Aıtysqa elimizdiń túkpir-túkpirinen segiz aqyn kelip qatysty. Jalpy, bul aıtysty halyqaralyq aıtys dese de bolady. Óıtkeni Teriskeıdegi alaman jyr dodasyna kórshiles Ózbekstannan da aıtysker aqyn kelip qatysyp, sóz talastyrdy.Al Pavlodar oblysynan Aspanbek Shuǵataev, Túrkistan oblysynan Jarqynbek Naýshabekov, Shymkent qalasynan Nurlan Esenqulov, Sozaq aýdanynan Qalıjan Bildashov, Qyzylorda oblysynan Mereke Aıtbaı, Astana qalasynan Aınur Kerimbekova, Ózbekstannan Qulmahan Serikbaev, Báıdibek aýdanynan Qajymuqan sıaqty elimizge tanymal aıtys aqyndary ózara juptasyp baq synasty.
Qazylar alqasynyń tóraǵasy Ábdihalyq Ábdiraıymov, músheleri «Ońtústik Qazaqstan» gazetiniń Sozaq, Báıdibek aýdandaryndaǵy tilshisi Maqsat Qarǵabaı, Ońtústik Qazaqstan memlekettik pedagogıkalyq ınstıtýty, fılologıa fakúltetiniń syrttaı oqytý bóliminiń dekany, ǵalym Narıman Nurpeıis, mádenıet qaıratkeri Qurmanbek Jylqybaev, aqyn Baqytjan Aldıar sekildi óner men jyrdan habary bar jandar barynsha ádil ótkizýge tyrysty.
«Júzden júırik, myńnan tulpar» anyqtalǵan alaman jyr báıgesinde bas júlde ( bir mıllıon teńge) Túrkistan oblysynan kelgen Jarqynbek Naýshabekovke buıyrdy. Birinshi oryn (500 myń teńge) sozaqtyq Qalıjan Bildashovqa, ekinshi oryn (úsh júz myń teńge) kerekýlik Aspanbek Shuǵataevqa, úshinshi oryn (200 myń teńge) shymkenttik Nurlan Esenqulovqa tıesili boldy.
Qalǵan aqyndardyń árqaısysy da yntalandyrý syılyǵyn (100 myń teńgeden) ıelendi. Aıtys barysynda Jarqynbek pen Qalıjannyń qaınaǵa men kúıeý bala bolyp ózara aıtysy óte jarasymdy, syılastyqta ótip kóptiń kóńilenen shyqty.
Sonymen birge, Nurlan men Aspanbektiń arasyndaǵy bolǵan aıtys ta kórermender kózaıymyna ıe boldy. Júldeli oryndardy aýdan ákimi Salyhan Polatov pen qazylar alqasy aqyndarǵa saltanatty túrde tabys etti.
Osylaısha Teriskeıdiń 90 jyldyq mereıli merekelik sharasy aıasynda ótken alamanda «Jeńilgen aqyn » bolǵan joq. Barlyǵy qarjylaı syı-sıapatqa ıe bolyp, jarasymdy syılastyqpen kóńildi tarasty. Aıtys sharasyna qolynan kelgenshe demeýshilik jasap, eldiń aq batasyna ıe bolǵan, kelgen qonaqtardy kútip alyp, shyǵaryp salyp, rızashylyǵyna bólengen kásipker Erbol Qarnaqbaevtyń azamattyq isin kópke ónegeli óreli is dep aıtar edik. Ózi basqaratyn balabaqsha ujymy osy kúni kelgen aqyndar men qazylar alqasyna qaltqysyz qyzmet etti. Sol sebepti, aýdan jurtshylyǵy men kelgen aıtysker aqyndar, ádil qazylar atynan Erbol men onyń barsha ujymyna sheksiz alǵysymyzdy bildiremiz.
