Qazaqstannyń depozıtterge kepildik berý qorynyń (QDKBQ) sarapshylary otandyq bank sektoryn jáne táýekel faktorlaryn bes negizgi kórsetkishter boıynsha taldap, óz zertteýin jarıalady. Oǵan sáıkes, bank sektory elimizdegi tabysty salalardyń biri bolyp tabylady. Komersıalyq bankter tabysynyń jıyntyq somasy 58,5 trln teńgeni quraıdy, dep jazady Dalanews.kz.

Kapital.kz málimetinshe, taldaýǵa negiz bes negizgi kórsetkish: bank sektoryn kapıtaldandyrý deńgeıi, aktıvterdiń sapasy men qurylymy, kiristiligi jáne ótimdilik qurylymy.

Qazaqstandyq bank sektory pandemıa, geosaıası jaǵdaı jáne Credit Suisse jáne Silicon Valley Bank syndy jahandyq alpaýyttar keısteri túrindegi jahandyq kúızelisterge qarsy tura bildi. Olar bizdiń ekonomıkamyzǵa selkeý túsire qoımady. Alaıda, bul oqıǵalar halyqaralyq deńgeıde aýqymdy pikirtalas taqyrybyna aınaldy, sonyń ishinde depozıtterdi saqtandyrýshylar qaýymdastyǵy tıimdilik qaǵıdattaryna belsendi túrde revızıa júrgizip, depozıtterdi saqtandyrýshylardyń bankterdegi turaqtylyq pen táýekel deńgeıin baǵalaý sıaqty jumysyna basymdyq berile bastady. Bul rette Qazaqstannyń depozıtterge kepildik berý qory bankterdiń turaqtylyǵyn baǵalaýdyń ozyq úlgisine ıe.

2024 jyly bank sektoryn joǵary kapıtaldandyrý bankter jáne Qazaqstannyń qarjy sektorynyń turaqtylyǵynyń negizgi kórsetkishi bolyp bildi

Bankterdiń kapıtal deńgeıi bank operasıalarynyń tıimdiligin jáne bankterdiń qarjylyq kúızelisterdi eńserýdegi áleýetin baǵalaýǵa múmkindik beredi. Bankterdegi kapıtal jetkiliktiliginiń negizgi kórsetkishteri mınımaldy normatıvtik talaptar, tabys (turaqty kiristilik kapıtaldy qurýǵa múmkindik beredi) jáne aktıvterdiń sapasy (sapanyń tómendigi paıdany rezervterge burady) bolyp tabylady. Qazaqstandaǵy kóptegen bankte kapıtalynyń jetkiliktilik deńgeıi eń tómengi normatıvtik talaptardan edáýir asyp túsedi. Bul úrdis birneshe jyldan beri jalǵasyp keledi. Bank sektory úshin kapıtal qoryn qamtamasyz etýge 2017 jyly bastalǵan jáne birneshe kezeńderde júzege asyrylǵan birqatar aldyn alý retteý sharalary kómektesti. Mysaly, sońǵy jyldary banktik táýekelderdi basqarý júıesine qoıylatyn baqylaý tetikteri men talaptaryna bank sektory aktıvteriniń sapasyn baǵalaý nátıjeleri (AQR), sondaı-aq FSAP (Financial Sector Assessment Program) baǵdarlamasy sheńberinde alynǵan Halyqaralyq valúta qory men Dúnıejúzilik banktiń usynymdary qoıyldy. Bank kapıtalyn nyǵaıtýdyń qosymsha oń faktorlary ekonomıkalyq jaǵdaı jáne 2023 jyly iskerlik belsendiliktiń joǵary deńgeıi boldy. Pandemıadan keıingi tutynýshylyq suranys jáne geosaıası oqıǵalar aıasynda qarjylyq aktıvterdiń aǵyny osy kezeńde banktik operasıalardyń keńeıýine jáne aıtarlyqtaı paıda tabýǵa yqpal etti.

