Qazaq neni umytty?

Dalanews 04 qaz. 2017 05:49 935

Ótirik ǵumyr keshýdi ómir súrýdiń negizgi tiregine aınaldyryp alǵan búgingi qıturqy adamdardyń aınymas qubylysyn kórip júregiń aınıdy...

El ishindegi shekten shyqqan paraqorlyq pen ádiletsizdik, mansaptyń taǵy úshin maqtanǵa salynyp, basynyń baǵy úshin ar-uıatyn saýdaǵa salyp jaǵympazdyqtyń jarapazanyn aıtyp júrgen “jasampazdardy” kórgende “apyr-aı, jumyr jer nege jyrtylyp ketpeı shydap tur” degen oıǵa qalasyń. Qulaǵyn satqandardan Qudaı atqandardyń súldesin kórip sasqanymnan kúńirenem de kúrsinem, – dep edi Sofy aǵa bir sózinde.

Kerekke jaramaıtyndardy keremet tutqan búgingi qomaǵaı-qoǵam kómeıi búlkildegenniń bárin – sheshen, kóptiń ústinen zirkildegenniń bárin kósem etip qoıdy. Kólgirsip sóılep kóptiń kóńilin aýlaıtyn jyltyrlar kóbeıdi.
Azamattyq pozısıanyń joqtyǵy men tapshylyǵy muńaıtady.

Ultynyń janyn uqpaı uly bolǵysy keletinderin qaıtesiz! Ult bar jerde ulttyq problemanyń bolmaı qalýy múmkin emes. Elimizdiń jaqsylyǵyna qýanamyz, jamanyna nege kóz salmaımyz, nege janymyz ashymaıdy?! Kóp nárseni saıasatpen baılanystyra salǵymyz keledi, ol saıasat emes, azamattyq boryshymyz emes pe?

Bir oıshyldyń: “Adamzat balasy zańnyń emes, salt-dástúrdiń “quly” bolǵan kezde baqytty ómir bastalady” degenin oqyp edim.

Rasynda da solaı! Biz úlkenin ardaqtaǵan, salt-jorasyn salmaqtaǵan, dástúrim – dáýletim, ǵurpym – ǵumyrym, saltym – sanam dep ósken tekti ulttyń urpaǵy edik qoı. Búginde salt-dástúrmen sanasýdan góri zańnan ǵana qorqý, syrt kózden ǵana qaımyǵý basym. Dástúrli ómir saltymyzdan jańylyp, ata-babamyz qalyptastyrǵan ultymyzdyń eń tamasha qasıetteriniń biri bolyp tabylatyn adamdar arasyndaǵy ózara kisilik, úlken men kishiniń, týys pen týǵannyń, jat pen jaqynnyń, erkek pen áıeldiń qatynas qalyptarynyń shyrqyn buzyp aldyq. Qazaqtyń kez kelgen ulttyq ádet-ǵurpynda kisilik, adamgershilik, meıirim bar edi.

“Tyıym kórmegen baladan teksiz shyǵady. Tekteý adamdy ádeptilikke úıretedi”. Mine, qazaqtyń tól tárbıesiniń ozyq úlgisi.
“Uıat bolady” men “obal boladyny” balasynyń sanasyna táı-táı basqannan, alǵash byldyrlaı bastaǵannan sińirip kelgen qazaq búginde tyıym men tekteýdi umytty.

Qazirgi bala jaltaq qoǵamnyń jaǵympaz adamdarynan qandaı tárbıe kórip otyr? Kórseter ónegemiz qaısy? Osynyń bári, aınalyp kelgende, ulttyq minez-bolmysymyzdy joǵaltyp alǵanymyzdyń kesiri. Dástúrli nanym men senimge moıynsynbaǵan soń, salt-dástúrdi saqtamaǵan soń kórgensizdikke boı aldyryp, tatýlyqty qatýlyqpen iritip júrmiz. Baıaǵy baýyrmal kóńil, qazaqy qaıyrymdylyq joq. Qýlyq pen sumdyqtyń qudyǵyna súıregen qýaıaq, sumaýyz bolyp baramyz. Ózekti órtegen osy oılar kóńilge tynym, júrekke maza bermeıdi.

Bekjan Turys


Facebook-tegi paraqshasynan


Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar