Qazaqstan – tarıhy men mádenıeti baı memleket. Sondyqtan, mádenı murany qorǵaý – basty mindetterdiń biri. Búginde Qazaqstan IýNESKO konvensıalaryna qatysý arqyly elimiz óz mádenı nysandaryn uıym tizimderine engizip, álemdik qaýymdastyqqa tanytýda. Degenmen, bul jetistik tek maqtanysh emes, sondaı-aq osy muralardy qorǵaý men saqtaý boıynsha naqty mindettemelerdi oryndaýdy talap etedi.
Osy maqsatta 2024 jylǵy tamyz aıynda QR Mádenıet jáne aqparat mınıstri Aıda Balaevanyń tóraǵalyǵymen jumys toby quryldy. Bul toptyń mindeti – ortalyq jáne jergilikti atqarýshy organdardyń, IýNESKO jáne ISESKO isteri jónindegi QR Ulttyq komısıasynyń músheleriniń, ǵalymdardyń, arheologtardyń, etnograftardyń jáne qoǵamdyq uıymdardyń ókilderiniń kúsh-jigerin úılestirý.
Bul strategıalyq bastama álemdik mura tizimine engen mańyzdy tarıhı jáne sáýlet eskertkishterin saqtaýǵa ǵana emes, sondaı-aq dástúrler, salt-joralar, til, mýzyka, qolóner sıaqty materıaldyq emes mádenı mura elementterin jáne qujattyq muralardy qorǵaýǵa baǵyttalǵan. Bul elementter mádenı daralyqty qalyptastyrýda, ulttyq biregeılikti nyǵaıtýda jáne qundylyqtardy bolashaq urpaqqa jetkizýde mańyzdy ról atqarady.
Aıda Balaeva barlyq múddeli qurylymdardyń júıeli ári úılesimdi jumys isteýi qajettigin erekshe atap ótti. Mınıstr qoıylǵan mindetterdi oryndaý jáne konvensıanyń talaptaryn tıimdi júzege asyrý úshin kúsh-jigerdi biriktirýdiń mańyzdylyǵyna nazar aýdardy.
Búginge deıin jumys tobynyń eki otyrysy ótti. Onda qatysýshylar mádenı murany qorǵaý jáne saqtaý boıynsha negizgi baǵyttardy anyqtady.
2024 jylǵy 30 qarashada Almaty qalasynda ótken otyrysta úsh kishi toptyń jumys josparlary tanystyryldy. Ár top mádenı murany qorǵaý jáne nasıhattaý salasyndaǵy naqty aspektilerge baǵyttalǵan.
Usynylǵan jumys josparlary arasynda materıaldyq jáne materıaldyq emes mádenı murany qorǵaý jáne nasıhattaý, IýNESKO-nyń «Álem jady» baǵdarlamasy aıasynda qujattyq murany saqtaý sekildi negizgi baǵyttar aıqyndaldy.
Bul josparlarda mamandardyń biliktiligin arttyrý boıynsha sharalar qamtylǵan. Onyń ishinde materıaldyq emes mádenı murany anyqtaý jáne damytý ádisterin oqytýǵa arnalǵan oqý modýlderin ázirleý men iske asyrý qarastyrylǵan. Mınıstr oqý mazmunynyń paıdaly ári tájirıbege baǵyttalǵan bolýy tıis ekenin atap ótti.
Sondaı-aq jumys toby materıaldyq jáne materıaldyq emes mura nysandaryn túgendeý, qolda bar derekterdi sıfrlandyrý, mádenı murany halyqaralyq jáne jergilikti deńgeıde nasıhattaý strategıasyn ázirleý, sondaı-aq jańa nysandar men elementterdi IýNESKO tizimine engizý qajettigin aıtty.
IýNESKO qorǵaýyndaǵy nysandardy tıimdi basqarý jáne qorǵaý ádisterin ázirleýge aıryqsha mán berildi. Jergilikti bılik organdary men qoǵamdyq uıymdardy mádenı murany qorǵaý jáne nasıhattaý is-sharalaryna belsendi tartý, sondaı-aq halyqtyń mádenı muranyń mańyzdylyǵy týraly habardarlyǵyn arttyrý úshin turaqty is-sharalar men aqparattyq naýqandar uıymdastyrý josparlanǵan.
Jalpy, jumys toptarynyń jetekshileri usynǵan josparlar materıaldyq, materıaldyq emes jáne qujattyq murany saqtap, nasıhattaýǵa baǵyttalǵan aýqymdy sharalardy qamtıdy. Mádenıet jáne aqparat mınıstrligi bul bastamalardy qolǵa alatyn bolady. Atalǵan sharalar Qazaqstannyń mádenı murasyn qorǵaý men damytý isin jańa deńgeıge kóterýi tıis.