2023 jyl osyǵan baılanysty rekordtyq jyl boldy, bank sektorynyń kapıtaly shamamen úshten birge ósti. 2024 jyly da bankter úshin qolaıly boldy: 10 aıda bank kapıtaly 20,3%-ǵa ósip, 9,0 trln teńgeni qurady, onyń ishinde rezervtik kapıtal 30,1%-ǵa ósti. Bank kapıtalynyń aǵymdaǵy deńgeıi qazaqstandyq bankterdiń ekonomıkalyq týrbýlenttilik kezeńge yqtımal daıyndyǵyn kórsetedi.

Joǵary kapıtaldandyrý bankterge barlyq segmentter boıynsha nesıe berý fýnksıasyn oryndaýǵa múmkindik beredi

Jyl basynan beri bank aktıvteri 7 trln teńgege ósip, 1 qarashadaǵy jaǵdaı boıynsha 58,5 trln teńgege jetti. Bank sektory aktıvteriniń qurylymy ártaraptandyrylǵan, biraq bankten bankke deıingi aralyqtaǵy ártaraptandyrý dárejesi ártúrli jáne bul bıznes modelderine baılanysty. Aktıvterdiń kóp bóligi paıyzdyq kiristi quraıtyn aktıvterge – nesıelik portfelge (53,2%) jáne baǵaly qaǵazdar portfeline (20,4%) baǵyttalǵan.

Bank sektoryndaǵy nesıelerge suranys turaqty joǵary deńgeıde qalyptasqan. 2024 jylǵy 1 qarashadaǵy jaǵdaı boıynsha bankterdiń nesıe portfeli 33,8 trln teńgeni qurady, bul ótken jylmen salystyrǵanda 20,4%-ǵa artyq. Qol jetkizilgen ósim bólshek jáne korporatıvtik sektorlarda kredıtteý kóleminiń ulǵaıýyna baılanysty. Óz kezeginde, bank sektory bızneske bergen qaryzdar kóleminiń jyldyq ósimi 2 trln teńgeni (+17,4%) qurady, al bólshek saýda portfeli 3,9 trln teńgege (+24,6%) ósti. Bólshek nesıeleý salasynyń lokomotıvi áli de tutynýshylyq nesıeler bolyp tabylady. 2024 jyldyń 10 aıynda bul kólem 27,1% - ǵa ósti. Belsendi ósip kele jatqan taǵy bir segment - ıpoteka. 2024 jyldyń basynan beri ıpotekalyq portfel 10,6%-ǵa ósti. Korporatıvtik qaryzdar qurylymynda negizgi kólem ónerkásip salasyn tanytýshy klıentter mańaıynda shoǵyrlanǵan (40,2%).

Bank sektory aktıvteriniń sapasy jaqsy dep baǵalanady: táýekelderi qalypty, al nesıe portfeliniń sapasy - joǵary

Otandyq bank sektorynyń aktıvterimen baılanysty táýekel deńgeıine qaraı kredıttik portfel sapasynyń kórsetkishterin shoǵyrlaný deńgeıi (qaryz alýshynyń tıpi boıynsha, 25 iri qaryz alýshyǵa), merzimi ótken bereshek kólemi, rezervterdiń jetkiliktilik deńgeıi boıynsha baǵalaýǵa bolady. Bólshek nesıeleý segmentindegi shoǵyrlanýdyń joǵarylaýy eki jolmen qarastyrylýy múmkin. Bir jaǵynan, bul osy banktik qyzmetke suranystyń ósýin kórsetýi múmkin, ekinshi jaǵynan, halyqtyń nesıelený deńgeıi artyp keledi. Qaryz alýshy alǵan árbir nesıe onyń kiristerin azaıtady jáne qaryzǵa qyzmet kórsetý sapasyn tómendetedi. Mundaı jaǵdaı birden nazarǵa ilinedi. Elimizde bólshek kredıtterdiń úlesi joǵary bankter úshin kapıtaldyń jetkiliktiligine qoıylatyn talaptardy arttyrý, sonymen qatar ózge de birqatar sharalar iske asyryldy; qarjy retteýshisi oryndaýǵa mindetti normatıv — qaryz alýshynyń tabysyna qaryzdyń koefısıentin engizdi. Normatıvtiń maqsaty - azamattardyń boryshtyq júktemesiniń shamadan tys ósýin shekteý jáne qaryz alýshyny óz múmkindiginen asatyn somaǵa kredıtteýge jol bermeý.

