Soltústik Qazaqstanda qazaq nege az?

Dalanews 31 mam. 2017 05:03 1089

31 mamyr –  Asharshylyq jáne saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn eske alý kúni!

Soltústik Qazaqstanda qazaq nege az bilesiz be? Munyń sebebi asharshylyqta jatyr.

1897 jyly qazirgi Soltústik Qazaqstan oblysyndaǵy jergilikti ulttyń úles salmaǵy 70-80 paıyz bolǵanyn bireý bilse, bireý bilmes...
Ashtyq zobalańy kútpegen jerden, aıaq astynan bastalǵan joq. Qazaqstanda «Kishi oktábr» lańymen «ataǵy» shyqqan Goloshekınniń asyra silteý saıasatynyń saldarynan respýblıka halqy 1930 jylǵy 5,9 mıllıonnan 2,5 mıllıon adamǵa azaıdy.

Goloshekın óz saıasatyn búrkemeleý úshin: «buryn óz aýylynan eshqaıda uzap shyǵyp kórmegen qazaq óziniń kóship qonatyn órisinen basqa joldy bilmeýshi edi, al qazir olar Qazaqstannyń bir aýdanynan ekinshi aýdanyna op-ońaı kóship bara alady» dep Máskeýge, Stalınge qýanyshty raporttar jóneltip jatsa, bar tirshilik kózi – malynan aıyrylǵan qazaq óz jerinde ashtyqtan qyrylyp jatty.

6rSi0263y1aH66Dmokb2cF9it1TMOgSoltústik Qazaqstan oblystyq partıa komıtetiniń Goloshekınniń atyna jibergen aqparatynan: «1932 jyldyń 17 sáýirindegi málimet boıynsha, oblys boıynsha 246 adam ashtyqtan óldi, 133 adam ashtyqtan ábden álsirep, isip-keýip ketti».

Býlaev aýdanynan: «Ashtyqtyń saldarynan kolhozshylar ólip jatyr».

«Slet dobrovolsev» kolhozynan: «Kolhozshylar óleksemen tamaqtanady, ólgen jylqylardy qazyp alyp, tamaqqa paıdalanady».

Tóńkeris aýdanynan: «Ashtyqtyń saldarynan 23 adam óldi, 29 adam ál ústinde jatyr». Qaraly sıflar osylaı kete beredi.

1932 jyly mamyr aıynda Syrymbet aýylyna arnaıy komısıa keledi. «Óte qupıa» dep belgi soǵylǵan anyqtamaǵa mynadaı sózder jazylǵan: «Adamdar ashtyqtan» ábden álsiregen. Jeıtin eshnárse qalmaǵan. Qý súıekti sýǵa qaınatyp, talǵajaý qylady. Ábden aqjemdelip qalǵan terini talshyq etedi. It etin jegen otbasylar anyqtaldy. Ondaı úılerdiń janynda súıek taý bolyp úıilgen.

Shoqy aýylynda 144 otbasy bolsa, qazir qalǵany – 60 qana. Tamaq izdep, jan-jaqqa qańǵyp ketken. Munda qalǵandary mysyq, ıt, qarǵa, saýysqan, tyshqan etimen kún kórip júr...».

Qazaq halqynyń san ǵasyrlyq kóshpendi ómirimen eseptespegen Goloshekın: «Aýyldaǵy ekonomıkalyq jaǵdaıdy ózgertý qajet. Baıǵa qarsy tap kúresinde kedeılerge kúresý kerek. Al munyń ózi azamat soǵysyna alyp barsa, biz ony da qup alamyz», – dep jar saldy.

Ashtyqtyń sońy túrli aýrýlarǵa ulasty. Adamdar ashtyqtan bir qyrylsa, aýrýdan eki qyryldy.
Tek 1932 jyly Soltústik Qazaqstanda 16 myń adam súzek, 17 myń adam qurqulaq aýrýynan óldi.

Asharshylyqtyń naǵyz shyǵandap jetken shyrqaý shegi – ashynǵan adamdar toptasyp, qoldaryna qarý alyp, atqa qonyp, Keńes ókimetine qarsy qarýly qaqtyǵysqa barýy.

Tek 1930 jyldyń qańtar, naýryz aılarynda 2000-ǵa tarta qarýly qaqtyǵys bolǵan. Sóıtip, qazaqtar tárkileýge, ujymdaýǵa jáne asharshylyqqa qarsy óz narazylyqtaryn bildirgen.

