Saqshy saq bolýy tiis
Rýslan men Bai Baýchan
Toqsanynshy jyldardyń sońynda milliard Qytaidy Bai Baýchan degen jalǵyz hanzý aiaǵynan tik turǵyzdy. Beijińde bastalǵan, Shinjańda aiaqtalǵan Baidyń qandy-joryǵy aspan asty elindegi áskeri salanyń álsizdigin aiparadai ashyp tastaǵan.
Aq qasqyr (Bái lań) degen laqap atpen túrmede otyryp, forma kiingen saqshy ataýlyǵa ata jaýyndai óshikken Bai bostandyqqa shyǵysymen-aq kek alýdy josparlaidy. Kózine qan tolǵan hanzýdyń bir ai boiǵy «qansonary» 27 bólimnen turatyn úlken teleserialǵa ózek boldy. Qytai biligi álgi týyndyny túrme zańyna qaishy kelgeni úshin, áskeri saladaǵy ashy shyndyqty kórsetkeni úshin, kóp ótpei naryqtan alyp tastady. Sol «aq qasqyrdyń» bir ai boiy ne saqshyǵa, ne arnaiy jasaqqa aldyrmai salǵan lańy Almatyda aina-qatesiz qaitalanǵandai.
Alataý bókterindegi beiqam eldi uiqysynan shoshytyp oiatqan, muzdai qarýlanǵan saqshylarǵa oq jaýdyrǵan Rýslan Kúlikbaevtyń «stsenariii» Bai hanzýdy qaitalap otyrǵandai, kóz aldymyzdan sol kadr qaita bir júrip ótti.
Kek
Bai da kóp jyl Beijińniń tastan qalanyp, temirden soǵylǵan tar qapasynda jazasyn ótegen. Esirtkimen qolǵa tússe de, ózin «naqaq kúidim» – dep biletin «aq qasqyr» túrmeniń azabyn ábden tartady. Minezdi, qasqyrdai qarýly hanzý qapasta «Laý Da» (pahan) atanypty. Alaida Qytai túrmesindegi tártip basqasha. Baidyń «erkeligin» túrme qyzmetkerleri kótermei, muny adam balasy tózbeitin azapqa salyp, kúnde uryp-soǵady. «Aq qasqyrdyń» kókiregindegi kek – sol Beijiń túrmesinde qatsa kerek-ti. Bostandyqqa shyqqanda qurǵan alǵashqy jospary osy – kek alý bolǵan. Kimnen? Áskeri forma kigen saqshy ataýlydan. Nege? Qytai politseilerinen kórmegen azaby, tartpaǵan beineti joq. Josparyn qalai júzege asyrmaq? Aldymen muzdai qarýlanyp, áskeri bólimshelerdiń álsiz jerin zertteý kerek…
Bai «qandy joryǵyn» ózi qurǵan jospardaǵydai bastady. Aldymen Beijińdegi eń myqty áskeri bólimshege oq jaýdyryp, granata tastap ketken. Odan temirjol beketine kelip kúzette turǵan «qyzyl pogondardy» qynadai qyrady. Jalǵyz Baidyń qarsylyǵyna sapqa tizilgen saiypqyran saqshylardyń biri de tóze almady ǵoi. Tipti qarý asynǵan arnaiy jasaq oqshantaiyna oq salyp, qarýyn kózdep «taq» etkizýge qaýqary jetpedi. Filmdi túsirgen rejisser Qytai áskeriniń álsizdigine ishi ýdai ashysa kerek, osy tusyn ádemi, aishyqty kórsetken.
