Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń Konstıtýsıaǵa ózgertýler men tolyqtyrýlar engizý jóninde referendým ótkizý týraly usynysy bul kúnderi buqara tarapynan da, sarapshylar tarapynan da qyzý talqyǵa túsýde. Rasymen de Ata zańdy ózgertýge halyq bolyp atsalysý elimizde shynaıy demokratıaǵa bastaý bola ala ma?
Qazaqstan halqy Assambleıasynyń sesıasynda sóılegen Prezıdent referendýmnyń asa mańyzdy demokratıalyq ınstıtýt ekendigin aıtyp, elimizde jappaı halyq bolyp zańǵa ózgeris engizý sońǵy ret sonaý 1995 jyly ótkenin eske saldy. Sodan beri, mine, 27 jyl ótken eken. Bul aralyqta Ata zańymyz da talaı ózgerdi. Alaıda, «Qalaı ózgerteıik? Ne isteıik?» dep qarapaıym halyqtan suraǵan eshkim joq. Kez kelgen ózgeris depýtattardyń qaraýyna usynylyp, biraýyzdan maquldana salatyn. Al araǵa osynsha jyl salyp referendýmnyń ótýi – Memleket basshysy aıtqandaı, «Ekinshi respýblıka» modelindegi demokratıanyń jarqyn kórinisi bolatyn sekildi. Tipti, búginde arnaıy jumys toby negizgi zańnyń 33 babyna túzetýler daıyndap ta qoıǵan. Al bul degenimiz, Konstıtýsıanyń úshten bir bóligi ekendigin eskersek, rasymen de Ata zańymyzdy kóptegen ózgeristerdiń kútip turǵanyn topshylaı berýge bolady.
Degenmen, jel sóz, jeńil áńgimege ergen keıbir jerlesterimiz Ata zańymyzdaǵy ózgertýler men tolyqtyrýlar halyqqa ne beretinin áli de tolyq túsinbeıtindeı. Endeshe, biz tarqatyp kórelik.
Jer men onyń qoınaýy halyq menshiginde
«Ekinshi Respýblıka» dep eldi eleń etkizgen Qasym-Jomart Toqaev memleketti basqarý júıesiniń jańa modelin de usynyp qoıdy. Bul reforma boıynsha Prezıdent quzyry azaıyp, saıası ınstıtýttardyń, partıalardyń jáne Parlament pen máslıhattyń yqpaldary kúsheımek. Álbette, munyń barlyǵy buqara halyqtyń belsendi qatysýymen júzege aspaq.
Al Konstıtýsıamyzdyń 6-bapyna enetin ózgeris boıynsha, «Jer jáne onyń qoınaýy, sýlar, ósimdikter men janýarlar álemi, basqa da tabıǵı resýrstar halyqqa tıesili. Halyq atynan menshik quqyǵyn memleket júrgizedi».
Iaǵnı, qazirgi zańnama boıynsha «Jer jáne onyń qoınaýy...» memleket menshiginde ekenin eskersek, jańa ózgeris halyqtyń jerge teń quqyly bolýymen qatar, ozbyrlyq oryn almaýy úshin halyq atynan menshik quqyǵyn memlekettiń ózi júrgizýi de tártipti ustap turýǵa jaqsy qural.
Prezıdent partıa múshesi bola almaıdy
Sonymen qatar, 43 babqa enetin tolyqtyrý boıynsha, Memleket basshysy eshbir saıası partıanyń múshesi bola almaıdy. Iaǵnı, bul ózgeris barlyq partıalardyń deńgeıin teńestirip, bılik úshin tolyqqandy talas júrgizýlerine múmkindik beredi. Al 26 sáýirden bastap «Amanat» partıasynan shyqqan Prezıdenttiń bastamasy aldaǵy ýaqytta Ortalyq saılaý komısıasynyń, Esep komıtetiniń, Konstıtýsıalyq keńes tóraǵalary men múshelerine jáne ákimderge de qatysty bolatynyn eskersek, bolashaqta bul ózgeris barlyq memlekettik apparattyń jumysyna oń áser etip, jańa saıası kóshbasshylardyń paıda bolýyna septigin tıgizýi tıis.
Sondaı-aq, dál osy babqa júrgiziletin reforma boıynsha, Prezıdenttiń jaqyn týystary memlekettik jáne kvazımemlekettik qurylymdarda basshylyq qyzmetter atqara almaıdy. Iaǵnı, otbasylyq-klandyq basqarý júıesi joıylyp, mansapqa umtylǵan kez kelgen otandasymyzdyń óz bolashaǵyna degen senimi paıda bolady.
