2024 jyldyń İ jartyjyldyǵynda Tótenshe jaǵdaılar mınıstrliginiń qutqarýshylary 70 myńǵa jýyq azamatty qutqardy jáne evakýasıalady, 42 myńnan astam jedel sapar jasady. Sonymen birge 5,5 myńnan astam tótenshe jaǵdaı men oqıǵa tirkeldi. Vedomstvo qyzmetkerleri qandaı qıyndyqtarǵa tap boldy, olardy qalaı eńserdi jáne bolashaqqa qandaı josparlar quryp jatqany týraly PrimeMinister.kz saıty redaksıasynyń sholýynda.
Qysta 4,5 myńǵa jýyq daýyl týraly eskertý jarıalandy. Qutqarýshylardyń jedel áreket etýiniń arqasynda avtojoldardaǵy qaıǵyly saldardyń aldyn alýǵa jáne 13 myńnan astam adamdy qaýipti aımaqtan evakýasıalaýǵa múmkindik týdy.
Jylý berý maýsymyndaǵy aldyn alý sharalary aıtarlyqtaı nátıje berdi. Órt sany 14%-ǵa, qaza tapqandar sany 9%-ǵa, al balalar ólimi 48%-ǵa azaıdy.
Bul jetistikter der kezinde aldyn alý sharalary men tótenshe jaǵdaılarǵa tıimdi áreket etýdiń mańyzdylyǵyn kórsetedi. Qazir kelesi jylytý maýsymyna daıyndyq júrip jatyr. Daıyndyq sheńberinde azamattar qaýipsizdigin qamtamasyz etý maqsatynda turǵyn úılerge tekserý júrgizilip, jańa órt dabyldary ornatylady.
Bıylǵy sý tasqyny elimizdiń 12 óńirin ábigerge salǵan eń kúrdeli kezeń boldy. 11 myńnan astam turǵyn úı sý astynda qaldy, avtojoldardyń 150 ýchaskesin sý shaıyp, 11 kópir qırady. Tabıǵı apat saldarynan qutqarýshylar 120 myńnan astam adamdy, onyń ishinde 45 myń balany evakýasıalady.
Turǵyndardy evakýasıalaý úshin ponton kópirleri, áýe avıasıasy jáne arnaıy ınjenerlik tehnıka paıdalanyldy. Asa kúrdeli sý tasqyny jaǵdaıy qalyptasqan óńirlerge kúshter men tehnıkany aýqymdy tasymaldaý júzege asyryldy. Sý tasqynyna qarsy kúreske 63 myńnan astam adam qatysty, 7 myńnan astam tehnıka, 1 myńnan astam sý aıdaý qurylǵysy, 418 júzý quraly jáne azamattyq qorǵaý qyzmetiniń 38 áýe kemesi tartyldy.
Tótenshe jaǵdaılar mınıstrliginiń áskerı qyzmetkerleri belsendi qatysty. Qazir olar tórt áskerı bólimge jetekshilik etip, aldaǵy syn-qaterlerge ázirlikti qamtamasyz etý úshin materıaldyq-tehnıkalyq bazany belsendi túrde nyǵaıtýda.
Sýǵa túsý maýsymy dástúr boıynsha 1 maýsymda bastaldy. Respýblıka boıynsha shomylýǵa ruqsat etilgen 708 oryn bar. Sý aıdyndarynda azamattardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý maqsatynda TJM-niń 400-ge jýyq qutqarý beketi jumys isteıdi. Sýǵa túsý kezeńi bastalǵanǵa deıin jáne búkil shomylý kezeńiniń qaýipsizdigin qamtamasyz etý maqsatynda profılaktıkalyq jumystar júrgiziledi. Máselen, 32 myńnan astam bala júzý daǵdylaryna oqytyldy, 4 myńǵa jýyq qoǵamdyq qutqarýshy daıarlandy. Kún saıyn sý aıdyndarynda reıdter men patrúldeý jumystary júrgiziledi, onyń 29 myńǵa jýyǵy qazirdiń ózinde júzege asyrylǵan. Sýdaǵy qaýipsizdik erejelerin buzǵany úshin 11,5 myń azamat ákimshilik jaýapkershilikke tartyldy.
Órt qaýpi basym kezeń bastalǵaly beri respýblıka aýmaǵynda 107 orman jáne 6 dala órti sóndirildi. Tabıǵı órttermen kúresý úshin tabıǵı órtterji joıýǵa den qoıý kezinde memlekettik organdar men uıymdardyń basqarý jáne ózara is-qımyl algorıtmi qaıta qaraldy. TJM Daǵdarys jaǵdaıyndaǵy basqarý ortalyǵynda táýlik boıy monıtorıń júrgiziletin respýblıkalyq jedel shtab jumys isteıdi. Órt týyndaǵan jaǵdaıda dereý joıýǵa TJM kúshteri men quraldary tartylady. Óńirlerde mobıldik toptar qurylyp, tabıǵatty qorǵaý jáne orman sharýashylyǵy mekemelerimen órt-taktıkalyq oqý-jattyǵýlar ótkizildi.
