Bolmanovtyń ózi muny joqqa shyǵarǵan bolatyn. Alaıda áleýmettik jelidegi synshyl qaýym prodúserdiń sózine senbegen keıip tanytqan. Endi mine munyń arty úlken daýǵa ulaspaı tura, bul máselege Sáýle Ábedınovanyń ózi núkte qoıýǵa tyrysypty. Akjunis.kz saıtynda jarıalanǵan jaýabynda jýrnalıs bylaı degen eken:
– Myna sýret jeli arqyly keldi. Áńgime ózim týraly bolǵandyqtan, jaýap berýim jón dep sheshtim. Bul týraly «Áıel baqytynda» da suradyńyzdar, bul sózdiń ósek ekenin «pýblıchno, resmı» málimdegen bolatynmyn.
Taǵy qaıtalap aıtamyn — Qydyráliniń birinshi áıeli men emes. Meniń jar degende jalǵyz kúıeýim bolǵan — balalarymnyń ákesi Rústem Kópbaev degen jigit.
Raıa Muhamedárovanyń bir sózi bar: «Bizdi alla tabystyrdy, adamdar ajyrastyrdy» degen. Men balalarymnyń ákesin essiz súıgenimdi aıta alamyn…
Al ajyrasqanymyz — taǵdyr. (Qalasańyzdar, neke týraly jáne nekeni buzý týraly kýáligimdi de kózderińizge shuqyp turyp kórsetýge bolady!)
Al «Sáýle Qydyrdyń birinshi áıeli» degen ósekti meniń kúıeýime ǵashyq bolǵan Bıbka degen áıel sonaý 90-shy jyldary taratqan edi… Tak chto, bul ósekke qulaǵym úırengen, etim de ólip ketken…
Tipti, meni Nurlan Ónerbaevpen de, Ǵalym Doskenmen de, tipti, Asanáli Áshimovpen de qosaqtaǵan ósekterdi estigenmin, biraq ol sózder — aqtalyp, jaýap berýge turmaıtyn, qulaqqa ilýge, nazar aýdarýǵa turmaıtyn sózder dep eseptedim. Biraq búgin bir «otpor» bermesem bolmas dep sheshtim, óıtkeni bul másele senderge sonshalyqty qyzyq sıaqty ǵoı…
Kim kimniń birinshi áıeli, kim kimniń ekinshi áıeli dep bastaryńyzdy qatyryp, sharshap qaıtesizder? Aınalysatyn, qyzyǵatyn basqa tirlik joq pa?
Mysaly, men ishim pyssa, án tyńdaımyn. Ósekke ýaqyttaryńyzdy óltirip, júıkelerińizdi sharshatqansha, tym bolmasa, jaqsy bir fılm kórińizder.
Mysaly, «Do vstrechı s toboı…» degen fılm maǵan unady. Osyndaǵy jeli qoldanýshylardyń keńesimen jańa ǵana kórip bittim. Jaqsy fılm kórip, ómirge ǵashyq kózben qarap otyrǵanda, kir-qoqystaryńyzdy laq etkizip tóge saldyńyzdar ǵoı…
Al Qydyrdyń «Láılá, Sáýlelerdiń áńgimesine esh qatysym joq» degeni durys sóz bolmapty, «jurttyń ósegine esh qatysym joq» deýi kerek edi, óıtkeni bul Láılanyń, ıakı meniń áńgimem emes, eldiń ósegi. Al «el ne demeıdi…»?
Ósekshi saıttardyń zamany boldy ǵoı — osyndaı saıttar uıalmaı-qyzarmaı memleketten mıllıondardy alyp otyr-aý… Anaý ósekshi saıt bylaı depti: «Osydan keıin prodúser ózi atyn atap, túsin tústegen eki jeli qoldanýshysyn óshirip tastasa kerek…»…óıtse kerek, búıtse kerek» dep ósek aıtyp, kúnaǵa batqansha, naqty dálelmen sóılep úıren, jýrnalıssymaq baıǵus. Qazaq jýrnalısıkasynyń kúni sendeılerge qaraǵan soń ne sorym… Joǵaryda Raıa Muhamedárovanyń sózin keltirdim ǵoı — myna túrlerińmen sender Qydyr men Qaraqatty da ajyratyp tynyp, tórt balany tiri jetim etýden taıynbaısyńdar…
Bul ósek taratýshy saıt: «…ekeýin óshirip tastasa kerek» deıdi — Láıláni, meni aıtyp otyr. Meni óshirý úshin men onyń «dostary» qatarynda bolýym kerek shyǵar — biraq men onyń dostary qatarynda bolǵan emespin…
Qydyrdy jaqsy mýzykant, talantty prodúser retinde qurmetteımin, ol týraly kezinde «Aıqynǵa» jaqsy maqala da jazǵanmyn…
Eger Qydyr ekeýimizge qatysty ósek qatty tolǵandyrsa, meniń kitabym jaryqqa shyqqanda, oqyp alasyzdar…
Sálemmen, Sáýle Ábedınova
