Táttimbettiń mereıtoıy nege nasıhattalmady?!

Dalanews 29 qań. 2016 01:16 140

Qaraǵandy oblysynyń ákimi Ábdibekov Táttimbettiń toıyn nege el kútkendeı ótkize almady?

08Ótken jyldyń sońynda birtýar kúıshi Táttimbet Qazanǵapulynyń 200 jyldyq mereıtoıyn Qaraǵandy oblysy atap ótti. Áttegen-aıy, bul toıdyń bolǵanyn jergilikti jurtshylyqtan ózge kóp adam bile qoıǵan joq. Eldiń pikiri, baspasózdiń talap etýimen Mınıstrlik pen Qaraǵandy ákimdigi «amalsyz» ótkizgendeı áserde qaldyq. Ásheıinde toı dese alashapqyn bolyp, alty alashqa saýyn aıtatyn qazaq uly kúıshiniń mereıtoıyn bilmeı de qaldy. Táttimbet mundaı «qurmetke» laıyq tulǵa ma edi?!

Iá, kúı oryndaýshylar baıqaýy, ǵylymı-tájirıbelik konferensıa, derekti fılmniń tusaýkeseri, jabylý saltanatyndaǵy gala-konsert... bári oıdaǵydaı, kez kelgen merekelik mereıtoılarda bolýǵa tıis sharalar. Ókinishtisi, osy sharanyń ózin elge bildirmeı, «kóńil úshin» ótkizýiniń syry nede? Jergilikti ákimshiliktegiler respýblıkalyq aty bar mańyzdy toıdy nege eldiń esinen ketpesteı etip, dúrkiretip ótkize almady? Bizdi qapalandyrǵany osy.

Táttekeń – qatardaǵy qalyń kúıshiniń biri emes, ol óz aldyna dara jol salǵan, shertpe kúıdiń kemeldenýine ómirin arnaǵan, tylsym ónerdiń tuńǵıyǵyn sezip, tumsasyn ashqan birden-bir óner ıesi. Qazaqtyń rýhy – kúı óneriniń qatparly, qamyryqty áýeninde jasyrynyp jatqan joq pa?! Qazaqty tolyq taný úshin áýeli – Qorqyt, Qurmanǵazy, Dáýletkereı, Táttimbet, Yqylas, Súgirlerden mura bop qalǵan myńdaǵan kúıler arqyly tanysaq kerek-ti. Eger ózimizdi syılasaq, eń aldymen osy kúıshilerdi qurmettep, olardyń muń men qýanysh eki isheginen sorǵalaǵan asyl muralaryna álsin-álsin nazar aýdaryp, «shoý men shýdy» bir sát doǵaryp, qara nópirdiń aǵynymen ketip bara jatqan myna halyqqa oılandyrar dúnıe usynsaq kerek-ti. Biz olaı ete almaı kelemiz. Buǵan Táttimbettiń mereıtoıynyń deńgeıi kýá.

[caption id="attachment_13095" align="alignright" width="287"]Arystanbek Arystanbek Muhamedıuly[/caption]

Táttimbet dáýlesker kúıshi ǵana emes, óz dáýiriniń aıtýly tulǵasy, kóshbastary, han Keneniń qasireti men qýanyshyna ortaqtasa bilgen murattasy, Qunanbaımen serttesken syralǵy dosy, ulyqtardyń emes, qarashanyń sózin sóılegen bı, qazaqtyń esesin jatqa bermeý úshin jantalasqan kúresker tulǵa, orys ımperıasynyń aldynda has óneri arqyly ultyn moıyndatýǵa umtylǵan namysy qylysh degdar, qapasy men japasy, qyzyǵy men shyjyǵy qatar órilgen jasyn ǵumyr ıesi. Onyń buralańǵa toly jolyn búgingi urpaq bile bermeıdi. Sebebi, Táttimbet, Qurmanǵazy, Dáýletkereı týraly jóni túzý nasıhat joq. Olar jaıly jibi túzý kórkem fılm, múltfılm, zertteý ortalyqtary da joq. Tek osy ónerdiń otymen kirip, kúlimen shyǵyp júrgen jampozdar ǵana jeke-jeke eńbektenip júr.
Bizdiń qaıran qalǵanymyz, ádette shoýǵa toly konsertter men daýǵa toly bastamalarda kórinetin Mádenıet jáne sport mınıstri Arystanbek Muhamedıuly bul toıǵa nege kelmedi? Bul toıdy oıdaǵydaı ótkizý, elge keńirek nasıhattaý osy Arystanbektiń quzyryndaǵy sharýa emes pe edi?!

Já, ol haqynda aıta bersek, sóz kóp. Biz áýelgi taqyrypqa qaıta oralaıyq.

Qaraǵandyda ótken toıǵa elimizge belgili kúıshiler, Táttekeńniń urpaqtary, birer depýtat, mınıstrlik ókilderi, jergilikti ákimshilik qyzmetkerleri jáne qala turǵyndary qatysypty. Durys delik.

