Azamattardyń aqyl-parasattylyq jáne moraldyq standarttar máselesi – bul edáýir dárejede úlken problema. Demokratiialyq memleketterdiń saiasi kemshilikteri úshin demokratiiany kinálaýy múlde ádiletsizdik. Olar úshin ózimizdi-ózimiz kinálaǵan durys bolar edi.
Eger biz qoǵamdy ózindik ustanym men baǵdarǵa ie erkin azamattardyń birlesken ortasy retinde qarastyrsaq, onda oryn alyp jatqan ózgerister adam sanasynyń keń kólemdegi halyqtyń dúnietanymdyq qundylyǵynyń jemisi dep aitýymyzǵa bolady.
Elimizde myńdaǵan jastardyń qos-qostan diplomy bolsa da, turaqty jumysy joq. Bizdiń kemshiligimiz sol, jumys alańyna suranysty zerttep almai jatyp, olardyń aqysyn alyp, bas-kóz joq sypyra oqytýymyzda bolyp otyr.
Boljaý, josparlaý júrgizilmeidi. Elimiz ekonomikalyq jaǵynan kúsh alǵan saiyn halyqqa tiimdi jaǵyn oilastyrýdyń ornyna halyqty aldarqatýdyń joldary oryn alyp barady.
Búginde ár jerlerde oryn alyp jatqan narazylyq sherýleri men bilik oryndaryna ashyq qarsylyq talaptarynyń bári turmystyq deńgeidegi jergilikti jerde sheshiletin máseleler. Bizge ózara syilastyq, senim sharalaryn ornyqtyrý kerek. El azamattary keńesip, birigip is atqarý, bir-birine qolushyn berý jáne ymyraǵa kelý júiesi qajet.
Memlekettiń kez kelgen azamaty óziniń jeke basynyń jáne búkil elimizdiń aman-saýlyǵy men ósip-órkendeýine jaýapty. Bul jaýapkershilik aýyldaǵy sharýa adamy men ustaz, dáriger, kásipker, laýazymdy sheneýnik pen bilik basyndaǵy joǵary qyzmettegi tulǵaǵa deiin birdei bolýy tiis.
Olardyń barlyǵy bir-birine qurmetpen qarap, bir-biriniń oi-paiymna qulaq túrip, kópshilik múddesine ortaq qyzmet etkende ǵana qurmetimiz artpaq.
Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń qoǵamdy álsiretetin qaýipti qubylystardan tolyq jáne birjola arylyp, kópshiliktiń kóńilinen shyǵatyn durys qundylyqtardy qabyldaý qajettigin aitýy tegin emes.
Qoǵamǵa jetpei turǵan osy qundylyqtar júiesi. Eń bastysy, bizge otbasyndaǵy tárbieniń durys júiesi kerek. Qoǵamda kópshiliktiń kóńilinen shyǵatyn, adamdardy biriktiretin, olarǵa ideialyq basymdyqtardy kórsetetin qundylyqtar júiesi qalyptasqanda ǵana bastaǵan isimiz órge basady.
Halyq táýelsizdik syiǵa tartqan igilikterdi igerip, ainaladaǵy álem elderi qalai ómir súrip jatqanyn óz kózderimen kórip, qolmen ustap otyrǵan kókiregi ashyq halyq.
Rýlyq-toptyq, klandyq-komandalyq, aǵaiyn-týystyq siiaqty turpaiy amaldarǵa arqa súieýdiń kúni ótken. Ǵabit Músirepov aitty deitin «Júzge bólingenniń júzi kúisin» degen ataly sóz ashynǵandyqtan bolar. Ókinishke qarai, qazir ultty joiyp jiberýge qarymy jetetin kúshter tolyp jatyr. Sol qaýiptilerdiń ishindegi eń qaýiptisi – traibalizm, iaǵni rýshyldyq. Eger elde basshy taǵaiyndaǵanda traibalizm saltanatyn quratyn bolsa, bul eldiń sorlaǵany emei nemene? Rýshyldyq pen jershildik biliktiń joǵarǵy býynyna deiin dendep ketse, kimge ne ókpe artarsyń?
Halyq bitispes alańmen boikúiezdik jaǵdaida ómir súrýdi emes, turaqty, ózara senimmen, óziniń jáne urpaǵynyń bolashaǵy úshin alańdamaityndai, adamsha ómir súrýdi qalaidy.
Adamǵa kóp nárse qajet emes. Baspana, mamandyǵyna sáikes jumys, qolaily taza qoǵamdyq kólik, inabatty dárigerden basqa artyq dúnie kerek emes. Mine, osy máselege qol jetkizý áleýmettik qaishylyqtardyń týyndaýyna ákelip soǵýda.
Ynta joq jerde, sapa da tómen. Memlekettik iske ádil, elge, jerge, Otanǵa adal qyzmet etetin bilimdi kadrlardy búgingi jastardan tańdamasaq, jaqsy mamandardy qaidan tabamyz? Kadr sapasy memlekettik zańdardy jattap alýda emes. Oǵan jastardyń biliktiligi men parasaty, adaldyǵy qosylmasa, memlekettik qyzmetkerdiń shynaiy tulǵasy qalyptaspaidy.
Prezidenttiń mańyzdy tapsyrmasyna orai, memlekettik qyzmetke qoǵamdyq jumystarda ábden shyńdalyp tájiribe jinaqtaǵan jastardy batyl tartýdan qaimyqpaý kerek. Memleket basshysy boiynda qabilet-qarymy bar progresshil urpaqqa barynsha senim artyp otyr.
Bizdiń halyq aqyldy. Babalar ulaǵatyndaǵy: «Birligi joq el tozady, birligi kúshti el ozady» támsilin boilaryna sińirip ósken. Aitty, beibit tarqady. Órkenietti qoǵamda osylai bolǵan.
Búginde «Bailyq – bailyq emes, birlik – bailyq» urany basym. Alash qairatkeri Álihan Bókeihanov «Bostandyqqa aparatyn jalǵyz jol – ulttyq yntymaq qana. Birlikten aiyrylǵan el qańǵyp qalady» depti. Osy qanatty sózdi ár mekemeniń mańdaishasyna jazyp qoiar ma edi?!
Ermek JUMAHMETULY
