Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetinde «Til qazynasy – birlik negizi» taqyrybynda dóńgelek ústel otyrysy ótip, túrkologıaǵa qatysty birqatar kitaptyń tusaýy kesildi.
Atap aıtqanda QazUÝ rektory, fılologıa ǵylymynyń doktory, profesor Janseıit Túımebaevtyń «Túrki-mońǵol leksıkalyq paralelderin tarıhı-genetıkalyq turǵydan ajyratýdyń teorıalyq qaǵıdalary men krıterııleri» atty monografıalyq eńbegi, aqyn, ǵalym Bekır Chobanzadeniń «Tiltutqa» jınaǵy, sondaı-aq «Túrki tilderiniń termınologıalyq sózdikteri». Atalǵan kitaptar QazUÝ men Túrki akademıasynyń yntymaqtastyǵy aıasynda basylyp shyqty.
Aýqymdy sharaǵa Túrki akademıasynyń vıse-prezıdenti Ashat Kesikbaev, Túrkıa Respýblıkasynyń Almatydaǵy bas konsýly Evren Múderrısoglý, QazUÝ Basqarma Tóraǵasynyń orynbasary – birinshi prorektor Erkin Dúısenov, A.Baıtursynuly atyndaǵy Til bilimi ınstıtýtynyń dırektory Anar Fazyljan, fılologıa ǵylymynyń doktory, profesor Eleonora Súleımenova, sheteldik ǵalymdar, túrkolog mamandar, ýnıversıtettiń oqytýshy-professorlar quramy men bilim alýshy jastar qatysty.
Dóńgelek ústel otyrysynda Túrki akademıasynyń vıse-prezıdenti Ashat Kesikbaev sóz sóılep, kitaptardyń mańyzdylyǵyna toqtaldy. «Búgingi jańadan basylyp shyqqan kitaptar biz ben baýyrlas memlekettiń ǵylymı baılanysyn odan ári arttyrýǵa úlken múmkindik beredi. 2024 jyly Túrki akademıasy 64 kitapty jaryqqa shyǵarýdy josparlady. Akademıanyń bastamasymen aqyn, ǵalym Bekır Chobanzadeniń birqatar eńbekteri alǵash ret qazaq tiline aýdarylyp, jaqyn arada oqyrmanǵa «Tiltutqa» degen jalpy ataýmen usynylady. Biz osy basylymǵa 2007 jyly Baký qalasynda arhıvtik materıaldar negizinde daıyndalǵan bes tomdyqty paıdalandyq.
Janseıit Túımebaevtyń kitabynda túrki jáne mońǵol tilderiniń leksıkasy semantıkalyq jáne morfologıalyq deńgeıde jan-jaqty qaralǵan. Kitapta avtor buryn zerttelmegen qazaq tiliniń tarıhı leksıkologıasynyń birqatar aspektilerin ashqan. Bul basylym túrkologıa jáne altaıtanýǵa qyzyǵýshylyq tanytqan barsha oqyrmanǵa arnalǵan. Sońǵy eki jylda Túrki akademıasy «Túrki tilderiniń termınologıalyq sózdikteri» jobasyn júzege asyrdy. Osy sózdikterdi daıyndaý bastamasy túrli salalardaǵy termınologıany standarttaýǵa, ortaq termınderdi anyqtaýǵa jáne túrki memleketteriniń ǵylymı tilderin damytýǵa baǵyttaldy.
«Túrki tilderiniń termınologıalyq sózdikteri» serıasy ekonomıka, medısına, áskerı is, aýyl sharýashylyǵy, qorshaǵan orta, mádenıet pen óner, saıasat, quqyq, kólik jáne t.b. kóptegen salalardy qamtıdy», – dedi Ashat Kesikbaev.
Óz kezeginde QazUÝ Basqarma Tóraǵasynyń orynbasary – birinshi prorektor Erkin Dúısenov sóz sóıledi.
«Bul jańa basylymdar ǵylymnyń, mádenıettiń jáne halyqaralyq yntymaqtastyqtyń odan ári jandanýyna yqpal etedi. Bul eńbekter akademıalyq qoǵamdastyqtyń damýyna jáne jas ǵalymdar men stýdentter úshin paıdaly bolady dep senemin. Bizdiń JOO-nyń oqytýshy-professorlar quramy bilim berýde úzdik tásilderge súıene otyryp, jastardy oqytady. Búgingi kitaptar túrkolog jáne til mamandaryn daıarlaýda taptyrmas qural bolary sózsiz», – dedi prorektor.
Sondaı-aq jıynda A.Baıtursynuly atyndaǵy Til bilimi ınstıtýtynyń dırektory Anar Fazyljan, fılologıa ǵylymynyń doktory, profesor Eleonora Súleımenova, Túrkitaný jáne til teorıasy kafedrasynyń meńgerýshisi, profesor Raýshan Avakova baıandama jasady.