Bizdiń qaıran qalǵanymyz, ádette shoýǵa toly konsertter men daýǵa toly bastamalarda kórinetin Mádenıet jáne sport mınıstri Arystanbek Muhamedıuly bul toıǵa nege kelmedi? Bul toıdy oıdaǵydaı ótkizý, elge keńirek nasıhattaý osy Arystanbektiń quzyryndaǵy sharýa emes pe edi?! Eldiń Mádenıetine jaýapty adam basqa-basqa, dál osy Táttimbettiń toıynda tóbe kórsetip, tóbe kórsetip qana emes, basy-qasynda júrse, oıdaǵydaı ótýin ózi qadaǵalasa da artyq bolmas edi. Táttimbettiń kim ekenin ózge shendiler bilmese de, dál osy mınıstr bilýge tıis!

Jalpy, Arystanbek Muhamedıuly mınıstrlik tizginin qolǵa alǵaly beri eldiń kóńilinen shyǵar jibi túzý dúnıe ótkize alǵan joq. «Qazaq eli» serıaly onyń mınıstr retinde atyn qaldyrar múmkindigi edi. Onyń ózi qaı deńgeıde túsirilip jatqanyn kórip otyrmyz. Bólgen aqshasyn jelge ushyryp, kim kóringennen  jáodem surap júr. Mınıstrge Táttimbetten góri búgingi esep-qısap mańyzdy bolsa kerek.

[caption id="attachment_13096" align="alignright" width="1200"]Qaraǵandy oblysynyń ákimi Qaraǵandy oblysynyń ákimi N. Ábdibekov[/caption]

Ony da qoıa turalyq. Qaraǵandynyń tórinde shertpe kúıdiń negizin salýshy Qazanǵapulynyń toıy ótip jatqanda, ár taraptan kúı óneriniń bilgirleri bas qosyp, shahar kúımen terbelgen shaqta oblys ákimi Nurmuhambet Ábdibekov aı qarap júrdi me? Qansha tyǵyz sharýasy bolsa da baba rýhyna taǵzym etip, jıylǵan kópshilikti quttyqtap, osy óńirdiń basshysy retinde kúıshi týraly jattandy bolsa da, «jazyp bergenin» oqysa da, el kózine kórinýge tıis birden bir adam osy Ábdibekov ekeni daýsyz. Biz ondaı habardy estimedik. Shymkentten satyp alǵan kostúmin kórsetip, «kósemge» jaǵympazdanǵanda aldyna jan salmaǵan ákimniń aıtýly is kezinde kabınetinde otyrǵany qalaı? Jumysy qansha kóp bolsa da, Táttimbettiń toıynan artyq emes shyǵar! Sirá, dál sol kezde odan mańyzdy shara boldy degenge senbeımin. Onyń jıynǵa kelmegeni – Táttimbetti, qazaqtyń ónerin, kúıdiń qudiretin syılamaǵandyǵy. Demek, onyń rýhanı salalarǵa kóńil bólmeıtin, halyqtyń qalaýyn taba almaıtyn biliksizdiginiń bir kórinisi osydan-aq belgili.
 Qaraǵandynyń tórinde shertpe kúıdiń negizin salýshy Qazanǵapulynyń toıy ótip jatqanda, ár taraptan kúı óneriniń bilgirleri bas qosyp, shahar kúımen terbelgen shaqta oblys ákimi Nurmuhambet Ábdibekov aı qarap júrdi me? Qansha tyǵyz sharýasy bolsa da baba rýhyna taǵzym etip, jıylǵan kópshilikti quttyqtap, osy óńirdiń basshysy retinde kúıshi týraly jattandy bolsa da, «jazyp bergenin» oqysa da, el kózine kórinýge tıis birden bir adam osy Ábdibekov ekeni daýsyz.

Qaraǵandy – Arqanyń kindigi. Bul ólke – ult óneriniń otany. Qazaqtyń sóz ben sazdy ustaǵan arıstokrattarynyń mekeni. Sondyqtan, Arqanyń kindigin basqaratyn kez kelgen ákim áýeli qazaqtyń óneri men mádenıetin jaqsy biletin, shyn janashyrlyq tanytatyn tulǵa bolýy abzal. Serik Ahmetov Qasym Amanjolovtyń 100 jyldyq mereıtoıyn qalaı dúbirletip ótkizgenin barǵan el áli aýyzdarynyń sýy quryp aıtady. Túrkitildes elderden meıman shaqyryp, eskertkishin ashyp, alty alash umytpas dýman men maǵynaǵa toly ǵyp ótkizbep pe edi?! Ábdibekovten ondaı bıiktik pen parasattylyqty ál-ázir baıqaı almadyq. Mys pen myrysh, kómir men temirdiń aınalasynan uzamaıtyn basshylar qaı kezde de tabylady.

