Mınıstr aldymen, qaza tapqan azamattardyń týǵan-týystaryna qaıǵyryp kóńil aıtyp, keıin qandy oqıǵanyń qalaı órbigenin baıandap berdi.
– 1990 jyly týǵan Rýslan Kýlıkbaev buǵan deıin eki ret sottalǵan. 2010 jyly tonaýshylyq áreket jasaǵany úshin, al 2012 jyly atys qarýyn zańsyz saqtaǵany úshin sottaldy. Jalpy, túrmede 5 jyl 11 aı otyrǵan. Biraq, ókinishke qaraı, túzelip shyqpady. Sodan, bıyl qańtar aıynda Almatyǵa kelip, jalǵa alǵan páterlerde turyp kelgen. Sóıtip júrip, qylmys jasaý maqsatymen zańsyz 5,6 mm. ıir oıyqty atys qarýyn satyp alady. Budan soń, 17 shildeden 18 shildege qaraǵan túni, túngi saǵat 3:52-de bir qonaq úıdiń qasyna keledi. Sóıtip, jek kórýshilik pıǵylmen Ózbekstan azamatshasyn atyp óltiredi. Tergeý barysynda ol ony jezóksheligi úshin atqanyn málimdedi. Keıin, qonaq úı mańynda avtokólik ıesin qarýmen qorqytyp, onyń kóligin ıemdenip, oqıǵa ornynan iz jasyrady. Alaıda, ol óziniń ustalatynyn biledi. Sodan, túrmede otyrǵany úshin quqyq qorǵaý organdary qyzmetkerlerinen kek alýdy uıǵarǵan.
Sóıtip, búgin 10 saǵat 54 mınýtta Almaly aýdandyq İshki ister basqarmasyna kelip, ishke enedi. Postyda turǵan polısıa qyzmetkeri odan qujatyn kórsetýdi talap etedi.
Osy sátte qylmysker tapanshasyn sýyryp alyp, polısıa qyzmetkeriniń basynan jáne ishinen atady. Polısıa qyzmetkeri óte aýyr jaraqat alady. Osydan keıin qylmysker onyń avtomatyn ıemdenip sondaǵy polısıa qyzmetkerlerine qarata oq jaýdyrady.
Úsh polısıa qyzmetkerin jáne bir azamattyq tulǵany jaraqattaıdy. Keıin, dalaǵa júgirip shyǵyp, kóshede ótip bara jatqan avtokólikti toqtatyp, júrgizýshige qarý kezenip, ony QR UQK Almaty qalasy boıynsha departamentine qaraı júrýge májbúrleıdi.
Jolda, qasynan ótip bara jatqan patrúldik mashınany kórip qalady. Sol arada avtomattan oq atyp, mashınadaǵy eki polısıa qyzmetkerin jaraqattaıdy.
UQK Departamentine kelgen soń, qylmysker jol jıegindegi polısıa avtomashınasyn kóredi. Sol arada mashınadan shyǵady da, onda otyrǵan polısıa qyzmetkerlerine oq jaýdyrady. Sonyń saldarynan bir polısıa qyzmetkeri aýyr jaraqat alyp, ekinshisi tıgen oqtan oqıǵa ornynda qaza tapty.
Osy sátte UQK Departamentiniń kezekshisi oǵan oq jaýdyrady. Atys barysynda qylmyskerdi alyp kelgen, júrgizýshi oqıǵa ornynan qashyp qutylǵan. Al qylmysker ári qaraı júgirip, ishinde Shekara qyzmetiniń áskerı qyzmetshisi, aǵa leıtenantty kórip, onyń mashınasyn tartyp alýǵa áreket jasaıdy. Munysynan túk shyqpaǵan soń, shekara qyzmetkerine qarsy oq atyp, ony sol jerde aýyr jaralaıdy.
Osy sátte sol jerden ótip bara jatqan azamattyq tulǵany da jaraqattaıdy. Alǵan jaraqattan qala turǵyny kóz jumdy. Budan keıin, sol jerden Lada avtokóligin kóredi. Júrgizýshisin mashınaǵa otyrǵyzyp, oǵan qarý kezenip, qala ortalyǵyna qaraı júrýge májbúrleıdi. Mashına Shevchenko kóshesimen Abylaı han dańǵylyna deıin baryp, soltústik baǵytqa júrgen. Júrgizýshi jolda ádeıi baǵdarshamnyń qyzyl túsine ótip ketedi. Muny baıqaǵan jol polıseıleri mashınanyń sońyna túsedi. Alaıda kólik júrgizýshisi amalsyz toqtamaı aıdaýǵa májbúr bolady.
Patrúldik mashına qylmysker mingen kólikti Abylaı han – Tóle bı kóshesi mańynda jol jıegine tyqsyryp toqtatady. Osy sátte kólikten shyqqan Kýlıkbaev polısıa qyzmetkerlerine qaraı oq atady. Sol jerde bir polısıa qyzmetkeri ólimshi bolyp jaraqat aldy. Budan ári qylmysker Abylaı han dańǵylymen tómen qaraı qashqan. Osy sátte Almaly aýdany boıynsha Memlekettik kirister departamentinde kúzette bolǵan «Kúzet» mamandandyrylǵan kúzet qyzmetiniń qyzmetkeri ony baıqap qalady.
Ol seriktesine polısıaǵa habar berýin surap, ózi qylmyskerdiń izine túsedi. Ekeýiniń arasynda atys bastalady. Sonyń saldarynan «Kúzet» qyzmetkeri qylmyskerdi tórt jerinen jaraqattap, ózi basynan ólimshi bolyp jaraqat aldy.
Osy sátte ekinshi polısıa qyzmetkeri júgirip jetip, qylmyskerdi ustap, qolyna kisen salady. Al atys kezinde avtokólik júrgizýshisi de qashyp ketedi. Alaıda, ony kýágerler qylmyskerdiń sybaılasy dep oılap qalǵan. Ol ustaldy. Odan kýáger retinde jaýap alyndy.
Qazir barlyq kýágerlerden aldyn ala jaýap alyndy. Osylaısha, oqıǵanyń mán-jaıy anyqtaldy. Tórt jerinen jaraqat alǵan qylmyskerge ota jasaldy. Qazir dárigerlerdiń ruqsatymen jáne advokattyń qatysýymen odan jaýap alynyp jatyr. Bul qandy oqıǵa 25 mınýtqa sozyldy. 10 saǵat 54 mınýtta ol Almaly aýdandyq İshki ister Basqarmasyna kirgen. Al 11 saǵat 19 mınýtta ustaldy. Bir aıta keterim, eshbir polısıa qyzmetkeri ony ustaý barysynda seskenýshilik tanytpady, – dedi Q. Qasymov.
Sonymen qatar, mınıstr sóz sońynda jaraqattanǵandar men qaza tapqan polısıa qyzmetkerleriniń otbasylaryna tıisti materıaldyq kómek kórsetiletindigin aıtty.
Aıta ketelik, qandy oqıǵa QR Qylmystyq Kodeksiniń «Lańkestik», «Bılik ókiline qarsylyq kórsetý» jáne «Memlekettik nysandarǵa shabýyl jasaý» baptary boıynsha qaralýda.
Qazaqparat
