Iá, kúi oryndaýshylar baiqaýy, ǵylymi-tájiribelik konferentsiia, derekti filmniń tusaýkeseri, jabylý saltanatyndaǵy gala-kontsert... bári oidaǵydai, kez kelgen merekelik mereitoilarda bolýǵa tiis sharalar. Ókinishtisi, osy sharanyń ózin elge bildirmei, «kóńil úshin» ótkizýiniń syry nede? Jergilikti ákimshiliktegiler respýblikalyq aty bar mańyzdy toidy nege eldiń esinen ketpestei etip, dúrkiretip ótkize almady? Bizdi qapalandyrǵany osy.
Táttekeń – qatardaǵy qalyń kúishiniń biri emes, ol óz aldyna dara jol salǵan, shertpe kúidiń kemeldenýine ómirin arnaǵan, tylsym ónerdiń tuńǵiyǵyn sezip, tumsasyn ashqan birden-bir óner iesi. Qazaqtyń rýhy – kúi óneriniń qatparly, qamyryqty áýeninde jasyrynyp jatqan joq pa?! Qazaqty tolyq taný úshin áýeli – Qorqyt, Qurmanǵazy, Dáýletkerei, Táttimbet, Yqylas, Súgirlerden mura bop qalǵan myńdaǵan kúiler arqyly tanysaq kerek-ti. Eger ózimizdi syilasaq, eń aldymen osy kúishilerdi qurmettep, olardyń muń men qýanysh eki isheginen sorǵalaǵan asyl muralaryna álsin-álsin nazar aýdaryp, «shoý men shýdy» bir sát doǵaryp, qara nópirdiń aǵynymen ketip bara jatqan myna halyqqa oilandyrar dúnie usynsaq kerek-ti. Biz olai ete almai kelemiz. Buǵan Táttimbettiń mereitoiynyń deńgeii kýá.
[caption id="attachment_13095" align="alignright" width="287"]
Táttimbet dáýlesker kúishi ǵana emes, óz dáýiriniń aitýly tulǵasy, kóshbastary, han Keneniń qasireti men qýanyshyna ortaqtasa bilgen murattasy, Qunanbaimen serttesken syralǵy dosy, ulyqtardyń emes, qarashanyń sózin sóilegen bi, qazaqtyń esesin jatqa bermeý úshin jantalasqan kúresker tulǵa, orys imperiiasynyń aldynda has óneri arqyly ultyn moiyndatýǵa umtylǵan namysy qylysh degdar, qapasy men japasy, qyzyǵy men shyjyǵy qatar órilgen jasyn ǵumyr iesi. Onyń buralańǵa toly jolyn búgingi urpaq bile bermeidi. Sebebi, Táttimbet, Qurmanǵazy, Dáýletkerei týraly jóni túzý nasihat joq. Olar jaily jibi túzý kórkem film, mýltfilm, zertteý ortalyqtary da joq. Tek osy ónerdiń otymen kirip, kúlimen shyǵyp júrgen jampozdar ǵana jeke-jeke eńbektenip júr.
Bizdiń qairan qalǵanymyz, ádette shoýǵa toly kontsertter men daýǵa toly bastamalarda kórinetin Mádeniet jáne sport ministri Arystanbek Muhamediuly bul toiǵa nege kelmedi? Bul toidy oidaǵydai ótkizý, elge keńirek nasihattaý osy Arystanbektiń quzyryndaǵy sharýa emes pe edi?!
Já, ol haqynda aita bersek, sóz kóp. Biz áýelgi taqyrypqa qaita oralaiyq.
Qaraǵandyda ótken toiǵa elimizge belgili kúishiler, Táttekeńniń urpaqtary, birer depýtat, ministrlik ókilderi, jergilikti ákimshilik qyzmetkerleri jáne qala turǵyndary qatysypty. Durys delik.
Bizdiń qairan qalǵanymyz, ádette shoýǵa toly kontsertter men daýǵa toly bastamalarda kórinetin Mádeniet jáne sport ministri Arystanbek Muhamediuly bul toiǵa nege kelmedi? Bul toidy oidaǵydai ótkizý, elge keńirek nasihattaý osy Arystanbektiń quzyryndaǵy sharýa emes pe edi?! Eldiń Mádenietine jaýapty adam basqa-basqa, dál osy Táttimbettiń toiynda tóbe kórsetip, tóbe kórsetip qana emes, basy-qasynda júrse, oidaǵydai ótýin ózi qadaǵalasa da artyq bolmas edi. Táttimbettiń kim ekenin ózge shendiler bilmese de, dál osy ministr bilýge tiis!
