Bolmanovtyń ózi muny joqqa shyǵarǵan bolatyn. Alaida áleýmettik jelidegi synshyl qaýym prodiýserdiń sózine senbegen keiip tanytqan. Endi mine munyń arty úlken daýǵa ulaspai tura, bul máselege Sáýle Ábedinovanyń ózi núkte qoiýǵa tyrysypty. Akjunis.kz saitynda jariialanǵan jaýabynda jýrnalist bylai degen eken:
Taǵy qaitalap aitamyn — Qydyráliniń birinshi áieli men emes. Meniń jar degende jalǵyz kúieýim bolǵan — balalarymnyń ákesi Rústem Kópbaev degen jigit.
Raia Muhamediarovanyń bir sózi bar: «Bizdi alla tabystyrdy, adamdar ajyrastyrdy» degen. Men balalarymnyń ákesin essiz súigenimdi aita alamyn…
Al ajyrasqanymyz — taǵdyr. (Qalasańyzdar, neke týraly jáne nekeni buzý týraly kýáligimdi de kózderińizge shuqyp turyp kórsetýge bolady!)
Al «Sáýle Qydyrdyń birinshi áieli» degen ósekti meniń kúieýime ǵashyq bolǵan Bibka degen áiel sonaý 90-shy jyldary taratqan edi… Tak chto, bul ósekke qulaǵym úirengen, etim de ólip ketken…
Tipti, meni Nurlan Ónerbaevpen de, Ǵalym Doskenmen de, tipti, Asanáli Áshimovpen de qosaqtaǵan ósekterdi estigenmin, biraq ol sózder — aqtalyp, jaýap berýge turmaityn, qulaqqa ilýge, nazar aýdarýǵa turmaityn sózder dep eseptedim. Biraq búgin bir «otpor» bermesem bolmas dep sheshtim, óitkeni bul másele senderge sonshalyqty qyzyq siiaqty ǵoi…
Kim kimniń birinshi áieli, kim kimniń ekinshi áieli dep bastaryńyzdy qatyryp, sharshap qaitesizder? Ainalysatyn, qyzyǵatyn basqa tirlik joq pa?
Mysaly, men ishim pyssa, án tyńdaimyn. Ósekke ýaqyttaryńyzdy óltirip, júikelerińizdi sharshatqansha, tym bolmasa, jaqsy bir film kórińizder.
Mysaly, «Do vstrechi s toboi…» degen film maǵan unady. Osyndaǵy jeli qoldanýshylardyń keńesimen jańa ǵana kórip bittim. Jaqsy film kórip, ómirge ǵashyq kózben qarap otyrǵanda, kir-qoqystaryńyzdy laq etkizip tóge saldyńyzdar ǵoi…
Al Qydyrdyń «Láilá, Sáýlelerdiń áńgimesine esh qatysym joq» degeni durys sóz bolmapty, «jurttyń ósegine esh qatysym joq» deýi kerek edi, óitkeni bul Láilanyń, iaki meniń áńgimem emes, eldiń ósegi. Al «el ne demeidi…»?
Ósekshi saittardyń zamany boldy ǵoi — osyndai saittar uialmai-qyzarmai memleketten milliondardy alyp otyr-aý… Anaý ósekshi sait bylai depti: «Osydan keiin prodiýser ózi atyn atap, túsin tústegen eki jeli qoldanýshysyn óshirip tastasa kerek…»…óitse kerek, búitse kerek» dep ósek aityp, kúnaǵa batqansha, naqty dálelmen sóilep úiren, jýrnalistsymaq baiǵus. Qazaq jýrnalistikasynyń kúni sendeilerge qaraǵan soń ne sorym… Joǵaryda Raia Muhamediarovanyń sózin keltirdim ǵoi — myna túrlerińmen sender Qydyr men Qaraqatty da ajyratyp tynyp, tórt balany tiri jetim etýden taiynbaisyńdar…
Bul ósek taratýshy sait: «…ekeýin óshirip tastasa kerek» deidi — Láiláni, meni aityp otyr. Meni óshirý úshin men onyń «dostary» qatarynda bolýym kerek shyǵar — biraq men onyń dostary qatarynda bolǵan emespin…
Qydyrdy jaqsy mýzykant, talantty prodiýser retinde qurmetteimin, ol týraly kezinde «Aiqynǵa» jaqsy maqala da jazǵanmyn…
Eger Qydyr ekeýimizge qatysty ósek qatty tolǵandyrsa, meniń kitabym jaryqqa shyqqanda, oqyp alasyzdar…
Sálemmen, Sáýle Ábedinova
