Oblys basshysy Báıdibek aýdanyna jumys sapary barysynda aýdan aqsaqaldarymen kezdesip, ózekti máseleler tóńireginde pikir almasty. Aýdan turǵyndary sý qoımasynyń qazirgi jaǵdaıyn tekserip, qajet bolsa jóndeý jumystaryn júrgizýdi, osylaısha, qaýiptiń aldyn alýdy jetkizdi. Oblys ákimi strategıalyq mańyzy bar nysan respýblıkalyq menshiktegi múlik bolǵandyqtan, mundaı mańyzdy sheshimderdiń mınıstrlik tarapynan qabyldanatynyn túsindirdi. Atalǵan máselege qatysty oblys tarapynan usynystar joldanatynyn aıtty.
«Qapshaǵaı» sý qoımasy 1982 jyly salynǵan. 34 mln. tekshe metr sý sıady. Óńir basshysy kópti kórgen abyz aqsaqaldarmen júzdesýdiń mańyzdylyǵyn basa aıtty. Karantın sharalary saqtalyp uıymdastyrylǵan otyrysta aýdan aýmaǵyndaǵy birqatar usynystar ortaǵa salynyp, talqylandy.
– Jahandy jaýlaǵan indettiń órshýinen baılanys úzilip, basqosýlar toqtatylǵany belgili. Búginde elimiz boıynsha Túrkistan oblysy «jasyl aýmaqta» tur. Bul úlken jumystyń kórsetkishi. Qazir ózderińizben kezdesýdi qaıta jandandyryp jatyrmyz. Ár aýdannan aqsaqaldardy jınap, qandaı ońdy jaǵdaılar, qandaı kemshilikter bolyp jatqanyn talqylaýdamyz. Óıtkeni biz úshin keri baılanystyń bolýy óte mańyzdy. El ishindegi yntymaq pen birliktiń tizgini aýyl aqsaqaldarynyń qolynda turǵany anyq, – dedi oblys ákimi óz sózinde.
Báıdibek aýdanynyń aqsaqaldary aımaqtaǵy áleýmettik-ekonomıkalyq máselelerdi qozǵap, aqyl-keńesterimen bólisti. Aýyz sý, turǵyn úı máselelerin kóterdi. Aýdan ortalyǵynda kezekte turǵan otbasylar úshin kópqabatty turǵyn úıler turǵyzýdy usyndy. Oblys basshysy aýyldy jerlerde kópqabatty úı turǵyzýdyń qateligin túsindirdi.
– Turǵyn úı salý usynysyn qoldaımyn. Degenmen, aýyldy jerlerde kópqabatty turǵyn úı salý – qate. Problemaǵa aınalar másele. Káriz júıesin júrgizýdiń mashaqaty bir bólek. Kópqabatty úıden kóri, aýylda jer úıler salý kerek. Jer jetedi. Kezekte turǵan azamattar úshin shaǵyn jer úıler turǵyzýǵa bolady. Jobasyn qarastyraıyq, – dedi Ómirzaq Shókeev.
Jıynda sóz alǵan Túrkistan oblystyq ardagerler keńesiniń tóraǵasy Jeńisbek Máýlenqulov eldiń aýyzbirshiligi men yntymaǵyn nyǵaıtýda ardagerlerdiń eńbegi orasan ekenin atap ótti. Aýdannyń máselesin kóterýge kelgen aqsaqaldarynyń belsendiligi úshin rızashylyǵyn bildirdi.