Jalpy, Arystanbek Muhamediuly ministrlik tizginin qolǵa alǵaly beri eldiń kóńilinen shyǵar jibi túzý dúnie ótkize alǵan joq. «Qazaq eli» serialy onyń ministr retinde atyn qaldyrar múmkindigi edi. Onyń ózi qai deńgeide túsirilip jatqanyn kórip otyrmyz. Bólgen aqshasyn jelge ushyryp, kim kóringennen jáodem surap júr. Ministrge Táttimbetten góri búgingi esep-qisap mańyzdy bolsa kerek.
[caption id="attachment_13096" align="alignright" width="1200"]
Ony da qoia turalyq. Qaraǵandynyń tórinde shertpe kúidiń negizin salýshy Qazanǵapulynyń toiy ótip jatqanda, ár taraptan kúi óneriniń bilgirleri bas qosyp, shahar kúimen terbelgen shaqta oblys ákimi Nurmuhambet Ábdibekov ai qarap júrdi me? Qansha tyǵyz sharýasy bolsa da baba rýhyna taǵzym etip, jiylǵan kópshilikti quttyqtap, osy óńirdiń basshysy retinde kúishi týraly jattandy bolsa da, «jazyp bergenin» oqysa da, el kózine kórinýge tiis birden bir adam osy Ábdibekov ekeni daýsyz. Biz ondai habardy estimedik. Shymkentten satyp alǵan kostiýmin kórsetip, «kósemge» jaǵympazdanǵanda aldyna jan salmaǵan ákimniń aitýly is kezinde kabinetinde otyrǵany qalai? Jumysy qansha kóp bolsa da, Táttimbettiń toiynan artyq emes shyǵar! Sirá, dál sol kezde odan mańyzdy shara boldy degenge senbeimin. Onyń jiynǵa kelmegeni – Táttimbetti, qazaqtyń ónerin, kúidiń qudiretin syilamaǵandyǵy. Demek, onyń rýhani salalarǵa kóńil bólmeitin, halyqtyń qalaýyn taba almaityn biliksizdiginiń bir kórinisi osydan-aq belgili.
Qaraǵandynyń tórinde shertpe kúidiń negizin salýshy Qazanǵapulynyń toiy ótip jatqanda, ár taraptan kúi óneriniń bilgirleri bas qosyp, shahar kúimen terbelgen shaqta oblys ákimi Nurmuhambet Ábdibekov ai qarap júrdi me? Qansha tyǵyz sharýasy bolsa da baba rýhyna taǵzym etip, jiylǵan kópshilikti quttyqtap, osy óńirdiń basshysy retinde kúishi týraly jattandy bolsa da, «jazyp bergenin» oqysa da, el kózine kórinýge tiis birden bir adam osy Ábdibekov ekeni daýsyz.
Qaraǵandy – Arqanyń kindigi. Bul ólke – ult óneriniń otany. Qazaqtyń sóz ben sazdy ustaǵan aristokrattarynyń mekeni. Sondyqtan, Arqanyń kindigin basqaratyn kez kelgen ákim áýeli qazaqtyń óneri men mádenietin jaqsy biletin, shyn janashyrlyq tanytatyn tulǵa bolýy abzal. Serik Ahmetov Qasym Amanjolovtyń 100 jyldyq mereitoiyn qalai dúbirletip ótkizgenin barǵan el áli aýyzdarynyń sýy quryp aitady. Túrkitildes elderden meiman shaqyryp, eskertkishin ashyp, alty alash umytpas dýman men maǵynaǵa toly ǵyp ótkizbep pe edi?! Ábdibekovten ondai biiktik pen parasattylyqty ál-ázir baiqai almadyq. Mys pen myrysh, kómir men temirdiń ainalasynan uzamaityn basshylar qai kezde de tabylady.
