Jıynda jazýshynyń ómiri men shyǵarmashylyǵyna arnalǵan «Ǵıbratty ǵumyr» atty serıalyq kitabynyń jáne balalarǵa arnalǵan «Sur kóbelek» kitabynyń saltanatty tusaýkeser rásimi ótti.
İs-sharaǵa QR Prezıdentiniń keńesshisi Málik Otarbaev, QazUÝ-dyń Basqarma Tóraǵasy – Rektory Janseıit Túımebaev, qalamgerler – Dýlat Isabekov, Nurlan Orazalın, Smaǵul Elýbaı, Saýytbek Ábdirahmanov, memleket jáne qoǵam qaırtkerleri, Rahmetolla Raıymqulovtyń qyzy, R.Baǵlanova atyndaǵy «Qazaqkonsert» memlekettik konserttik uıymynyń basshysy Aqtoty Raıymqulova, oqý ordasynyń oqytýshy-professorlar quramy men bilim alýshy jastar qatysty.
Konferensıa barysynda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń quttyqtaý hatyn QR Prezıdentiniń keńesshisi Málik Otarbaev oqyp berdi. Hatta: «Rahmetolla Raıymqulov – rýhanıatymyzdyń órkendeýine zor úles qosqan qalamger. Jazýshynyń shoqtyǵy bıik shyǵarmalary oqyrman qaýymnyń júregine jol taýyp, laıyqty baǵasyn aldy. Sondaı-aq ol sheteldiń klasıkalyq týyndylaryn qazaq tiline aýdaryp, rýhanı mol mura qaldyrdy. Qalamgerdiń eńbek joly óskeleń urpaqqa úlgi bolary sózsiz», – delingen.
Sonymen qatar jıynda QR Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstri Darhan Qydyráliniń, QR Mádenıet jáne sport mınıstri Ashat Oralovtyń quttyqtaý haty oqyldy.
Óz kezeginde Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ rektory Janseıit Túımebaev sóz sóılep, Rahmetolla Raıymqulovtyń eńbek jolyna toqtaldy.
«Rahmetolla Raıymqulovtyń izdenis joly 1935 jyly Tashkent pedınstıtýtynan bastalǵan. Kóptegen jas qalamgerge keńesin aıtyp, jol nusqap otyrdy. Basshylyq qyzmette júrip, ádebı shyǵarmashylyqpen aınalysty. Qalamgerdiń esimi ádebı ortada, oqyrman arasynda keńinen tanyldy», – dedi Janseıit Túımebaev.
Konferensıa barysynda fılologıa ǵylymynyń doktory, profesor Qanseıit Ábdezuly baıandama jasap, qalamgerler qaýymy estelikterimen bólisti.
«Rahmetolla Raıymqulov – qazaq ádebıetine jańasha serpin alyp kelgen tulǵa. Onyń kez kelgen týyndysy oqyrman júreginen oryn ala bildi. Urpaqqa qaldyrǵan murasy ushan-teńiz. Osyndaı ádebıet áleminde ózindik qoltańbasyn qaldyrǵan jazýshylarymyzdy eshqashan umytpaýymyz qajet. Búgingi ıgi sharanyń mańyzdylyǵy joǵary», – dedi Dýlat Isabekov.
Kezdesý sońynda jazýshynyń qyzy Aqtoty Raıymqulova keshti uıymdastyrǵany úshin QazUÝ basshylyǵyna rızashylyǵyn bildirdi. Óz sózinde ol búgingi «Ǵıbratty ǵumyr» serıasy arqyly basylyp shyqqan kitaptyń orny bólek ekenin jetkizdi.
Sondaı-aq konferensıada Rahmetolla Raıymqulovqa arnalǵan respýblıkalyq shyǵarmashylyq baıqaýdyń jeńimpazdary anyqtalyp, arnaıy syılyqtarmen marapattaldy.
Shara aıasynda jazýshynyń ómiri men shyǵarmashylyǵyna arnalǵan foto jáne kitap kórmesi uıymdastyryldy.
Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-dyń Baspasóz qyzmeti