Qoldan jasalǵan ashtyq zobalańy saldarynan qazaqtar óz atamekeninen bosyp ketti. Al basqa ulttar men kelimsekter olardyń ornyn toltyrýǵa umtyldy.

Tek 1931 jyldyń qyrkúıek aıynyń basynda ǵana 172 myń orys, ýkraın, belarús, mordva Soltústik Qazaqstanǵa jer aýdarylǵan eken. Keıin 1937 jyldyń kúzinde Qıyr Shyǵystan 2229 káris kóship keldi. Bular shyǵys shekaradaǵy saıası shıeleniske baılanysty jer aýdaryldy.

1940 jyly Ýkraına men Belarýstiń batys oblystarynan 28 myń adam jáne kóship keledi. Buǵan tyń ıgerý jyldaryn qosyńyz!
Osyndaı «saıasattan» keıin qazaq óz jerinde azaımaǵanda, kóp kelimsekter «sender azsyńdar, biz kóppiz» dep dońaıbat shekpegende qaıtedi?

1897 jyly qazirgi Soltústik Qazaqstan oblysyndaǵy jergilikti ulttyń úles salmaǵy 70-80 paıyz bolǵanyn bireý bilse, bireý bilmes...

 

Kisiniń etin jegizgen...

Kónekóz qarıalardyń tarıhymyzdyń qasiretti beti – asharshylyq kezeńi jaıly aıtqan estelik derekteri adamnyń janyn qaıystyrady. Sonda olar: «Adamdy qasqyr ǵana emes, adamnyń ózi de jedi emes pe? Ásirese, Aqkól jaqtan Qoralas degenniń aty sumdyq shyqty. Iesiz qalǵan aýylda Qarasazdan beri shubap kele jatqan adamdardy ańdyp, soıyp jeıdi eken. Kók sháýgimi bar, soǵan asyp jegen kórinedi. «Kisiniń etin jegen Qoralas» degen sodan qalǵan.

Osynyń bárine abjylandaı ysqyrǵan asharshylyq kináli. Sol asharshylyq neden týdy?

Ó. Esqalı nemeresi,

Soltústik Qazaqstan oblysy

FAKTİLER

1932 jyldyń zobalańyndaǵy resmı derekterge qaraǵanda, asharshylyq jyldary emshektegi sábılerdiń 72 paıyzy, 7 jasqa deıingi balalardyń 60 paıyzy qyrylyp qalǵan.

...

1932 jyly qazaqtar arasyndaǵy ólim bala týýdan artyq bolyp, Oral qalasynda 5 esege, Qostanaıda 2 esege, Qyzyljarda eki esege kemip ketken.

...

1932 jyly balalar úıine 68 617 jetim alynsa, 1933 jylǵy 1 qańtarǵa deıin 45 100 bala panasyz qalyp, onyń 1682-si ashtan ólgen. Biraq...bul kezgi resmı málimetterdiń barlyǵy sanaly túrde kemitilip, redaksıalanyp kórsetilgenin umytpaıyq.

...

Alapat asharshylyq jyldary Qazaqstan shekarasynan shyǵyp, bosqynshylyqqa ushyraǵan sharýalardyń (qazaqtardyń) sany – 1 mıllıon 31 myń. Olardyń 165 myńy burynǵy Keńes Odaǵynyń shekarasynan ári asyp, Qytaıǵa, Mońǵolıaǵa, Aýǵanstanǵa, Iranǵa, Túrkıaǵa ótip ketken. Sóıtip týǵan jerlerine qaıtip orala almaǵan.

Al kórshi respýblıkalarǵa Reseıge qonys aýdaryp, ornyǵyp qalǵandar sany – 450 myńdaı.

(Arhıv qujattarynan) 

Oraz ISAEV, qoǵam jáne memleket qaıratkeri, saıası qýǵyn-súrgin qurbany:

 (Stalınge jazǵan hatynan úzindi)

– 1929 jylǵy eseptiń derekteri boıynsha, Qazaqstanda 40 mıllıon bas mal bolǵan. Al qazir nebári 6 mıllıondaı mal qaldy. Onyń 2 mıllıony sovhozdarda, al kolhozdyq sektor men jekemenshik sektordaǵy 4 mıllıon maldyń kóp bóligi orys aýdandarynda...Sonda qazaqtardyń qur taıaq ustap qalǵany ma?!

 

Daıyndaǵan, Dýman BYQAI 


Usynylǵan
Ata-anaǵa úshbý hat
Ata-anaǵa úshbý hat 27 mam. 2015 04:38
Sońǵy seri
Sońǵy seri 27 mam. 2015 07:03
Sońǵy jańalyqtar