Qazir Óskemen qalasynda turatyn Mıhaıl Iakovlevıch Golovatúk 1944 jyly ásker qataryna shaqyrylǵan, 579-atqyshtar polkiniń quramynda pýlemetshi retinde Japonıaǵa qarsy urystarǵa qatysqan.
1951 jyly demobılızasıadan keıin Omby oblysynda biraz ýaqyt ákesimen birge turyp, keıin Óskemenge ketip, 30 jyl boıy qorǵasyn-myrysh kombınatynda (qazirgi «Qazmyrysh») balqytýshy bolyp jumys istegen.
Mıhaıl Iakovlevıch İİ dárejeli Otan soǵysy, Dańq ordenderiniń ıegeri. Lenın, «Japonıany jeńgeni úshin» medali, «Keńes armıasy men flotyna 30 jyl» merekelik medali, kóptegen mereıtoılyq nagradalardyń ıegeri.
Tyl eńbekkerleri Boqaı Saıylǵazın men onyń zaıyby Svetlana oblys ortalyǵynda turady. Ekeýi de qıyn-qystaý eńbek jolyn bastan ótkerip, eń qıyn kezeńde tylda naǵyz Otan qorǵaýshylardyń biri bolǵan.
Boqaı aqsaqal 1930 jyly Ulan aýdanyndaǵy «Qyzyl-Ásker» kolhozynda kóp balaly otbasynda dúnıege kelgen. Soǵys jyldarynda jáne odan keıin de sol jerde jumys istep, 1950 jyly qurylys ýchılıshesiniń kýrstaryn bitirip, kirpish qalaýshy mamandyǵyn alǵan.
1950-1952 jyldary Lenınogorsk qalasyndaǵy «Altaısvınesstroı» mekemesinde jumys istep, keıin «Zavodstroıǵa» aýystyryldy. 1959 jyly Óskemen qalasyna qonys aýdaryp, «Vostok» stadıony men №7 mekteptiń qurylysyna qatysady. Onyń áıeli Svetlana da soǵys jyldarynda kolhozda jumys istegen. Anasymen birge maıdandaǵy jaýyngerlerge qolǵap, shulyq, dorba toqýǵa kómektesti. Erli-zaıyptylardyń ekeýi de nemere, shóbere tárbıelep otyrǵan «Tyl eńbekkeri» mártebesine ıe.
Sapar barysynda Almashan Smatlaev ardagerler men tyl eńbekkerlerine syı-sıapat jasap, olardyń beıbitshilik jolyndaǵy erlikterin este saqtap, urpaqqa qaldyrý úshin qoldan kelgenniń bárin jasaýymyz kerektigin basa aıtty.
9 mamyrǵa deıin Shyǵys Qazaqstan oblysynyń barlyq ardagerlerine 1,5 mln teńge, tyl eńbekkerlerine 100 000, 50 000 teńge syıǵa tartylmaǵan.
