Qazaqstannyń depozitterge kepildik berý qorynyń (QDKBQ) sarapshylary otandyq bank sektoryn jáne táýekel faktorlaryn bes negizgi kórsetkishter boiynsha taldap, óz zertteýin jariialady. Oǵan sáikes, bank sektory elimizdegi tabysty salalardyń biri bolyp tabylady. Kommertsiialyq bankter tabysynyń jiyntyq somasy 58,5 trln teńgeni quraidy, dep jazady Dalanews.kz.
Kapital.kz málimetinshe, taldaýǵa negiz bes negizgi kórsetkish: bank sektoryn kapitaldandyrý deńgeii, aktivterdiń sapasy men qurylymy, kiristiligi jáne ótimdilik qurylymy.
Qazaqstandyq bank sektory pandemiia, geosaiasi jaǵdai jáne Credit Suisse jáne Silicon Valley Bank syndy jahandyq alpaýyttar keisteri túrindegi jahandyq kúizelisterge qarsy tura bildi. Olar bizdiń ekonomikamyzǵa selkeý túsire qoimady. Alaida, bul oqiǵalar halyqaralyq deńgeide aýqymdy pikirtalas taqyrybyna ainaldy, sonyń ishinde depozitterdi saqtandyrýshylar qaýymdastyǵy tiimdilik qaǵidattaryna belsendi túrde reviziia júrgizip, depozitterdi saqtandyrýshylardyń bankterdegi turaqtylyq pen táýekel deńgeiin baǵalaý siiaqty jumysyna basymdyq berile bastady. Bul rette Qazaqstannyń depozitterge kepildik berý qory bankterdiń turaqtylyǵyn baǵalaýdyń ozyq úlgisine ie.
2024 jyly bank sektoryn joǵary kapitaldandyrý bankter jáne Qazaqstannyń qarjy sektorynyń turaqtylyǵynyń negizgi kórsetkishi bolyp bildi
Bankterdiń kapital deńgeii bank operatsiialarynyń tiimdiligin jáne bankterdiń qarjylyq kúizelisterdi eńserýdegi áleýetin baǵalaýǵa múmkindik beredi. Bankterdegi kapital jetkiliktiliginiń negizgi kórsetkishteri minimaldy normativtik talaptar, tabys (turaqty kiristilik kapitaldy qurýǵa múmkindik beredi) jáne aktivterdiń sapasy (sapanyń tómendigi paidany rezervterge burady) bolyp tabylady. Qazaqstandaǵy kóptegen bankte kapitalynyń jetkiliktilik deńgeii eń tómengi normativtik talaptardan edáýir asyp túsedi. Bul úrdis birneshe jyldan beri jalǵasyp keledi. Bank sektory úshin kapital qoryn qamtamasyz etýge 2017 jyly bastalǵan jáne birneshe kezeńderde júzege asyrylǵan birqatar aldyn alý retteý sharalary kómektesti. Mysaly, sońǵy jyldary banktik táýekelderdi basqarý júiesine qoiylatyn baqylaý tetikteri men talaptaryna bank sektory aktivteriniń sapasyn baǵalaý nátijeleri (AQR), sondai-aq FSAP (Financial Sector Assessment Program) baǵdarlamasy sheńberinde alynǵan Halyqaralyq valiýta qory men Dúniejúzilik banktiń usynymdary qoiyldy. Bank kapitalyn nyǵaitýdyń qosymsha oń faktorlary ekonomikalyq jaǵdai jáne 2023 jyly iskerlik belsendiliktiń joǵary deńgeii boldy. Pandemiiadan keiingi tutynýshylyq suranys jáne geosaiasi oqiǵalar aiasynda qarjylyq aktivterdiń aǵyny osy kezeńde banktik operatsiialardyń keńeiýine jáne aitarlyqtai paida tabýǵa yqpal etti.