Bank sektorynyń táýekelderin júıelik deńgeıde shekteý úshin QR Ulttyq banki Qarjylyq turaqtylyq jónindegi keńes deńgeıinde kapıtaldyń kontrsıkldik býferi sıaqty quraldy da baıqap, zerttep, talqylap jatyr. Sonymen qatar, 25 iri qaryz alýshynyń táýekelderiniń shoǵyrlaný deńgeıi ortasha dep baǵalanady jáne sektor boıynsha orta eseppen 37% -dy quraıdy.

2024 jylǵy 1 qarashadaǵy jaǵdaı boıynsha bank sektory boıynsha merzimi ótken bereshek kólemi 30 kúnnen asqandary (NPL30+) 4,4%-dy qamtydy.  Sonymen qatar, problemalyq qaryzdyń 90 kúnnen asa keshikterýshiler úlesi (NPL90+) 3,3% deńgeıinde qalyptasty. Nesıelik portfeldiń jyldyq 20,4% ósýimen npl90 + deńgeıi ózgergen joq. Sonymen qatar, 90 + problemalyq bereshekti provızıalarmen jabý deńgeıi joǵary deńgeıde qalyp otyr - 68,9%.

Bank sektorynyń aǵymdaǵy ótimdilik qory joǵary deńgeıde saqtalyp otyr

Ótimdilik turǵysynan bank sektorynyń jaǵdaıy qolaıly, alda-jalda kóptep qarajat alynsa, onyń ornyn jabý úshin ol qabiletti. Máselen, qysqa merzimdi ótimdiliktiń normatıvtik deńgeıi eń tómengi talap etiletin shekten edáýir asyp túsedi jáne sektor boıynsha 2024 jylǵy 1 qarashada  233,1% -dy quraıdy.

2024 jyldyń qarasha aıynyń basynda bank sektorynyń jıyntyq aktıvterindegi ótimdiligi joǵary aktıvterdiń úlesi turaqty – 30,3% deńgeıinde boldy. Bul rette bank sektoryndaǵy ótimdiligi joǵary aktıvterdiń jalpy jyldyq ósimi 3,1 trln teńgeni (+21,5%) qurady. Alaıda ótimdilik táýekeli ótimdi aktıvterdiń kórsetkishterine ǵana baılanysty emes. Eger qorlandyrý kózi shoǵyrlanǵan bolsa nemese turaqsyz qarjylandyrý kózderiniń edáýir bóligi bolsa, bul ótimdiliktiń jetispeýishiligine ákelip soǵýy múmkin.

Búgingi tańda qazaqstandyq bankter qaryz alýdyń ártúrli kózderine qol jetkize alady jáne óz qarajatynyń jetkilikti kólemine ıe. Bul qorlandyrýdyń teńdestirilgen qurylymyn qalyptastyrýǵa múmkindik beredi. Alaıda, bankter búginde resýrstyq bazany qalyptastyrýdyń ishki kózderine shoǵyrlanǵan: klıentterdiń salymdary banktik mindettemelerdiń 67,3% quraıdy. Mundaı qorlandyrý qurylymy syrtqy makroekonomıkalyq daǵdarys saldarynyń áserine toıtarys bere alady.

2024 jyldyń qarasha aıynyń basynda klıentterdiń salymdary 39,3 trln teńgege jetti, bul ótken jylǵy kórsetkishten 18,7%-ǵa joǵary. Qazan aıynyń qorytyndysy boıynsha depozıtterdi dollarlandyrý deńgeıi 25,4% qurady. Ekonomıkany dollarlandyrýǵa qarsy is-sharalar 2016 jyly iske asyryla bastady. Nátıjesinde teńge túrindegi salymdardyń úlesi 2016 jyldan bastap 21,0% -dan 74,6 -ǵa deıin ósti. Teńgedegi qorlandyrýdyń joǵary úlesi bankterdiń jalpy shyǵystaryn arttyrady, óıtkeni teńgedegi depozıtter boıynsha stavkalar tarıhı eń joǵary deńgeıde, alaıda valútalyq táýekeldi jáne aıyrbas baǵamynyń aýytqýlaryna táýeldilikti teńestirýge múmkindik beredi. Óz kezeginde, klıentterdiń jıyntyq qarajatynyń 57,7%-y bólshek salymdarǵa tıesili, bul sektordyń iri korporatıvtik klıentterge (depozıtorlarǵa) shoǵyrlaný táýekelderin aıtarlyqtaı tómendetedi.