Sýperprezıdenttik bılik joıylady
Jasyryn emes, buǵan deıin elimizde «Sýperprezıdenttik júıe» ornap keldi. Álbette, ótken kezeńniń keıbir tustary úshin bul da durys bolǵan shyǵar. Degenmen, kózi ashylyp, kókiregi oıanǵan memleketimiz jańa júıege muqtaj. Bul týraly Memleket basshysyda sóz qozǵap, Prezıdent myqty Parlamenttiń qoldaýyna ıek artatyndyǵyn aıtty. Biraq, «Myqty Parlament» degenimiz bireýdiń ǵana soıylyn soǵatyn qural emes, jappaı halyqtyń ıgiligi úshin jumys isteıtin qurylym. Osy oraıda, Toqaev Senatqa usynylatyn prezıdenttik kvotanyń sanyn 15-ten 10-ǵa deıin qysqartyp, onyń beseýin Qazaqstan halqy Assambleıasynan bolýy tıis ekendigin atap ótti.
Sondaı-aq, 51-bapqa enetin ózgeris boıynsha, Memleket basshysy Májilistegi QHA kvotasyn joıýdy usyndy. Iaǵnı, Májilistegi depýtattyq oryndardyń jalpy sany azaıǵanymen, joǵarǵy palatadaǵy ártúrli etnıkalyq toptarǵa qosymsha daýystar beredi.
Jalpy, qazirgi qoldanystaǵy Konstıtýsıalyq model Senatqa Májilisten ótken zań jobalaryn qabyldaý nemese qabyldamaý quqyǵyn beredi. Al Prezıdent usynǵan jańa mehanızm Senatqa Májilis qabyldaǵan zańdardy tek maquldaý nemese maquldamaý quqyǵyn berip otyr. Iaǵnı, zańnamalyq bastamalar tek májiliste júzege asyrylyp, zańdardy qabyldaý quqyǵyna Májilis ıe bolmaq.
Budan bólek, Prezıdent jergilikti máslıhattardyń da quqyǵyn arttyryp, olarǵa aımaqtyń búdjetin bekitýdi ǵana emes, oblystar men respýblıkalyq mańyzy bar qalalardyń ákimderin saılaýdy da usynyp otyr. Iaǵnı, usynylǵan reformaǵa sáıkes, Prezıdent ákimderdi máslıhattyń kelisimen ǵana taǵaıyndaı alady.
Depýtattardyń taǵdyry halyqtyń qolynda
Shyny kerek, «Meni sen saılaǵan joqsyń» dep halyqqa da, jýrnalıserge de dóreki sóılegen depýtattar az emes. Óıtkeni, qazirgi qalyptasqan júıe boıynsha depýtattar Parlamentke partıalyq tizim arqyly ótedi. Osy oraıda, Prezıdent Májilis pen máslıhatqa depýtattardy saılaýdyń aralas júıesin usynyp otyr. Iaǵnı, Májiliske túsetin depýtattardyń 70%-i partıalyq tizim arqyly saılansa, 30%-in halyqtyń ózi tikeleı saılaı alady. Sondaı-aq, 52-bapqa engiziletin ózgeriske baılanysty saılaýshylar óz depýtatynyń jumysyn baqylap, tipti ýaqyt óte kele qaıta daýysyn keri qaıtara alady.
Bul depýtattardyń naǵyz halyq qalaýlylaryna aınalýǵa septigin tıgizip, halyq tańdaǵan ár depýtattyń jaýapkershiligin arttyrady.
Álbette, ózgerister men tolyqtyrýlarǵa usynylǵan 33 baptyń barlyǵyn bir maqalaǵa sıdyryp, mán-maǵynasyn bir pýblıkasıamen ashyp berý múmkin emes, Eń bastysy, Prezıdent usynǵan referendým elimizdegi shynaıy demokratıanyń bastaýy bolyp, «Ekinshi Respýblıka» modelin qurýǵa serpin bolýy tıis. Bul degenimiz, el bolashaǵyn, memleket keleshegin bir adam emes, jalpy halyq bolyp sheshedi degen sóz. Al sol referendýmǵa belsendi bolyp aralasý nemese buǵyp qalý árqaısymyzdyń óz qolymyzda.