2023 jyl osyǵan bailanysty rekordtyq jyl boldy, bank sektorynyń kapitaly shamamen úshten birge ósti. 2024 jyly da bankter úshin qolaily boldy: 10 aida bank kapitaly 20,3%-ǵa ósip, 9,0 trln teńgeni qurady, onyń ishinde rezervtik kapital 30,1%-ǵa ósti. Bank kapitalynyń aǵymdaǵy deńgeii qazaqstandyq bankterdiń ekonomikalyq týrbýlenttilik kezeńge yqtimal daiyndyǵyn kórsetedi.
Joǵary kapitaldandyrý bankterge barlyq segmentter boiynsha nesie berý fýnktsiiasyn oryndaýǵa múmkindik beredi
Jyl basynan beri bank aktivteri 7 trln teńgege ósip, 1 qarashadaǵy jaǵdai boiynsha 58,5 trln teńgege jetti. Bank sektory aktivteriniń qurylymy ártaraptandyrylǵan, biraq bankten bankke deiingi aralyqtaǵy ártaraptandyrý dárejesi ártúrli jáne bul biznes modelderine bailanysty. Aktivterdiń kóp bóligi paiyzdyq kiristi quraityn aktivterge – nesielik portfelge (53,2%) jáne baǵaly qaǵazdar portfeline (20,4%) baǵyttalǵan.
Bank sektoryndaǵy nesielerge suranys turaqty joǵary deńgeide qalyptasqan. 2024 jylǵy 1 qarashadaǵy jaǵdai boiynsha bankterdiń nesie portfeli 33,8 trln teńgeni qurady, bul ótken jylmen salystyrǵanda 20,4%-ǵa artyq. Qol jetkizilgen ósim bólshek jáne korporativtik sektorlarda kreditteý kóleminiń ulǵaiýyna bailanysty. Óz kezeginde, bank sektory bizneske bergen qaryzdar kóleminiń jyldyq ósimi 2 trln teńgeni (+17,4%) qurady, al bólshek saýda portfeli 3,9 trln teńgege (+24,6%) ósti. Bólshek nesieleý salasynyń lokomotivi áli de tutynýshylyq nesieler bolyp tabylady. 2024 jyldyń 10 aiynda bul kólem 27,1% - ǵa ósti. Belsendi ósip kele jatqan taǵy bir segment - ipoteka. 2024 jyldyń basynan beri ipotekalyq portfel 10,6%-ǵa ósti. Korporativtik qaryzdar qurylymynda negizgi kólem ónerkásip salasyn tanytýshy klientter mańaiynda shoǵyrlanǵan (40,2%).
Bank sektory aktivteriniń sapasy jaqsy dep baǵalanady: táýekelderi qalypty, al nesie portfeliniń sapasy - joǵary
Otandyq bank sektorynyń aktivterimen bailanysty táýekel deńgeiine qarai kredittik portfel sapasynyń kórsetkishterin shoǵyrlaný deńgeii (qaryz alýshynyń tipi boiynsha, 25 iri qaryz alýshyǵa), merzimi ótken bereshek kólemi, rezervterdiń jetkiliktilik deńgeii boiynsha baǵalaýǵa bolady. Bólshek nesieleý segmentindegi shoǵyrlanýdyń joǵarylaýy eki jolmen qarastyrylýy múmkin. Bir jaǵynan, bul osy banktik qyzmetke suranystyń ósýin kórsetýi múmkin, ekinshi jaǵynan, halyqtyń nesielený deńgeii artyp keledi. Qaryz alýshy alǵan árbir nesie onyń kiristerin azaitady jáne qaryzǵa qyzmet kórsetý sapasyn tómendetedi. Mundai jaǵdai birden nazarǵa ilinedi. Elimizde bólshek kreditterdiń úlesi joǵary bankter úshin kapitaldyń jetkiliktiligine qoiylatyn talaptardy arttyrý, sonymen qatar ózge de birqatar sharalar iske asyryldy; qarjy retteýshisi oryndaýǵa mindetti normativ — qaryz alýshynyń tabysyna qaryzdyń koeffitsientin engizdi. Normativtiń maqsaty - azamattardyń boryshtyq júktemesiniń shamadan tys ósýin shekteý jáne qaryz alýshyny óz múmkindiginen asatyn somaǵa kreditteýge jol bermeý.