Bank sektoryndaǵy qorlandyrýdyń turaqtylyǵy merziminen buryn aqsha alýǵa shekteýler engizilgen merzimdi jáne jınaqtyq depozıtteriniń arqasynda qamtamasyz etiledi. Depozıttik portfeldiń bul segmenti 2024 jyldyń basynan bastap 15,5% - ǵa ósimdi kórsetti. Bul rette jalpy ósim 3,9 trln teńgeni qurady.

Joǵary tabys - bank qyzmetiniń tıimdiliginiń belgisi

2022 jyldan bastap bank sektory paıda tabýmen keledi. 2024 jyldyń 10 aıynyń qorytyndysy boıynsha da oń qarjylyq nátıje baıqalady – 2,1 trln teńge, bul ótken jyldyń nátıjesinen 18,2% - ǵa artyq. Qarjylyq nátıjeniń negizgi quramdas bóligi jyldyq ósim 24,3%-dy kórsetken taza paıyzdyq kirister boldy. Provızıalardy qalyptastyrýǵa arnalǵan shyǵystar bir jylda 3,4%- ǵa shamaly ósti, bul jıyntyq paıyzsyz shyǵystar qurylymynda 3,8% -dy qurady. Basqa kiristilik kórsetkishterine keletin bolsaq, aktıvterdiń kiristiligi (ROA) 2024 jyldyń10n aıynyń qorytyndysy boıynsha 4,6% (sol kezeńde 2023 — 4,6%), kapıtaldyń kiristiligi (ROE) — 33,3%-dy (36,6%) qurady. Taza paıyzdyq marja kórsetkishi ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 6,4%-dan 6,6%-ǵa deıin ósti.

Tutastaı alǵanda, Qazaqstannyń bank sektory syn-qaterlerge, álemdik daǵdarystarǵa jáne qolaısyz ishki ekonomıkalyq faktorlarǵa tótep bere alady.

Bul kapıtaldyń joǵary qorlary, aktıvterdi ártaraptandyrý, jańa tehnologıalardy engizý jáne qadaǵalaý júıesi arqyly qamtamasyz etiledi. Sonymen birge sektordy odan ári keńeıtý jáne damytý úshin mynandaı alǵysharttar jasaldy: qaýipsizdiktiń jetkilikti qory qamtamasyz etildi jáne qajetti resýrstyq baza qalyptastyryldy. Munyń bári halyqaralyq reıtıńtik agenttikterdiń baǵalaýy boıynsha rastalady. 2024 jylǵy 9 qyrkúıekte Qazaqstan Moody' s – Baa1 halyqaralyq reıtıń agenttiginiń shkalasy boıynsha "Turaqty" boljam degendi alyp, óz tarıhyndaǵy eń joǵary reıtıńke ıe boldy. Qazaqstannyń kredıttik reıtıńin arttyrý ekonomıkanyń turaqty ósý qarqynymen ushtastyra otyryp, ınstıtýsıonaldyq negizderdiń úzdiksiz jaqsarýyna baılanysty. Qazaqstandyq depozıtterge kepildik berý qorynyń turaqtylyǵyna keletin bolsaq, qazirgi ýaqytta munda trıllıon teńgeden astam kólemde rezerv jınaqtalǵan.

QDKBQ arnaıy rezerviniń kepildik berilgen depozıtter kólemine qatynasy nemese arnaıy rezervtiń jetkiliktilik koefısıenti 5,1% quraıdy. Al zańnamalyq mınımým - 5%.