Rýslan men Baı Baýchan
Toqsanynshy jyldardyń sońynda mıllıard Qytaıdy Baı Baýchan degen jalǵyz hanzý aıaǵynan tik turǵyzdy. Beıjińde bastalǵan, Shınjańda aıaqtalǵan Baıdyń qandy-joryǵy aspan asty elindegi áskerı salanyń álsizdigin aıparadaı ashyp tastaǵan.
Aq qasqyr (Báı lań) degen laqap atpen túrmede otyryp, forma kıingen saqshy ataýlyǵa ata jaýyndaı óshikken Baı bostandyqqa shyǵysymen-aq kek alýdy josparlaıdy. Kózine qan tolǵan hanzýdyń bir aı boıǵy «qansonary» 27 bólimnen turatyn úlken teleserıalǵa ózek boldy. Qytaı bıligi álgi týyndyny túrme zańyna qaıshy kelgeni úshin, áskerı saladaǵy ashshy shyndyqty kórsetkeni úshin, kóp ótpeı naryqtan alyp tastady. Sol «aq qasqyrdyń» bir aı boıy ne saqshyǵa, ne arnaıy jasaqqa aldyrmaı salǵan lańy Almatyda aına-qatesiz qaıtalanǵandaı.
Alataý bókterindegi beıqam eldi uıqysynan shoshytyp oıatqan, muzdaı qarýlanǵan saqshylarǵa oq jaýdyrǵan Rýslan Kúlikbaevtyń «senarıi» Baı hanzýdy qaıtalap otyrǵandaı, kóz aldymyzdan sol kadr qaıta bir júrip ótti.
Kek
Baı da kóp jyl Beıjińniń tastan qalanyp, temirden soǵylǵan tar qapasynda jazasyn ótegen. Esirtkimen qolǵa tússe de, ózin «naqaq kúıdim» – dep biletin «aq qasqyr» túrmeniń azabyn ábden tartady. Minezdi, qasqyrdaı qarýly hanzý qapasta «Laý Da» (pahan) atanypty. Alaıda Qytaı túrmesindegi tártip basqasha. Baıdyń «erkeligin» túrme qyzmetkerleri kótermeı, muny adam balasy tózbeıtin azapqa salyp, kúnde uryp-soǵady. «Aq qasqyrdyń» kókiregindegi kek – sol Beıjiń túrmesinde qatsa kerek-ti. Bostandyqqa shyqqanda qurǵan alǵashqy jospary osy – kek alý bolǵan. Kimnen? Áskerı forma kıgen saqshy ataýlydan. Nege? Qytaı polıseılerinen kórmegen azaby, tartpaǵan beıneti joq. Josparyn qalaı júzege asyrmaq? Aldymen muzdaı qarýlanyp, áskerı bólimshelerdiń álsiz jerin zertteý kerek…
Baı «qandy joryǵyn» ózi qurǵan jospardaǵydaı bastady. Aldymen Beıjińdegi eń myqty áskerı bólimshege oq jaýdyryp, granata tastap ketken. Odan temirjol beketine kelip kúzette turǵan «qyzyl pogondardy» qynadaı qyrady. Jalǵyz Baıdyń qarsylyǵyna sapqa tizilgen saıypqyran saqshylardyń biri de tóze almady ǵoı. Tipti qarý asynǵan arnaıy jasaq oqshantaıyna oq salyp, qarýyn kózdep «taq» etkizýge qaýqary jetpedi. Fılmdi túsirgen rejıser Qytaı áskeriniń álsizdigine ishi ýdaı ashysa kerek, osy tusyn ádemi, aıshyqty kórsetken.