Bank sektorynyń táýekelderin júielik deńgeide shekteý úshin QR Ulttyq banki Qarjylyq turaqtylyq jónindegi keńes deńgeiinde kapitaldyń kontrtsikldik býferi siiaqty quraldy da baiqap, zerttep, talqylap jatyr. Sonymen qatar, 25 iri qaryz alýshynyń táýekelderiniń shoǵyrlaný deńgeii ortasha dep baǵalanady jáne sektor boiynsha orta eseppen 37% -dy quraidy.
2024 jylǵy 1 qarashadaǵy jaǵdai boiynsha bank sektory boiynsha merzimi ótken bereshek kólemi 30 kúnnen asqandary (NPL30+) 4,4%-dy qamtydy. Sonymen qatar, problemalyq qaryzdyń 90 kúnnen asa keshikterýshiler úlesi (NPL90+) 3,3% deńgeiinde qalyptasty. Nesielik portfeldiń jyldyq 20,4% ósýimen npl90 + deńgeii ózgergen joq. Sonymen qatar, 90 + problemalyq bereshekti proviziialarmen jabý deńgeii joǵary deńgeide qalyp otyr - 68,9%.
Bank sektorynyń aǵymdaǵy ótimdilik qory joǵary deńgeide saqtalyp otyr
Ótimdilik turǵysynan bank sektorynyń jaǵdaiy qolaily, alda-jalda kóptep qarajat alynsa, onyń ornyn jabý úshin ol qabiletti. Máselen, qysqa merzimdi ótimdiliktiń normativtik deńgeii eń tómengi talap etiletin shekten edáýir asyp túsedi jáne sektor boiynsha 2024 jylǵy 1 qarashada 233,1% -dy quraidy.
2024 jyldyń qarasha aiynyń basynda bank sektorynyń jiyntyq aktivterindegi ótimdiligi joǵary aktivterdiń úlesi turaqty – 30,3% deńgeiinde boldy. Bul rette bank sektoryndaǵy ótimdiligi joǵary aktivterdiń jalpy jyldyq ósimi 3,1 trln teńgeni (+21,5%) qurady. Alaida ótimdilik táýekeli ótimdi aktivterdiń kórsetkishterine ǵana bailanysty emes. Eger qorlandyrý kózi shoǵyrlanǵan bolsa nemese turaqsyz qarjylandyrý kózderiniń edáýir bóligi bolsa, bul ótimdiliktiń jetispeýishiligine ákelip soǵýy múmkin.
Búgingi tańda qazaqstandyq bankter qaryz alýdyń ártúrli kózderine qol jetkize alady jáne óz qarajatynyń jetkilikti kólemine ie. Bul qorlandyrýdyń teńdestirilgen qurylymyn qalyptastyrýǵa múmkindik beredi. Alaida, bankter búginde resýrstyq bazany qalyptastyrýdyń ishki kózderine shoǵyrlanǵan: klientterdiń salymdary banktik mindettemelerdiń 67,3% quraidy. Mundai qorlandyrý qurylymy syrtqy makroekonomikalyq daǵdarys saldarynyń áserine toitarys bere alady.
2024 jyldyń qarasha aiynyń basynda klientterdiń salymdary 39,3 trln teńgege jetti, bul ótken jylǵy kórsetkishten 18,7%-ǵa joǵary. Qazan aiynyń qorytyndysy boiynsha depozitterdi dollarlandyrý deńgeii 25,4% qurady. Ekonomikany dollarlandyrýǵa qarsy is-sharalar 2016 jyly iske asyryla bastady. Nátijesinde teńge túrindegi salymdardyń úlesi 2016 jyldan bastap 21,0% -dan 74,6 -ǵa deiin ósti. Teńgedegi qorlandyrýdyń joǵary úlesi bankterdiń jalpy shyǵystaryn arttyrady, óitkeni teńgedegi depozitter boiynsha stavkalar tarihi eń joǵary deńgeide, alaida valiýtalyq táýekeldi jáne aiyrbas baǵamynyń aýytqýlaryna táýeldilikti teńestirýge múmkindik beredi. Óz kezeginde, klientterdiń jiyntyq qarajatynyń 57,7%-y bólshek salymdarǵa tiesili, bul sektordyń iri korporativtik klientterge (depozitorlarǵa) shoǵyrlaný táýekelderin aitarlyqtai tómendetedi.
