Q.Qasymov: «Qylmyskerdiń maqsaty politsiiadan kek alý bolǵan»
Ministr aldymen, qaza tapqan azamattardyń týǵan-týystaryna qaiǵyryp kóńil aityp, keiin qandy oqiǵanyń qalai órbigenin baiandap berdi.
– 1990 jyly týǵan Rýslan Kýlikbaev buǵan deiin eki ret sottalǵan. 2010 jyly tonaýshylyq áreket jasaǵany úshin, al 2012 jyly atys qarýyn zańsyz saqtaǵany úshin sottaldy. Jalpy, túrmede 5 jyl 11 ai otyrǵan. Biraq, ókinishke qarai, túzelip shyqpady. Sodan, biyl qańtar aiynda Almatyǵa kelip, jalǵa alǵan páterlerde turyp kelgen. Sóitip júrip, qylmys jasaý maqsatymen zańsyz 5,6 mm. iir oiyqty atys qarýyn satyp alady. Budan soń, 17 shildeden 18 shildege qaraǵan túni, túngi saǵat 3:52-de bir qonaq úidiń qasyna keledi. Sóitip, jek kórýshilik piǵylmen Ózbekstan azamatshasyn atyp óltiredi. Tergeý barysynda ol ony jezóksheligi úshin atqanyn málimdedi. Keiin, qonaq úi mańynda avtokólik iesin qarýmen qorqytyp, onyń kóligin iemdenip, oqiǵa ornynan iz jasyrady. Alaida, ol óziniń ustalatynyn biledi. Sodan, túrmede otyrǵany úshin quqyq qorǵaý organdary qyzmetkerlerinen kek alýdy uiǵarǵan.
Sóitip, búgin 10 saǵat 54 minýtta Almaly aýdandyq Ishki ister basqarmasyna kelip, ishke enedi. Postyda turǵan politsiia qyzmetkeri odan qujatyn kórsetýdi talap etedi.
Osy sátte qylmysker tapanshasyn sýyryp alyp, politsiia qyzmetkeriniń basynan jáne ishinen atady. Politsiia qyzmetkeri óte aýyr jaraqat alady. Osydan keiin qylmysker onyń avtomatyn iemdenip sondaǵy politsiia qyzmetkerlerine qarata oq jaýdyrady.
Úsh politsiia qyzmetkerin jáne bir azamattyq tulǵany jaraqattaidy. Keiin, dalaǵa júgirip shyǵyp, kóshede ótip bara jatqan avtokólikti toqtatyp, júrgizýshige qarý kezenip, ony QR UQK Almaty qalasy boiynsha departamentine qarai júrýge májbúrleidi.
Jolda, qasynan ótip bara jatqan patrýldik mashinany kórip qalady. Sol arada avtomattan oq atyp, mashinadaǵy eki politsiia qyzmetkerin jaraqattaidy.
UQK Departamentine kelgen soń, qylmysker jol jiegindegi politsiia avtomashinasyn kóredi. Sol arada mashinadan shyǵady da, onda otyrǵan politsiia qyzmetkerlerine oq jaýdyrady. Sonyń saldarynan bir politsiia qyzmetkeri aýyr jaraqat alyp, ekinshisi tigen oqtan oqiǵa ornynda qaza tapty.
Osy sátte UQK Departamentiniń kezekshisi oǵan oq jaýdyrady. Atys barysynda qylmyskerdi alyp kelgen, júrgizýshi oqiǵa ornynan qashyp qutylǵan. Al qylmysker ári qarai júgirip, ishinde Shekara qyzmetiniń áskeri qyzmetshisi, aǵa leitenantty kórip, onyń mashinasyn tartyp alýǵa áreket jasaidy. Munysynan túk shyqpaǵan soń, shekara qyzmetkerine qarsy oq atyp, ony sol jerde aýyr jaralaidy.
Osy sátte sol jerden ótip bara jatqan azamattyq tulǵany da jaraqattaidy. Alǵan jaraqattan qala turǵyny kóz jumdy. Budan keiin, sol jerden Lada avtokóligin kóredi. Júrgizýshisin mashinaǵa otyrǵyzyp, oǵan qarý kezenip, qala ortalyǵyna qarai júrýge májbúrleidi. Mashina Shevchenko kóshesimen Abylai han dańǵylyna deiin baryp, soltústik baǵytqa júrgen. Júrgizýshi jolda ádeii baǵdarshamnyń qyzyl túsine ótip ketedi. Muny baiqaǵan jol politseileri mashinanyń sońyna túsedi. Alaida kólik júrgizýshisi amalsyz toqtamai aidaýǵa májbúr bolady.
Patrýldik mashina qylmysker mingen kólikti Abylai han – Tóle bi kóshesi mańynda jol jiegine tyqsyryp toqtatady. Osy sátte kólikten shyqqan Kýlikbaev politsiia qyzmetkerlerine qarai oq atady. Sol jerde bir politsiia qyzmetkeri ólimshi bolyp jaraqat aldy. Budan ári qylmysker Abylai han dańǵylymen tómen qarai qashqan. Osy sátte Almaly aýdany boiynsha Memlekettik kirister departamentinde kúzette bolǵan «Kúzet» mamandandyrylǵan kúzet qyzmetiniń qyzmetkeri ony baiqap qalady.
Ol seriktesine politsiiaǵa habar berýin surap, ózi qylmyskerdiń izine túsedi. Ekeýiniń arasynda atys bastalady. Sonyń saldarynan «Kúzet» qyzmetkeri qylmyskerdi tórt jerinen jaraqattap, ózi basynan ólimshi bolyp jaraqat aldy.
Osy sátte ekinshi politsiia qyzmetkeri júgirip jetip, qylmyskerdi ustap, qolyna kisen salady. Al atys kezinde avtokólik júrgizýshisi de qashyp ketedi. Alaida, ony kýágerler qylmyskerdiń sybailasy dep oilap qalǵan. Ol ustaldy. Odan kýáger retinde jaýap alyndy.
Qazir barlyq kýágerlerden aldyn ala jaýap alyndy. Osylaisha, oqiǵanyń mán-jaiy anyqtaldy. Tórt jerinen jaraqat alǵan qylmyskerge ota jasaldy. Qazir dárigerlerdiń ruqsatymen jáne advokattyń qatysýymen odan jaýap alynyp jatyr. Bul qandy oqiǵa 25 minýtqa sozyldy. 10 saǵat 54 minýtta ol Almaly aýdandyq Ishki ister Basqarmasyna kirgen. Al 11 saǵat 19 minýtta ustaldy. Bir aita keterim, eshbir politsiia qyzmetkeri ony ustaý barysynda seskenýshilik tanytpady, – dedi Q. Qasymov.
Sonymen qatar, ministr sóz sońynda jaraqattanǵandar men qaza tapqan politsiia qyzmetkerleriniń otbasylaryna tiisti materialdyq kómek kórsetiletindigin aitty.
Aita ketelik, qandy oqiǵa QR Qylmystyq Kodeksiniń «Lańkestik», «Bilik ókiline qarsylyq kórsetý» jáne «Memlekettik nysandarǵa shabýyl jasaý» baptary boiynsha qaralýda.
Qazaqparat
