2023 jyly Qazaqstanda kóleńkeli temeki ainalymynyń kólemi 9,1%-ǵa deiin ósken. Ol týraly Nielsen agenttigi júrgizgen zertteýde aitylady.
Zertteý kádimgi qaptamadaǵy temekiler boiynsha ótkizilgen. Mysaly, Qazaqstanda temekiniń kóleńkeli ainalymy 2021 jyly 3,3%, al 2022 jyly 6,3 paiyzdy quraǵan edi. Nielsen zertteýdiń aldyn ala nátijeleri kórsetkendei, 2023 jyly Taraz qalasynda árbir besinshi temeki qaptamasy, Petropavl jáne Semei qalalarynda árbir altynshy qaptama kóleńkeli bolǵan. Qostanai, Aqtaý, Atyraý, Shymkent qalalarynda 2022 jylmen salystyrǵanda kóleńkeli temeki ainalymy aitarlyqtai ósken. Al, Astana, Kókshetaý, Qyzylorda qalalarynda temekiniń kóleńkeli ainalymy qalypty deńgeide bolǵan.
Qazaqstandaǵy temeki naryǵynyń kólemi jylyna shamamen 20 milliard danany quraidy. Onyń ishinde, 1,8 milliard dana temeki zańsyz ázirlengen. Ol - 91 million qorap.
«QazSpirits» ZTB atqarýshy direktory Dmitrii Jýkovtyń aitýynsha, osy kóleńkeli biznes úlken ekonomikalyq ziian tigizip otyr.
«Ekonomikalyq ziianyn eseptesek, osynyń qyrsyǵynan memlekettik biýdjet 32 milliard teńge salyqtan airyldy. Onyń ishinde, 2023 jylǵa arnalǵan aktsiz stavkasy 1000 danasyna 14 100 teńge ekenin eskersek, shamamen 25 milliard teńge aktsizden joǵaltty. Oǵan qosa 7 milliard teńge qosymsha qun salyǵyn ala almady», - deidi Dmitrii Jýkov.
Dmitrii Jýkovtyń oiynsha, bul retteýshi jáne qadaǵalaýshy organdar baiyppen qaraýy tiis úlken problemanyń shetin shyǵaryp otyr. Qazaqstanda zańsyz temekiniń ósý qarqynyna nazar aýdarý kerek. Ol úshin quzyrly organdar tarapynan temekiniń kóleńkeli ainalymyn baqylaý jáne azaitý boiynsha keshendi sharalar qajet bolyp otyr.
