Oblys basshysy Báidibek aýdanyna jumys sapary barysynda aýdan aqsaqaldarymen kezdesip, ózekti máseleler tóńireginde pikir almasty. Aýdan turǵyndary sý qoimasynyń qazirgi jaǵdaiyn tekserip, qajet bolsa jóndeý jumystaryn júrgizýdi, osylaisha, qaýiptiń aldyn alýdy jetkizdi. Oblys ákimi strategiialyq mańyzy bar nysan respýblikalyq menshiktegi múlik bolǵandyqtan, mundai mańyzdy sheshimderdiń ministrlik tarapynan qabyldanatynyn túsindirdi. Atalǵan máselege qatysty oblys tarapynan usynystar joldanatynyn aitty.
«Qapshaǵai» sý qoimasy 1982 jyly salynǵan. 34 mln. tekshe metr sý siiady. Óńir basshysy kópti kórgen abyz aqsaqaldarmen júzdesýdiń mańyzdylyǵyn basa aitty. Karantin sharalary saqtalyp uiymdastyrylǵan otyrysta aýdan aýmaǵyndaǵy birqatar usynystar ortaǵa salynyp, talqylandy.
– Jahandy jaýlaǵan indettiń órshýinen bailanys úzilip, basqosýlar toqtatylǵany belgili. Búginde elimiz boiynsha Túrkistan oblysy «jasyl aýmaqta» tur. Bul úlken jumystyń kórsetkishi. Qazir ózderińizben kezdesýdi qaita jandandyryp jatyrmyz. Ár aýdannan aqsaqaldardy jinap, qandai ońdy jaǵdailar, qandai kemshilikter bolyp jatqanyn talqylaýdamyz. Óitkeni biz úshin keri bailanystyń bolýy óte mańyzdy. El ishindegi yntymaq pen birliktiń tizgini aýyl aqsaqaldarynyń qolynda turǵany anyq, – dedi oblys ákimi óz sózinde.
– Turǵyn úi salý usynysyn qoldaimyn. Degenmen, aýyldy jerlerde kópqabatty turǵyn úi salý – qate. Problemaǵa ainalar másele. Káriz júiesin júrgizýdiń mashaqaty bir bólek. Kópqabatty úiden kóri, aýylda jer úiler salý kerek. Jer jetedi. Kezekte turǵan azamattar úshin shaǵyn jer úiler turǵyzýǵa bolady. Jobasyn qarastyraiyq, – dedi Ómirzaq Shókeev.
Jiynda sóz alǵan Túrkistan oblystyq ardagerler keńesiniń tóraǵasy Jeńisbek Máýlenqulov eldiń aýyzbirshiligi men yntymaǵyn nyǵaitýda ardagerlerdiń eńbegi orasan ekenin atap ótti. Aýdannyń máselesin kóterýge kelgen aqsaqaldarynyń belsendiligi úshin rizashylyǵyn bildirdi.