Bank sektoryndaǵy qorlandyrýdyń turaqtylyǵy merziminen buryn aqsha alýǵa shekteýler engizilgen merzimdi jáne jinaqtyq depozitteriniń arqasynda qamtamasyz etiledi. Depozittik portfeldiń bul segmenti 2024 jyldyń basynan bastap 15,5% - ǵa ósimdi kórsetti. Bul rette jalpy ósim 3,9 trln teńgeni qurady.
Joǵary tabys - bank qyzmetiniń tiimdiliginiń belgisi
2022 jyldan bastap bank sektory paida tabýmen keledi. 2024 jyldyń 10 aiynyń qorytyndysy boiynsha da oń qarjylyq nátije baiqalady – 2,1 trln teńge, bul ótken jyldyń nátijesinen 18,2% - ǵa artyq. Qarjylyq nátijeniń negizgi quramdas bóligi jyldyq ósim 24,3%-dy kórsetken taza paiyzdyq kirister boldy. Proviziialardy qalyptastyrýǵa arnalǵan shyǵystar bir jylda 3,4%- ǵa shamaly ósti, bul jiyntyq paiyzsyz shyǵystar qurylymynda 3,8% -dy qurady. Basqa kiristilik kórsetkishterine keletin bolsaq, aktivterdiń kiristiligi (ROA) 2024 jyldyń10n aiynyń qorytyndysy boiynsha 4,6% (sol kezeńde 2023 — 4,6%), kapitaldyń kiristiligi (ROE) — 33,3%-dy (36,6%) qurady. Taza paiyzdyq marja kórsetkishi ótken jyldyń sáikes kezeńimen salystyrǵanda 6,4%-dan 6,6%-ǵa deiin ósti.
Tutastai alǵanda, Qazaqstannyń bank sektory syn-qaterlerge, álemdik daǵdarystarǵa jáne qolaisyz ishki ekonomikalyq faktorlarǵa tótep bere alady.
Bul kapitaldyń joǵary qorlary, aktivterdi ártaraptandyrý, jańa tehnologiialardy engizý jáne qadaǵalaý júiesi arqyly qamtamasyz etiledi. Sonymen birge sektordy odan ári keńeitý jáne damytý úshin mynandai alǵysharttar jasaldy: qaýipsizdiktiń jetkilikti qory qamtamasyz etildi jáne qajetti resýrstyq baza qalyptastyryldy. Munyń bári halyqaralyq reitingtik agenttikterdiń baǵalaýy boiynsha rastalady. 2024 jylǵy 9 qyrkúiekte Qazaqstan Moody' s – Baa1 halyqaralyq reiting agenttiginiń shkalasy boiynsha "Turaqty" boljam degendi alyp, óz tarihyndaǵy eń joǵary reitingke ie boldy. Qazaqstannyń kredittik reitingin arttyrý ekonomikanyń turaqty ósý qarqynymen ushtastyra otyryp, institýtsionaldyq negizderdiń úzdiksiz jaqsarýyna bailanysty. Qazaqstandyq depozitterge kepildik berý qorynyń turaqtylyǵyna keletin bolsaq, qazirgi ýaqytta munda trillion teńgeden astam kólemde rezerv jinaqtalǵan.
QDKBQ arnaiy rezerviniń kepildik berilgen depozitter kólemine qatynasy nemese arnaiy rezervtiń jetkiliktilik koeffitsienti 5,1% quraidy. Al zańnamalyq minimým - 5%.
