiasy Túrkistan oblystyq filialynyń baspasóz qyzmetine silteme jasap.
Májilisti «Nur Otan» partiiasy Túrkistan oblystyq filialy janyndaǵy «Miras» qoǵamdyq keńesiniń tóraǵasy, jazýshy Marhabat Baiǵut júrgizip otyrdy. Q.A.Iasaýi atyndaǵy halyqaralyq qazaq-túrik ýniversitetiniń professory, tarih ǵylymdarynyń doktory Hazretáli Tursyn totalitarlyq qoǵamnyń ospadarsyz saiasaty kesirinen qurban bolǵan otandastarymyzdyń sanyn anyqtaý, tizimin naqtylaý jáne osy kezeńdi ǵylymi júieleý kerektigine toqtaldy. Túrkistan qalasy da bul náýbetten shet qalmaǵanyn aitty.
– «Alash» qozǵalysy ortalyqtarynyń biri bolǵan qala tóńireginiń qanshama oǵlany saiasi sebeptermen oqqa bailandy. Arqadan aýǵan qalyń jurt ilinip-salynyp Túrkistanǵa qulady. 1930 jyldyń aqpanynda bolǵan Sozaq kóterilisine túrkistandyqtar da qatysty. Oblys ortalyǵy mártebesin alǵan Túrkistanda saiasi qýǵyn-súrgin men asharshylyq qurbandaryna arnalǵan mýzei boi kóterse, – degen usynysyn jetkizdi.
Al N.Tórequlov murajaiynyń basshysy Omar Jeksenbaev óńirden shyqqan uly tulǵalardyń esimin dáripteý baǵytynda jumys jandansa degen usynysyn jetkizdi. Sonymen birge saiasi qýǵyn-súrgin qurbany, memleket qairatkeri S.Qojanovtyń nemere inisi Sultanbek Qojanov ult kóshbasshylary máńgi el esinde qalatynyn aitty.
Túrkistan oblystyq túrik etnomádeni birlestiginiń múshesi Zikirýlla Iýsýpov ta tarihi sanany jańǵyrtý baǵytyndaǵy oilaryn jetkizip, qiyn-qystaý kezeńde kúshtep kóshirilgen myńdaǵan adamdy, ondaǵan etnos ókilderin baýyryna basyp, meirimin aiamaǵan qazaq halqynyń meiirbandyǵyn árdaiym aityp júrý kerektigine toqtaldy.
Jiyndy «Nur Otan» partiiasy Túrkistan oblystyq filialy tóraǵasynyń birinshi orynbasary, fraktsiia jetekshisi Beisen Tájibaev qortyndylap, óńirdiń ziialy qaýym ókilderi aitqan árbir oi men usynys «Miras» keńesiniń hattamasyna engizilip, tiisti jumys júretinin aitty. Sondai-aq, QR Prezidenti Qasym-Jomart Toqaevtyń tapsyrmasymen qurylǵan saiasi qýǵyn-súrgin qurbandaryn aqtaý jónindegi memlekettik komissiia aldynda úlken jaýapkershilik pen mindet turǵanyn atap ótti.
– Túrkistan shyn máninde mádeni ortalyqqa ainalýy úshin rýhani salaǵa da basymdyq berilýi tiis. Al bul jumystardy júrgizýde ziialy qaýym ókilderi, tarihshylar, mádeniettanýshylar, ǵalymdardyń mańyzy zor, – dedi ol.
Túrkistandaǵy keleli keńes qortyndysy boiynsha birqatar hattamalyq sheshim qabyldandy. Keńes músheleri Túrkistan qalasynda jappai saiasi qýǵyn-súrgin men asharshylyq qurbandaryna arnalǵan eskertkish nemese monýment ashý; N.Tórequlov murajaiy janyndaǵy aialdamany Názir Tórequlov aialdamasy dep ataý jóninde usynys berdi. Sonymen birge óńirde qazaq halqynyń meiirimi men aq peiiline rizashylyqtyń belgisi retinde «Qazaq halqyna – myń alǵys» monýmentterin ornatý; 1920-1930 jyldary Keńes úkimeti júrgizgen tárkileý, azyq-túlik salyǵy, kúshtep otyryqshylandyrý men ujymdastyrý kesirinen týyndaǵan náýbettiń aqiqatyn jan-jaqty zertteý, qarjy bólý; Saiasi qýǵyn-súrginnen zardap shekken Túrkistan oblysynan shyqqan memleket qairatkerleri týraly zertteý júrgizip, kitap shyǵarý; Bilim uialarynda qýǵyn-súrgin qurbandaryn eske alýǵa arnalǵan «Tarih betterinen» nemese «Taýqymet pen taǵzym» atty kezdesýler ótkizý; Túrkistandy jyrlaǵan Alash qairatkeri Maǵjan Jumabaevtyń qurmetine jyr músháirasyn ótkizý jáne ózge de bastamalar kóterilip, usynystar hattamaǵa engizildi. Endi osy baǵytta jumys jalǵasady.