[caption id="attachment_13097" align="alignright" width="441"]
Toi demekshi, «ótti-ketti» qylmai, umytylmas sharalardy qolǵa ala almaǵandaryna tańbyz. Táttimbetke arnap záýlim eskertkish turǵyzsa, Qaraǵandy qalasynyń bir móltek aýdanyn kúishiniń atymen atasa, oblystyq deńgeide bolsa da mekteptik baǵdarlamalarǵa engizip, ǵumyrnamasy men kúileri týraly keńirek aǵartýshylyq qyzmetti qolǵa alsa, tipti toi úshin emes, oblystyq, respýblikalyq teatrlarǵa arnaiy qarjy bólip, sahnadan túspeitin, kórkemdigi men deńgeii Táttekeńe sai qoiylym qoiǵyzsa, oblystyq biýdjetten rejisserlerge tapsyrys berip, kino túsirtse, odan oblystyń ekonomikasy qirap qalmas edi... Eldiń rýhy kóterilip, kúi men kúishiniń mártebesi asqaqtar edi. Qurmanǵazy atyndaǵy konservatoriiada «Táttimbet klasy» bar. Oblysta Táttimbet atynda óner mektebin, kolledjin ashsa, Ábdibekovke «qoi!» dep eshkim aitpas. Ony túsiner Ábdibekovti kórmedik. Ult ónerine «júrdim-bardym» qaraǵan basshynyń budan ózge salany «dóńgeletip» alyp keteri de shamaly bolsa kerek. Arqadan jetken emis-emis habarlar kóńil kónshiterliktei emes.
Táttimbettiń qaita tirilýine, elge kúishiniń ólsheýsiz murasyn jetkizýge talmai eńbek etken adamnyń biri – kúishi, mádeniettanýshy, jazýshy, kórkem oidyń zergeri Talasbek Ásemqulov marqum. Onyń Táttimbettiń el estimegen keibir kúilerin túsinde kórip, aian arqyly búginge jetkizgeniniń ózi bir hikmet
Táttimbettiń qaita tirilýine, elge kúishiniń ólsheýsiz murasyn jetkizýge talmai eńbek etken adamnyń biri – kúishi, mádeniettanýshy, jazýshy, kórkem oidyń zergeri Talasbek Ásemqulov marqum. Onyń Táttimbettiń el estimegen keibir kúilerin túsinde kórip, aian arqyly búginge jetkizgeniniń ózi bir hikmet! Al el jadynan umytyla bastaǵan kóptegen órimi bólek týyndylaryn aýyldaǵy qart aqsaqaldardan úirenip, taza, saf qalpynda bizge amanattaǵanyn umytpaýǵa tiispiz. Eger oblysta bilimdi, ziialy basshy bolsa, osy toida eń aldymen Talasbek Ásemqulovty izdep, onyń muralaryna úńilgen bolar edi. «Táttimbet seri» romanyn baspadan shyǵaryp, osy toiǵa tábárik etse, Ábdibekovtiń bilgirligine tánti bolmas pa edi jurtshylyq. Toiǵa marqumnyń jary, mádeniettanýshy Zira Naýryzbaevany shaqyryp, at mingizip, shapan jappasa da, alǵysyn aitsa, oblys ákimin ziialy eken deser ek. Ózgeni umytsa da, Talasbekti umytpaýǵa tiis edi oblystyń mádenietke jaýapty qyzmetkerleri. Táttimbet pen Talasbekti bóle-jara qaraýǵa bolmaidy. Kelte ómiriniń kóp bóligin Táttimbet úshin sarqyǵan, onyń kúiin, tarihi tanymyn zertteýmen ótken Tákeńniń – Talasbektiń orny da, jóni de bólek! Mereitoida kórsetilgen derekti filmniń ózi Talasbektiń áńgimesi negizinde jasalypty. Ony kórgen atqaminerler Talasbekti qalai ǵana umytty eken?!
Aitpaqshy, «Táttimbet seri» romanynyń jelisi boiynsha tolymdy kino túsirýge bolady. Marqum bul romanyn aiaqtai almai ketti. Óziniń armany Táttimbet týraly kino túsirý bolatyn. Bul jóninde bir áńgimesinde bizge syr etip, neshetúrli áserli áńgimelerdiń tiegin aǵytqan tuǵyn. Eger tiri bolsa, ol armany da júzege asar ma edi degen ókinish bar keýdede.
Bizdiń Shopen, Bethoven, Motsart kim deseńiz, olar – Táttimbet, Qurmanǵazy, Dáýletkereiler. Olarsyz qazaq tolyqqandy ult bolmas edi. Olarsyz qazaqtyń kókiregi sáýlesiz, qiialy qanatsyz bolar edi. Biz olardy qurmettei almasaq, demek, ózimizdi qurmetteýdi úirene almaǵandyǵymyz!
Toqtaráli TAŃJARYQ