Ana aldyndaǵy álsizdik
Beıjińge oq atyp, saqshy degen jasaýyldy kórmesteı bolyp ketken Baı Baýchan Shınjańǵa, Úrimjige top ete túsedi. Úrimjiniń «Halyqaralyq bazar» dep atalatyn úlken jármeńke ortalyǵynda aıaq astynan eki saqshyǵa betpe-bet kelip qalmasy bar ma. «Endi adam óltirmeımin» – dep ózine ishteı ant bergen «aq qasqyr» álgi ekeýdi kórgende ózin-ózi ustaı almaı qalady. Qanbazardyń qaq ortasynda sirińkeniń shyrpysyndaı bolyp qaraýylda turǵan saqshylarǵa qalaı soqtyqqanyn anyq bilmeıdi. Qas pen kózdiń arasynda tabanynda qyzyl pagon taptalyp jatty.
Qaladan da, daladan da turaq tappaǵan qytaı qazaqtyń jaılaýyna qashady. Fılmde bir qazaqtyń úıine kelip, qymyz ishkeni, et jep, aqysyna bir ýys aqsha tastap ketken jeri bar.
Áńgimeni qysqartaıyq! Mıllıardqa oq atyp, qyzyl jasaýyldy qynadaı qyrǵan Baı qalaı qolǵa tústi deısizder ǵoı? Shınjańda da izin sýytyp, anasyn kórýge Beıjińge qaıta baryp, óz erkimen beriledi. Anasymen birge keshki asqa otyrǵanda úıdi birneshe myń jasaq qorshaýǵa alǵan. Qandyqol qaraqshy aq samaıly anasynyń aldynda qolyna qarý alý túgili, saýsaǵyn qımyldatýǵa shamasy kelmeıdi.
Otyz adamnyń ómirin qıǵan, otyz shańyraqtyń tútinin óshirgen qandyqol birneshe myń halyqtyń aldynda atý jazasyna kesilip, bir tal qorǵasynmen birge ushty da ketti…
Álqıssa
Rýslan ne istedi? Ol da tek qana ishki ister bólimderine oq atty. Tapa-tal túste 24 mınýt boıy qarý asynyp júrip, qalanyń birneshe jerinde lań saldy. Oqıǵanyń jelisin tápishten otyrmaı-aq qoıalyq, ol jaǵyn mınıstr jipke tizgen ınedeı túsindirip ótken joq pa.
24 mınýt. Az ýaqyt emes. Osy aralyqta bir-birine habarlasyp, saqtyq sharasyn jasaı almaǵan quqyq qorǵaý mekemeleriniń beıqamdyǵyn qalaı túsindirýge bolady? Aqtóbedegi atystan tizgin-shylbyryn jınap úlgirmedi me, álde?
Áleýmettik jelidegi pikir de san alýan. Bireýler ishki ister mınıstri Qalmuhanbet Qasymovtyń pikirin qoldap otyr. Soraqysy sol, áleýmettik jelide talaı jandy qan-qaqsatqan lańkesti jaqtaıtyndar da bar. Keıbiri, tipti onyń surmergendigine tánti bolyp otyr. Dinmen baılanystyryp jatqandar da barshylyq. Alaıda bizdiń oı bólekteý. Bir adamnyń jalań qol kelip, áskerı bólimdegi kúzetti qulatyp, qarýlanyp, ile-shala birneshe adamdy jaıratyp salýy – batyrlyq emes. Bul – bizdiń qorǵanys salamyzdyń beıqamdyǵy.
Kúlikbaevtyń qolynan qaza tapqan, erlikpen jan tapsyrǵan erlerimizdiń esimi máńgi jadymyzda qalady. Alaıda bir buzaqynyń qolynan birneshe saqshy mert bolyp jatsa, qarýsyz halyqty kim qorǵaıdy? Ózin-ózi qorǵaı almaǵan, aıaq asty atysqa qarsy qaýqar tanyta almaıtyn qarýly kúshtiń kúshi qaıda? Qyraǵylyǵy she? Saqshy saq bolýy tıis!
P.S.
Almatylyq lańkes eki aıǵa qamaýǵa alyndy. Qazirgi tańda sot aldy tergeý jumystary júrgizilýde. Tergeýshiler onyń isin Qylmystyq kodekstiń 6-baby boıynsha qarastyrýda.
Jaras KEMELJAN
