2023 jyly Qazaqstanda kóleńkeli temeki aınalymynyń kólemi 9,1%-ǵa deıin ósken. Ol týraly Nielsen agenttigi júrgizgen zertteýde aıtylady.

Zertteý kádimgi qaptamadaǵy temekiler boıynsha ótkizilgen. Mysaly, Qazaqstanda temekiniń kóleńkeli aınalymy 2021 jyly 3,3%, al 2022 jyly 6,3 paıyzdy quraǵan edi. Nielsen zertteýdiń aldyn ala nátıjeleri kórsetkendeı, 2023 jyly Taraz qalasynda árbir besinshi temeki qaptamasy, Petropavl jáne Semeı qalalarynda árbir altynshy qaptama kóleńkeli bolǵan. Qostanaı, Aqtaý, Atyraý, Shymkent qalalarynda 2022 jylmen salystyrǵanda kóleńkeli temeki aınalymy aıtarlyqtaı ósken. Al, Astana, Kókshetaý, Qyzylorda qalalarynda temekiniń kóleńkeli aınalymy qalypty deńgeıde bolǵan.

Qazaqstandaǵy temeki naryǵynyń kólemi jylyna shamamen 20 mıllıard danany quraıdy. Onyń ishinde, 1,8 mıllıard dana temeki zańsyz ázirlengen. Ol - 91 mıllıon qorap.

«QazSpirits» ZTB atqarýshy dırektory Dmıtrıı Jýkovtyń aıtýynsha, osy kóleńkeli bıznes úlken ekonomıkalyq zıan tıgizip otyr.

«Ekonomıkalyq zıanyn eseptesek, osynyń qyrsyǵynan memlekettik búdjet 32 mıllıard teńge salyqtan aıryldy. Onyń ishinde, 2023 jylǵa arnalǵan aksız stavkasy 1000 danasyna 14 100 teńge ekenin eskersek, shamamen 25 mıllıard teńge aksızden joǵaltty. Oǵan qosa 7 mıllıard teńge qosymsha qun salyǵyn ala almady», - deıdi Dmıtrıı Jýkov.

Dmıtrıı Jýkovtyń oıynsha, bul retteýshi jáne qadaǵalaýshy organdar baıyppen qaraýy tıis úlken problemanyń shetin shyǵaryp otyr. Qazaqstanda zańsyz temekiniń ósý qarqynyna nazar aýdarý kerek. Ol úshin quzyrly organdar tarapynan temekiniń kóleńkeli aınalymyn baqylaý jáne azaıtý boıynsha keshendi sharalar qajet bolyp otyr.