Tótenshe jaǵdaı aımaǵynda kúshter men quraldardyń áreket etýin pysyqtaı otyryp, tájirıbede alǵash ret «Semeı ormany» bazasynda «Órt-2024» respýblıkalyq komandalyq-shtabtyq oqý-jattyǵýy ótkizildi. Qazirgi ýaqytta dala órtiniń týyndaý qaýpin azaıtý sharalaryn iske asyrý jalǵasýda.
İ jartyjyldyqta elimiz boıynsha azamattardyń qaza bolýy 15%-ǵa, órt sany 11%-ǵa azaıdy. Órt qaýipsizdigi jelisi boıynsha 11 myńnan astam baqylaýdaǵy nysan tekserildi, 85 myńǵa jýyq buzýshylyq anyqtaldy, 12 myń adam ákimshilik jaýapkershilikke tartyldy.
Sondaı-aq Tótenshe jaǵdaılar mınıstrligi esebinde sel qaýpi bar 614, kóshkin qaýpi bar 412 ýchaske bar. Olarǵa kúndelikti monıtorıń júrgizilip, aerovızýaldy jáne jerústi zertteýler jasalady. Mysaly, İle Alataýyndaǵy «Qazseldenqorǵaý» bólimsheleri alty yqtımal qaýipti morenalyq kólderdi bosatý boıynsha aýqymdy jumys júrgizdi, bul olardyń buzylý qaýpin aıtarlyqtaı tómendetýge múmkindik berdi.
Seısmıkalyq qaýipsizdikti qamtamasyz etý úshin Seısmologıa salasyn damytýdyń 2024-2028 jyldarǵa arnalǵan keshendi jospary ázirlendi. Sondaı-aq elimizdiń seısmıkalyq qaýipti óńirlerinde joıqyn jer silkinisin joıý kezinde azamattyq qorǵanys kúshterin tájirıbelik pysyqtaý maqsatynda «Jer» respýblıkalyq oqý-jattyǵýy ótkizildi.
Ónerkásiptik qaýipsizdikke erekshe kóńil bólinedi. Júrgizilip jatqan saıasat óndiristegi apattar sanyn 22%-ǵa, jaraqat alý deńgeıin 38%-ǵa tómendetýge múmkindik berdi. Esepti kezeńde 372 tekserý júrgizildi, 15 myńnan astam buzýshylyq anyqtaldy, 90 adam ákimshilik jaýapkershilikke tartyldy. Óreskel buzýshylyqtar úshin 148 qaýipti óndiris nysanynyń jumysy toqtatyldy.
Qaýipti óndiris nysandaryndaǵy jazataıym oqıǵalar deńgeıin tómendetý úshin úsh baǵyt boıynsha Ónerkásiptik qaýipsizdikti damytý tujyrymdamasy ázirlendi:
- «Normatıvtik quqyqtyq aktilerdi jetildirý»
- «Óndiristik prosesterdi sıfrlandyrý jáne avtomattandyrý»
- «Ǵylymı áleýetti arttyrý»
Memlekettik materıaldyq rezervti qalyptastyrý erekshe baqylaýda. Bıyl sý tasqynyn joıýǵa shamamen 5 mlrd teńge kóleminde qundy zattar bólindi. Sondaı-aq Qyrǵyzstan men Aýǵanstanǵa azyq-túlik jáne janar-jaǵarmaı materıaldary túrinde gýmanıtarlyq kómek kórsetildi.
TJM bólimshelerdiń materıaldy-tehnıkalyq bazasyn nyǵaıtý sharalaryn jalǵastyrýda jáne Tótenshe jaǵdaılardyń aldyn alý komıteti men Ulttyq teńiz kásibı apattyq-qutqarý qyzmetin qurýdy qosa alǵanda, jańa bastamalar ázirleýde.
Bıyl qutqarýshylar úshin 10 myńnan astam órt sódirý tehnıkalyq jabdyq, 166 birlik arnaıy tehnıka satyp alý, lızıń sheńberinde apattyq-qutqarý jáne izdestirý jumystaryn júrgizý úshin ushaq pen 5 tikushaq satyp alý josparlanyp otyr. Respýblıkalyq jáne jergilikti búdjet esebinen 20 órt sóndirý deposynyń qurylysy jalǵasýda. Jataqhanasy bar biregeı qurastyrmaly modýldi órt sóndirý kesheniniń qurylysy aıaqtalýda.
Tótenshe jaǵdaılardyń aldyn alý jáne olardy joıý jónindegi biryńǵaı basqarma úshin zamanaýı aqparattyq tehnologıalarmen jabdyqtalǵan Daǵdarysty basqarý ortalyǵyn jańǵyrtý aıaqtaldy.
Azamattyq qorǵaý organdary qyzmetkerleriniń áleýmettik paketin jaqsartý bóliginde Memleket basshysy men Astana ákimdiginiń qoldaýymen jyl basynan beri elordalyq garnızon qyzmetkerleriniń 50 otbasy turǵyn úı sertıfıkattaryn aldy. Atalǵan tájirıbeni óńirlerde de jalǵastyrý kózdelip otyr. Sondaı-aq turǵyn úı tólemderi máselesi zańnamalyq deńgeıde sheshilýde.
