El-jurtynyń basyna kún týyp, tynyshtyq ornaǵansha panalaityn qaýipsiz jer izdeýde. Ejelden kórshi ekenimizdi olar da biledi, sol sebepti jerimizge kelip jatyr. Biraq osyndai ýaqytsha dúrbeleńniń kezinde «jaǵylǵanǵa judyryq» bolmai, qoldaǵanymyz durys bolady. Qoldan kelgenshe kómek kórsetip, qamqorlyq kórsetken abzal.
Erteden-aq qinalǵanǵa qolyn sozatyn tekti jurtpyz. Ótken ǵasyrda qazaq halqy birneshe ultqa kóptegen jaqsylyq jasady. Solar aramyzǵa sińisip, aralasyp-quralasyp, bizben tatý ǵumyr keshti.
Urpaqtary áli de halqymyzben yntymaqtasyp ómir súrýde. Eshkimdi keýdesinen tepken joqpyz. Odan elimiz jaman bolǵan joq. Kóp ultqa abyroiymyz jetip, jaqsy atymyz shyqty. Sondyqtan osy súrleýden jańylmaǵanymyz jón.
Bes saýsaq birdei emes, el bolǵan soń túrli pikir, alýan kózqaras bolady. Jalpy, halqymyz eshkimge óshtespeidi. Meiirban, ózgege qamqor. Memleket qaýipsizdik jaiyn nazardan tys qaldyrmai, osy tusta baqylaýdy kúsheitý kerek.
Tynyshtyq, beibitshilik pen aýyzbirshilik – elimizdiń eń qymbat qundylyǵy. Ony kózdiń qarashyǵyndai saqtap, keleshek urpaqtyń beibit ómiri úshin qyzǵyshtai qorǵaýymyz tiis. Eńseli eldiń bir ókili retinde aitar sózim – osy. Halyqtyń amandyǵy, bala-shaǵanyń jylamaǵanyn suraimyz. Bul úshin tatýlyqtan asqan jol joq.
