– Importqa táýeldi azyq-túliktiń kóbiniń, mysaly, qanttyń baǵasy, qalasaq ta, qalamasaq ta óse beredi. Óitkeni búkil álemde birjada baǵa ósip barady, negizgi ónim óndiretin elderdiń qoryndaǵy qant ta qymbattap jatyr. Biz qant alatyn elderdiń biri Resei ónim jiberýdi shektegendikten, árine, ol da áser etedi. Búkil álem boiynsha logistika shyǵyny ósip jatyr, dollar, eýro da kóterilip barady, – dedi ministr Sultanov.
Qazaqstan saýda ministrliginiń dereginshe, memleket ózge elderden 100 myń tonna qant suraǵan. Ministr qazir elde 350 tonna qant baryn aitty.
– Biz ózge elderden qant suradyq. Álemde iri kólemde qant satatyndar qatarynda Braziliia, Úndistan men Vetnam bar. Biraq Úndistan da shektedi, sondyqtan qazir kelissóz júrgizip jatyrmyz, – dedi Sultanov.
Buǵan qosa ministr qazir Qazaqstan aýylsharýashylyǵy ministrligi kelissóz júrgizip, esep-qisap jasap jatqanyn da aitty.
Onyń sózinshe, Ýkrainada soǵys bastalǵanǵa deiin Qazaqstan syrttan keletin qanttyń 70 paiyzyn Reseiden alyp kelgen. Óitkeni logistika jaǵynan bul bizge tiimdi boldy deidi ministr.
– Naryq koniýnktýrasy sondai boldy, iaǵni bizge shetten keletin qanttyń 70 paiyzyn Braziliiadan tasyǵannan góri Reseiden satyp alý arzanǵa tústi. Qazir biz shekteýge tap bolǵandyqtan, logistikany ózgertýge týra keledi, – deidi Baqyt Sultanov.
Ýkrainaǵa basyp kirgen Reseige Batys elderi sanktsiia salǵannan keiin Máskeý azyq-túliktiń keibir túrin, sonyń ishinde qantty eksportqa shyǵarýdy shektegen. Qazaqstannyń birqatar aimaǵynda qant baǵasy kúrt ósip, saýda oryndary tutynýshyǵa qantty shektep sata bastaǵan. Qazaqstan konditerleri shikizat baǵasy ósip ketkendikten tyǵyryqqa tirelgenin aityp shaǵynǵan.
Elde qant tapshylyǵy sezile bastaǵannan keiin úkimet 23 mamyrdan bastap Qazaqstannan syrtqa aq qant pen qant shikizatyn shyǵarýǵa jarty jylǵa shekteý engizgen.
Mamyrdyń aiaǵynda baspasóz quraldary Qazaqstannyń osy kezge deiin ónimdi Reseiden alyp kelgen aimaqtarynda qant tapshy ekenin habarlaǵan. Osy aptada eldiń birqatar óńirinde áleýmettik dúkender bir adamǵa bir-aq keli qant satýǵa kóshken. Tipti bazarlardyń ózinde osyndai shekteý engizilgeni baiqalǵan.
