Aıta ketelik budan buryn álemjelidegi pablıkterdiń birinde Nur-Sultandaǵy orystildi ustazdardyń tapshylyǵyna shaǵymdanǵan ata-ananyń úndeýi jarıalanǵan.
"Oryssha oqyǵysy keletin balalarǵa tálim beretin bilikti ustazdar joq. Birneshe mektepke bas suqtym, oqý ornynyń basshylyǵynan "muǵalimder jetispeıdi, olardyń ornyn stýdenttermen toltyrýǵa májbúrmiz" degen jaýap aldym. Bul qasaqana jasalyp otyrǵan saıasat pa? Bilim salasyndaǵy soraqylyqqa kim jaýap beredi?" dep shaǵymdanǵan edi Kım Samal esimdi jeli qoldanýshysy.
Atalǵan jazba jelide qyzý talqylanyp, kún ótken saıyn sany men sapasy artyp kele jatqan qazaq aýdıtorıasynyń tarapynan qarsylyqqa ushyrady. Jelidegi belsendi azamattar qoǵamnyń qazaqtanyp kele jatqanyn aıtyp, balasyn áli kúnge deıin orys synybyna súıreleıtin ata-analarǵa ul-qyzdaryn qazaq mektebine berýge keńes berdi.
Belgili ustaz, Nur-Sultan qalasyndaǵy № 90 mekteptiń dırektory Aıatjan Ahmetjanuly "balasyn orys synybyna beretin ata-analar urpaǵynyń bolashaǵyn oırandap jatqanyn oılamaıtynyn" aıtady. İlgeridegi avtordyń jazbasyna dál osylaı jaýap qatqan ustaz "Qazaqstanda orys tili men orys synybynyń bolashaǵy joq" dep paıymdaıdy.
"Balasyn orys mektebine bergen ata-analar, ózińizdiń emes, balańyzdyń bolashaǵyn oırandap jatqanyńyzdy bilesiz be? Tórt jyl buryn "Orys synybynda oqıtyn qazaqstandyq balalarǵa janym ashıdy" dep kólemdi maqala jazǵan edim.
Tórt jyl ótti, áli orys synybyna júgiretin ata-analar kóbeıip jatyr. Aınalaıyn, ata-analar, kózderińizdi ashyńyzdarshy! Myna posttaǵydaı jylasańyz da amal joq! Endi Qazaqstanda orys synybynyń bolashaǵy joq!", – dep short kesedi Aıatjan Ahmetjanuly.
Ol osy sózine dálel retinde birneshe tezısti alǵa tartqan eken.
Aıtýynsha, sońǵy 4-5 jylda qazaq tiliniń taralý aýqymy men qazaqsha tálim beretin ustazdardyń sany kúrt artqan. Al orys synybyn bitirgenderdiń basym kópshiligi Reseıge aýyp jatyr.
"Jylasańyz da, orys synybyna bastaýysh muǵalimi de, joǵary synyp muǵalimi de tabylmaıdy!
Nege? Birinshi, qazir bitirýshi túlekterde qazaq/orys synybynyń úlesi - 75% / 25%. Al orys synybyn bitirgen túlekterdiń basym bóligi etnıkalyq orystar Reseıge ketip jatyr. Qazaqstanda qalatyn bóligi sanaýly ǵana.
Al olardyń bilim nátıjesi týraly aıtýdyń ózi qıyn. Sebebi 10-15 jyl boıy ýnıversıtetke qazaq toby 90-men túsken mamandyqqa orys toby 70-pen áreń tústi.
Ekinshi, ótken jyldan bastap ýnıversıtetke grant irikteýi tilge bólinbeıdi. Bunyń áserinen qazir qazaq synyby orys synyptaryna tipti grantqa túsý múmkindigin de qaldyrmaıdy.
Ýnıversıtetterdiń orys toptary jappaı jabylýda. Qazaq toptarynda 100 bala júrse, orys toptarynda 4-5 bala oqyp júr. Bul - bolashaqta da maman tapshylyǵy eshqashan joıylmaıdy degen sóz.
Úshinshi, qazir kez kelgen mektep dırektorynan surasańyz, orys synybyna muǵalim tappaıdy. Kóbi zeınet jasynan asyp ketken.
Al qazaq synybyna muǵalim iriktep alýǵa múmkindik bar. Al orys synybyna irikteý joq, tabylǵanyn alady. Tipti tappaǵandyqtan synyptardy 30-40-45 oqýshydan etip ustaıdy. Al qazaq synyptary 20-25 ten otyrady. Amaly joq! Orys synybyna muǵalim joq!
Endi aınalaıyn, ata-analar, osyndaı jaǵdaıdy kórip turyp, quryp joǵalyp bara jatqan orys synybyna balańyzdy beresiz be? Obal ǵoı balalaryńyzǵa!", – deıdi Aıatjan Ahmetjanuly.
Onyń aıtýynsha búginde UBT tapsyrǵan túlekterdiń orys tilinde tapsyrǵandardyń ortasha baly qazaq tilinde tapsyrǵandardan áldeqaıda tómen. Sebebi bilim sapasy tómen. Al orys synyptary kún ótken saıyn azaıa beredi. Bul úrdis tabıǵı túrde júzege asýda.
Sóı degen ustaz budan bylaı taza orys mektebi endi eshqashan jańadan ashylmasyn aıtypty. Al aralas mektepterdegi orys synyby joǵala beredi.
"Ony siz qutqara almaısyz. Onda mektepte qazaq synyby kóbeıgen saıyn barlyq basymdyq qazaq synybyna beriledi. Sebebi olar kóp. Tárbıe is-sharalary qazaq tiline aýysady. Al sizdiń balańyz til bilmeı shetteı beredi. Janyńyz ashymaı ma balańyzǵa?
Bunyń bárin bılik jasamaıdy. Tarıh ózi jasaıdy. Árıne, sizge moıyndaý qıyn shyǵar, biraq erteń balańyz úlkeıgen saıyn sezesiz. Ol kezde bári kesh!
Qazaqstan - qazaqtyń baıyrǵy tarıhı otany. Onyń jalǵyz memlekettik tili bar, ol - qazaq tili! Al bolashaq mektepter tek memlekettik tilde bolatyn kún jaqyn. Qazaq táýelsizdik alǵaly 30 jyl boldy, oıanyńyz, qurmetti orys tobyna balasyn súıregish ata-analar! Sizdiń balańyzǵa bizdiń janymyz ashıdy. Al siz ózińizdiń balańyzdy oılańyz!", – dep túıindegen eken óz sózin Aıatjan myrza.