Ana aldyndaǵy álsizdik
Beijińge oq atyp, saqshy degen jasaýyldy kórmestei bolyp ketken Bai Baýchan Shinjańǵa, Úrimjige top ete túsedi. Úrimjiniń «Halyqaralyq bazar» dep atalatyn úlken jármeńke ortalyǵynda aiaq astynan eki saqshyǵa betpe-bet kelip qalmasy bar ma. «Endi adam óltirmeimin» – dep ózine ishtei ant bergen «aq qasqyr» álgi ekeýdi kórgende ózin-ózi ustai almai qalady. Qanbazardyń qaq ortasynda sirińkeniń shyrpysyndai bolyp qaraýylda turǵan saqshylarǵa qalai soqtyqqanyn anyq bilmeidi. Qas pen kózdiń arasynda tabanynda qyzyl pagon taptalyp jatty.
Qaladan da, daladan da turaq tappaǵan qytai qazaqtyń jailaýyna qashady. Filmde bir qazaqtyń úiine kelip, qymyz ishkeni, et jep, aqysyna bir ýys aqsha tastap ketken jeri bar.
Áńgimeni qysqartaiyq! Milliardqa oq atyp, qyzyl jasaýyldy qynadai qyrǵan Bai qalai qolǵa tústi deisizder ǵoi? Shinjańda da izin sýytyp, anasyn kórýge Beijińge qaita baryp, óz erkimen beriledi. Anasymen birge keshki asqa otyrǵanda úidi birneshe myń jasaq qorshaýǵa alǵan. Qandyqol qaraqshy aq samaily anasynyń aldynda qolyna qarý alý túgili, saýsaǵyn qimyldatýǵa shamasy kelmeidi.
Otyz adamnyń ómirin qiǵan, otyz shańyraqtyń tútinin óshirgen qandyqol birneshe myń halyqtyń aldynda atý jazasyna kesilip, bir tal qorǵasynmen birge ushty da ketti…
Álqissa
Rýslan ne istedi? Ol da tek qana ishki ister bólimderine oq atty. Tapa-tal túste 24 minýt boiy qarý asynyp júrip, qalanyń birneshe jerinde lań saldy. Oqiǵanyń jelisin tápishten otyrmai-aq qoialyq, ol jaǵyn ministr jipke tizgen inedei túsindirip ótken joq pa.
24 minýt. Az ýaqyt emes. Osy aralyqta bir-birine habarlasyp, saqtyq sharasyn jasai almaǵan quqyq qorǵaý mekemeleriniń beiqamdyǵyn qalai túsindirýge bolady? Aqtóbedegi atystan tizgin-shylbyryn jinap úlgirmedi me, álde?
Áleýmettik jelidegi pikir de san alýan. Bireýler ishki ister ministri Qalmuhanbet Qasymovtyń pikirin qoldap otyr. Soraqysy sol, áleýmettik jelide talai jandy qan-qaqsatqan lańkesti jaqtaityndar da bar. Keibiri, tipti onyń surmergendigine tánti bolyp otyr. Dinmen bailanystyryp jatqandar da barshylyq. Alaida bizdiń oi bólekteý. Bir adamnyń jalań qol kelip, áskeri bólimdegi kúzetti qulatyp, qarýlanyp, ile-shala birneshe adamdy jairatyp salýy – batyrlyq emes. Bul – bizdiń qorǵanys salamyzdyń beiqamdyǵy.
Kúlikbaevtyń qolynan qaza tapqan, erlikpen jan tapsyrǵan erlerimizdiń esimi máńgi jadymyzda qalady. Alaida bir buzaqynyń qolynan birneshe saqshy mert bolyp jatsa, qarýsyz halyqty kim qorǵaidy? Ózin-ózi qorǵai almaǵan, aiaq asty atysqa qarsy qaýqar tanyta almaityn qarýly kúshtiń kúshi qaida? Qyraǵylyǵy she? Saqshy saq bolýy tiis!
P.S.
Almatylyq lańkes eki aiǵa qamaýǵa alyndy. Qazirgi tańda sot aldy tergeý jumystary júrgizilýde. Tergeýshiler onyń isin Qylmystyq kodekstiń 6-baby boiynsha qarastyrýda.
Jaras KEMELJAN
