El-jurtynyń basyna kún týyp, tynyshtyq ornaǵansha panalaıtyn qaýipsiz jer izdeýde. Ejelden kórshi ekenimizdi olar da biledi, sol sebepti jerimizge kelip jatyr. Biraq osyndaı ýaqytsha dúrbeleńniń kezinde «jaǵylǵanǵa judyryq» bolmaı, qoldaǵanymyz durys bolady. Qoldan kelgenshe kómek kórsetip, qamqorlyq kórsetken abzal.
Erteden-aq qınalǵanǵa qolyn sozatyn tekti jurtpyz. Ótken ǵasyrda qazaq halqy birneshe ultqa kóptegen jaqsylyq jasady. Solar aramyzǵa sińisip, aralasyp-quralasyp, bizben tatý ǵumyr keshti.
Urpaqtary áli de halqymyzben yntymaqtasyp ómir súrýde. Eshkimdi keýdesinen tepken joqpyz. Odan elimiz jaman bolǵan joq. Kóp ultqa abyroıymyz jetip, jaqsy atymyz shyqty. Sondyqtan osy súrleýden jańylmaǵanymyz jón.
Bes saýsaq birdeı emes, el bolǵan soń túrli pikir, alýan kózqaras bolady. Jalpy, halqymyz eshkimge óshtespeıdi. Meıirban, ózgege qamqor. Memleket qaýipsizdik jaıyn nazardan tys qaldyrmaı, osy tusta baqylaýdy kúsheıtý kerek.
Tynyshtyq, beıbitshilik pen aýyzbirshilik – elimizdiń eń qymbat qundylyǵy. Ony kózdiń qarashyǵyndaı saqtap, keleshek urpaqtyń beıbit ómiri úshin qyzǵyshtaı qorǵaýymyz tıis. Eńseli eldiń bir ókili retinde aıtar sózim – osy. Halyqtyń amandyǵy, bala-shaǵanyń jylamaǵanyn suraımyz. Bul úshin tatýlyqtan asqan jol joq.