[caption id="attachment_13097" align="alignright" width="441"]Talasbek Talasbek Ásemqulov[/caption]

Toı demekshi, «ótti-ketti» qylmaı, umytylmas sharalardy qolǵa ala almaǵandaryna tańbyz. Táttimbetke arnap záýlim eskertkish turǵyzsa, Qaraǵandy qalasynyń bir móltek aýdanyn kúıshiniń atymen atasa, oblystyq deńgeıde bolsa da mekteptik baǵdarlamalarǵa engizip, ǵumyrnamasy men kúıleri týraly keńirek aǵartýshylyq qyzmetti qolǵa alsa, tipti toı úshin emes, oblystyq, respýblıkalyq teatrlarǵa arnaıy qarjy bólip, sahnadan túspeıtin, kórkemdigi men deńgeıi Táttekeńe saı qoıylym qoıǵyzsa, oblystyq búdjetten rejıserlerge tapsyrys berip, kıno túsirtse, odan oblystyń ekonomıkasy qırap qalmas edi... Eldiń rýhy kóterilip, kúı men kúıshiniń mártebesi asqaqtar edi. Qurmanǵazy atyndaǵy konservatorıada «Táttimbet klasy» bar. Oblysta Táttimbet atynda óner mektebin, kolejin ashsa, Ábdibekovke «qoı!» dep eshkim aıtpas. Ony túsiner Ábdibekovti kórmedik. Ult ónerine «júrdim-bardym» qaraǵan basshynyń budan ózge salany «dóńgeletip» alyp keteri de shamaly bolsa kerek. Arqadan jetken emis-emis habarlar kóńil kónshiterlikteı emes.
Táttimbettiń qaıta tirilýine, elge kúıshiniń ólsheýsiz murasyn jetkizýge talmaı eńbek etken adamnyń biri – kúıshi, mádenıettanýshy, jazýshy, kórkem oıdyń zergeri Talasbek Ásemqulov marqum. Onyń Táttimbettiń el estimegen keıbir kúılerin túsinde kórip, aıan arqyly búginge jetkizgeniniń ózi bir hıkmet

Táttimbettiń qaıta tirilýine, elge kúıshiniń ólsheýsiz murasyn jetkizýge talmaı eńbek etken adamnyń biri – kúıshi, mádenıettanýshy, jazýshy, kórkem oıdyń zergeri Talasbek Ásemqulov marqum. Onyń Táttimbettiń el estimegen keıbir kúılerin túsinde kórip, aıan arqyly búginge jetkizgeniniń ózi bir hıkmet! Al el jadynan umytyla bastaǵan kóptegen órimi bólek týyndylaryn aýyldaǵy qart aqsaqaldardan úırenip, taza, saf qalpynda bizge amanattaǵanyn umytpaýǵa tıispiz. Eger oblysta bilimdi, zıaly basshy bolsa, osy toıda eń aldymen Talasbek Ásemqulovty izdep, onyń muralaryna úńilgen bolar edi. «Táttimbet seri» romanyn baspadan shyǵaryp, osy toıǵa tábárik etse, Ábdibekovtiń bilgirligine tánti bolmas pa edi jurtshylyq. Toıǵa marqumnyń jary, mádenıettanýshy Zıra Naýryzbaevany shaqyryp, at mingizip, shapan jappasa da, alǵysyn aıtsa, oblys ákimin zıaly eken deser ek. Ózgeni umytsa da, Talasbekti umytpaýǵa tıis edi oblystyń mádenıetke jaýapty qyzmetkerleri. Táttimbet pen Talasbekti bóle-jara qaraýǵa bolmaıdy. Kelte ómiriniń kóp bóligin Táttimbet úshin sarqyǵan, onyń kúıin, tarıhı tanymyn zertteýmen ótken Tákeńniń – Talasbektiń orny da, jóni de bólek! Mereıtoıda kórsetilgen derekti fılmniń ózi Talasbektiń áńgimesi negizinde jasalypty. Ony kórgen atqaminerler Talasbekti qalaı ǵana umytty eken?!

Aıtpaqshy, «Táttimbet seri» romanynyń jelisi boıynsha tolymdy kıno túsirýge bolady. Marqum bul romanyn aıaqtaı almaı ketti. Óziniń armany Táttimbet týraly kıno túsirý bolatyn. Bul jóninde bir áńgimesinde bizge syr etip, neshetúrli áserli áńgimelerdiń tıegin aǵytqan tuǵyn. Eger tiri bolsa, ol armany da júzege asar ma edi degen ókinish bar keýdede.

Bizdiń Shopen, Bethoven, Mosart kim deseńiz, olar – Táttimbet, Qurmanǵazy, Dáýletkereıler. Olarsyz qazaq tolyqqandy ult bolmas edi. Olarsyz qazaqtyń kókiregi sáýlesiz, qıaly qanatsyz bolar edi. Biz olardy qurmetteı almasaq, demek, ózimizdi qurmetteýdi úırene almaǵandyǵymyz! 

Toqtaráli TAŃJARYQ


 

 

Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar
x