Saıası kemshilik úshin demokratıany kinálaý ádiletsizdik

Dalanews 10 qań. 2020 09:36 321

Elimizde qoǵamdyq ómirdiń barlyq salasyn qamtyǵan, oń ózgeristermen sıpattalatyn reformalar júrgizilýde. Biraq onyń aýqymy, deńgeıi naǵyz demokratıalyq quqyqtyq memleket úshin jetkiliksiz bolyp tur. Reformany batyl júrgizýge múddeli top keń aýqymdy áleýmettik baza qalyptastyra almady. Barlyq túıtkildi máseleler osydan bastaldy.

Azamattardyń aqyl-parasattylyq jáne moraldyq standarttar máselesi – bul edáýir dárejede úlken problema. Demokratıalyq memleketterdiń saıası kemshilikteri úshin demokratıany kinálaýy múlde ádiletsizdik. Olar úshin ózimizdi-ózimiz kinálaǵan durys bolar edi.

Eger biz qoǵamdy ózindik ustanym men baǵdarǵa ıe erkin azamattardyń birlesken ortasy retinde qarastyrsaq, onda oryn alyp jatqan ózgerister adam sanasynyń keń kólemdegi halyqtyń dúnıetanymdyq qundylyǵynyń jemisi dep aıtýymyzǵa bolady.

Elimizde myńdaǵan jastardyń qos-qostan dıplomy bolsa da, turaqty jumysy joq. Bizdiń kemshiligimiz sol, jumys alańyna suranysty zerttep almaı jatyp, olardyń aqysyn alyp, bas-kóz joq sypyra oqytýymyzda bolyp otyr.


Boljaý, josparlaý júrgizilmeıdi. Elimiz ekonomıkalyq jaǵynan kúsh alǵan saıyn halyqqa tıimdi jaǵyn oılastyrýdyń ornyna halyqty aldarqatýdyń joldary oryn alyp barady.

Búginde ár jerlerde oryn alyp jatqan narazylyq sherýleri men bılik oryndaryna ashyq qarsylyq talaptarynyń bári turmystyq deńgeıdegi jergilikti jerde sheshiletin máseleler. Bizge ózara syılastyq, senim sharalaryn ornyqtyrý kerek. El azamattary keńesip, birigip is atqarý, bir-birine qolushyn berý jáne ymyraǵa kelý júıesi qajet.

Memlekettiń kez kelgen azamaty óziniń jeke basynyń jáne búkil elimizdiń aman-saýlyǵy men ósip-órkendeýine jaýapty. Bul jaýapkershilik aýyldaǵy sharýa adamy men ustaz, dáriger, kásipker, laýazymdy sheneýnik pen bılik basyndaǵy joǵary qyzmettegi tulǵaǵa deıin birdeı bolýy tıis.


Olardyń barlyǵy bir-birine qurmetpen qarap, bir-biriniń oı-paıymna qulaq túrip, kópshilik múddesine ortaq qyzmet etkende ǵana qurmetimiz artpaq.

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń qoǵamdy álsiretetin qaýipti qubylystardan tolyq jáne birjola arylyp, kópshiliktiń kóńilinen shyǵatyn durys qundylyqtardy qabyldaý qajettigin aıtýy tegin emes.

Qoǵamǵa jetpeı turǵan osy qundylyqtar júıesi. Eń bastysy, bizge otbasyndaǵy tárbıeniń durys júıesi kerek. Qoǵamda kópshiliktiń kóńilinen shyǵatyn, adamdardy biriktiretin, olarǵa ıdeıalyq basymdyqtardy kórsetetin qundylyqtar júıesi qalyptasqanda ǵana bastaǵan isimiz órge basady.

Halyq táýelsizdik syıǵa tartqan ıgilikterdi ıgerip, aınaladaǵy álem elderi qalaı ómir súrip jatqanyn óz kózderimen kórip, qolmen ustap otyrǵan kókiregi ashyq halyq.

Rýlyq-toptyq, klandyq-komandalyq, aǵaıyn-týystyq sıaqty turpaıy amaldarǵa arqa súıeýdiń kúni ótken. Ǵabıt Músirepov aıtty deıtin «Júzge bólingenniń júzi kúısin» degen ataly sóz ashynǵandyqtan bolar. Ókinishke qaraı, qazir ultty joıyp jiberýge qarymy jetetin kúshter tolyp jatyr. Sol qaýiptilerdiń ishindegi eń qaýiptisi – traıbalızm, ıaǵnı rýshyldyq. Eger elde basshy taǵaıyndaǵanda traıbalızm saltanatyn quratyn bolsa, bul eldiń sorlaǵany emeı nemene? Rýshyldyq pen jershildik bıliktiń joǵarǵy býynyna deıin dendep ketse, kimge ne ókpe artarsyń?

Halyq bitispes alańmen boıkúıezdik jaǵdaıda ómir súrýdi emes, turaqty, ózara senimmen, óziniń jáne urpaǵynyń bolashaǵy úshin alańdamaıtyndaı, adamsha ómir súrýdi qalaıdy.


Adamǵa kóp nárse qajet emes. Baspana, mamandyǵyna sáıkes jumys, qolaıly taza qoǵamdyq kólik, ınabatty dárigerden basqa artyq dúnıe kerek emes. Mine, osy máselege qol jetkizý áleýmettik qaıshylyqtardyń týyndaýyna ákelip soǵýda.

Ynta joq jerde, sapa da tómen. Memlekettik iske ádil, elge, jerge, Otanǵa adal qyzmet etetin bilimdi kadrlardy búgingi jastardan tańdamasaq, jaqsy mamandardy qaıdan tabamyz? Kadr sapasy memlekettik zańdardy jattap alýda emes. Oǵan jastardyń biliktiligi men parasaty, adaldyǵy qosylmasa, memlekettik qyzmetkerdiń shynaıy tulǵasy qalyptaspaıdy.

Prezıdenttiń mańyzdy tapsyrmasyna oraı, memlekettik qyzmetke qoǵamdyq jumystarda ábden shyńdalyp tájirıbe jınaqtaǵan jastardy batyl tartýdan qaımyqpaý kerek. Memleket basshysy boıynda qabilet-qarymy bar progresshil urpaqqa barynsha senim artyp otyr.

Bizdiń halyq aqyldy. Babalar ulaǵatyndaǵy: «Birligi joq el tozady, birligi kúshti el ozady» támsilin boılaryna sińirip ósken. Aıtty, beıbit tarqady. Órkenıetti qoǵamda osylaı bolǵan.

Búginde «Baılyq – baılyq emes, birlik – baılyq» urany basym. Alash qaıratkeri Álıhan Bókeıhanov «Bostandyqqa aparatyn jalǵyz jol – ulttyq yntymaq qana. Birlikten aıyrylǵan el qańǵyp qalady» depti. Osy qanatty sózdi ár mekemeniń mańdaıshasyna jazyp qoıar ma edi?!

 

Ermek JUMAHMETULY

Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar