Munaıdyń quny kúrt arzandap ketkennen keıin qazaqstandyq qor bırjasynda dollar 393,5 teńgege satylyp jatyr. KASE-niń aqparatyna sáıkes, bul – aralyq baǵam. Búgin, seısenbi kúni saǵat 15:00-de resmı baǵam bekitiletin bolady.
Osylaısha, dollar 11,5 teńgege qymbattap otyr. 6 naýryzda sheteldik valútanyń baǵamy 382,05 teńge bolǵan.
Aıta keteıik, búgin Ulttyq bank bazalyq stavkany 9,25%-ten 12-ge deıin kóterdi. Negizgi maqsat – ulttyq valútanyń aıyrbastaý baǵamyn ustap turý.
9 naýryzda munaı baǵasy quldyraǵannan keıin Qazaqstannyń valúta aıyrbastaý pýnkterinde dollar kúrt qymbattap ketti. Nur-Sultan men Almatynyń aıyrbastaý pýnkterinde dollar 400 teńgeden satyldy.
AERS dırektory Janybek Aıǵazın Sputnik Qazaqstanǵa bergen suhbatynda dúısenbi kúni KASE bırjasynda saýda júrgizilmeıtinin aıtty. Sondyqtan valúta baǵamy jurttyń dúrbeleńine baılanysty qymbattap ketti.
– Inflásıalyq targetteýge qaramastan, ulttyq bankte baǵam targeti bar. Valúta baǵamy osy shamada bolady. Sondyqtan dúrbeleńge boı aldyrmaý kerek dep oılaımyn. Biz mundaı jaǵdaıdy 2014-2015 jyldary bastan keshirgenbiz, – dedi ekonomıs.
Ol dollar baǵamynyń ósýi álemde munaı baǵasynyń 30%-ke tómendeýimen baılanysty ekenin aıtyp otyr. Qazir qara altynnyń quny barreline 30 dollar. Buǵan OPEK+ kelisimine qatysýshy munaı eksporttaýshy elderdiń 6 naýryzda Venada munaı óndirisi kólemin azaıtýǵa baılanysty ortaq sheshimge kele almaǵany sebep bolǵan. Sondaı-aq, koronavırýs indetiniń de keri áseri tıdi.
Ekonomıs 18 naýryz kúni OPEK tehnıkalyq komıtetiniń otyrysy ótetinin aıtty. Kezdesýde elder ortaq kelisimge keledi degen boljam jasalyp otyr.
